EESTI UUDISED BNS

Esialgsetel andmetel osales talgupäeval 30 387 inimest

Üle-eestilise talgupäeva korraldajate esialgsetel andmetel võttis laupäeval toimunud üle-eestilisest talgupäevast osa 30 387 inimest, kes osalesid 1220 talgul.

Kõige rohkem talguid toimus Harjumaal, kus 255 talgule tuli kohale 8032 inimesi. Saaremaal osales 138 talgul 3138 inimest ning Tartumaal 111 talgul 2546 inimest.

Eesti kõige väiksema rahvaarvuga maakonnas Hiiumaal toimus 24 talgut, millele tuli kohale 464 inimest.

Laupäeva hommikuks oli üle Eesti registreeritud 1216 talgut, millele oli end kirja pannud 16 579 inimest. Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür on BNS-ile öelnud, et talgupäevale tuleb alati kohale rohkem inimesi, kui end eelnevalt registreerib.

Teeme Ära talgupäeva korraldasid Eestimaa Looduse Fond, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud, Teeme Ära Minu Eesti ja Vabaühenduste Liit EMSL.

Tänavu toimub talgupäev ülemaailmse algatuse World Cleanup 2012 raames, mis sai alguse Eestist. Esimene talgupäev toimus Eestis 2008. aasta 3. mail.

bns

Talgupäevast võtab osa üle 20 000 inimese

Üle-eestilisele talgupäevale on laupäeval eri paigus toimuvatele talgutele kohale tulnud üle 20 000 inimese ehk oluliselt rohkem kui ennast ettevõtmise kodulehele registreerinud on.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul on paaris kohas on juhtunud ka väiksemaid äpardusi – teada on kaks juhtumit, kus talgulised astusid naela jalga. Mõlemad on juba viidud arsti juurde. Sellega seoses kutsub talgupäeva meeskond kõiki talgulisi veelgi suuremale ettevaatusele.

Talgupäeva raames raames korraldatakse üle Eesti kokku 1216 talgut, millele oli end laupäeva hommikuks kirja pannud 16 579 inimest.

Esimesed talgulised alustasid tööd kell 9, enamik talguid algasid kell 10 või kell 11, mõned talgud peetakse pärastlõunal või õhtupoolikul ja mõned ka pühapäeval. Talgupäeva meeskond koos tehnilise järelevalve ameti ja päästeametiga kutsuvad talgulisi teada andma ohtlikest katmata kaevudest päästeala infotelefonile 1524.

Teeme Ära talgupäeva korraldavad Eestimaa Looduse Fond, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud, Teeme Ära Minu Eesti ja Vabaühenduste Liit EMSL.

Tänavu toimub talgupäev ülemaailmse algatuse World Cleanup 2012 raames, mis sai alguse Eestist. Esimene talgupäev toimus Eestis 2008. aasta 3. mail.

bns

Üle-eestilisel talgupäeval osaleb tuhandeid inimesi

Eestis toimub laupäeval talgupäev, mille raames raames korraldatakse üle Eesti kokku 1216 talgut.

Enne kella 10 seisuga oli ennast talgutele kirja pannud 16 579 inimest, ütles talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür BNS-ile.

Vaatamata väikesele hommikusele vihmasajule mõnes Eestimaa nurgas kutsub talgupäeva korraldusmeeskond kõiki inimesi kodust välja tulema, et midagi kodukandi ja kogukonna heaks ära teha.

Kõige rohkem talguid peetakse Harjumaal ja Tallinnas, kuhu plaanitud 252 talgule on end kirja pannud üle 4000 inimese. Eriti aktiivselt osaletakse talgupäeval Saaremaal, kus toimub 133 talgut, millele on end kirja pannud ligi 2000 talgulist. Tartumaal on 110 talgutele registreerunud üle 1200 inimese. Rohkem kui 1200 inimest on talgutel kirjas ka Läänemaal, Pärnumaal ja Ida-Virumaal. Lääne-Virumaal ja Järvamaal on registreerunud talgutele üle 800 inimese, Valgamaal ja Raplamaal on end kirja pannud üle 600 inimese.

Neile, kes sõidavad talgutele ühistranspordiga, pakub Edelaraudtee laupäeval võimalust sõita talgutele rongiga 50 protsenti odavamalt. Soodustus kehtib kõigile, kellel on rongi tulles kaasas talgutöövahend või töökindad. Kõik need, kel sõlmitud Edelaraudteega ID-kaardiga püsireisijaleping, saavad talgutele sõita päris tasuta.

Esimesed talgulised alustasid tööd kell 9, enamik talguid algab kell 10 või kell 11, mõned talgud peetakse pärastlõunal või õhtupoolikul ja mõned ka pühapäeval. Talgupäeva meeskond koos tehnilise järelevalve ameti ja päästeametiga kutsuvad talgulisi teada andma ohtlikest katmata kaevudest päästeala infotelefonile 1524.

Teeme Ära talgupäeva korraldavad Eestimaa Looduse Fond, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud, Teeme Ära Minu Eesti ja Vabaühenduste Liit EMSL.

Tänavu toimub talgupäev ülemaailmse algatuse World Cleanup 2012 raames, mis sai alguse Eestist. Esimene talgupäev toimus Eestis 2008. aasta 3. mail.

bns

Infoliinid muutsid avaliku numbripäringu tasuliseks

Infotelefonide 1188, 1182, 1184 ja 1181 veebilehtedelt kadus eelmisel nädalal ligipääs eraisikute telefoninumbritele, kuigi inimesed olid nende avalikustamiseks loa andnud, kirjutab Eesti Päevaleht.

Infotelefonife omanikfirmad on AS Telemedia, Ekspress Hotline ja AS Teabeliin. Näiteks ilmus 1188 veebilehel eraisikute numbriotsingusse nime sisestades punase hüüumärgiga tähistatud teadet "Lähtuvalt Eesti Vabariigi isikuandmete kaitse seadusest väljastame eraisikute kontaktnumbreid vaid infoliini vahendusel."

Firmad viitavad isikuandmete kaitse seadusele, ent helistades tasulisele infoliinile, on otsitav number kättesaadav ja telefoni teel info jagamisele andmekaitse seadus selle loogika järgi ei laiene. 

Andmekaitse inspektsiooni nõunik Stiina Liivrand ütles Eesti Päevalehele, et seost ettevõtte äritegevuse ja isikuandmete kaitse seaduse vahel ei ole. "Ettevõtte ärimudel seisnebki tasulise info, sealjures eraisikute telefoninumbrite avaldamises, kuid veebilehel olev viide isikuandmete kaitse seadusele on täiesti seondumatu. Ettevõte poeb kohatu seaduseviite taha raha teenimise eesmärgil," lausus Liivrand.

Telemedia turundusjuht Triin Vesper põhjendas inimeste andmete internetist eemaldamist rahuolematute inimeste hulga kasvuga, mis on viimastel kuudel viis korda suurenenud. Ta lisas, et ettevõte kaalub inimeste andmete tasuta kättesaadavuse taastamist, kui leitakse lahendus, kuidas kaitsta eraisikuid müügimeeste eest.

Tarbijakaitseamet pressiesindaja Hanna Turetski sõnul ei ole õigusakti, mis kohustaks infot avaldama tasuta.

bns

Päästjad tegid kahjutuks mitmeid lõhkekehi

Päästjad tegid reedel Eesti eri paigus kahjutuks mitmeid lõhkekehi, neist suurim oli Võrumaalt leitud lennukipomm, mille lõhkamiseks tuli peatada liiklus Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel ning evakueerida kümneid inimesi.

Laadurijuht leidis reedel kell 14.11 Võrumaal Barruse puidutööstuse territooriumilt 50 kilogrammise lennukipommi. Ohtliku leiu tõttu sulges politsei Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteelõigu kilomeetritel 255-260 ehk Räpina ristmikust kuni Verijärveni. Päästjad evakueerisid ligi 60 puidutööstuses töötajat ja kõik inimesed poole kilomeetri raadiuses pommi leiukohast.

Veidi enne kella 21 reede õhtul hävitasid demineerijad pommi, inimesed vigastada ja puidutööstus kannatada ei saanud, ütles BNS-ile Lõuna Päästekeskuse pressiesindaja. Vene lennukipommis oli hinnanguliselt 24 kilogrammi trotüüli.

Ida-Virumaal Vaivara vallas Auvere külas tegid päästjad reedel kahjutuks 120-millimeetrise miinipildujamiini, 150-millimeetrise mürsu, kolm 76-millimeetrist mürsku ja kolm 132-millimeetrist reaktiivmürsku. Demineerijad käisid reedel Ida-Virumaal lõhkekeha kahjutuks tegemas ka Toila vallas Päite külas, kus tuli demineerida 100,5-millimeetrine mürsk.

Tartu maakonnas Vara vallas Kuusiku külas tegid päästjad reedel kahjutuks 88-millimeetrise mürsu.

bns

Ohutusjuurdluse keskus asus uurima lennuki hädamaandumise põhjuseid

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juures tegutsev ohutusjuurdluse keskus asus uurima Tartumaal Ülenurme lennuvälja lähedal reede hilisõhtul toimunud lennuki hädamaandumise põhjuseid.

Majandusministeeriumi kriisireguleerimise osakonna peaspetsialist Jens Haug ütles laupäeva ennelõunal BNS-ile, et et kuna uurimine on alles alanud, ei saa praegu hädamaandumise detailide kohta midagi täpsemat öelda.

"Olen just praegu koos piloodiga teel sündmuskohale ning praegu on natuke vara rääkida, mis täpselt juhtus," lausus Haug. Tema sõnul vajab täpsustamist ka see, millise lennukimudeliga täpselt tegemist oli. Hädamaandunud lennuk on Piper 28 tüüpi, kuid sellel on palju erinevaid modifikatsioone.

Haugi sõnul on kõik kolm lennukis olnud inimest haiglast välja saanud ning nende vigastused osutusid kergeteks.

Hädamaandumist uurib ohutusjuurdluse keskus alustas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juures tegevust selle aasta algusest. Ohutusjuurdluse keskuse ülesanne on lennu-, raudtee- ja laevaõnnetuste põhjuste väljaselgitamine, transpordiohutusalaste soovituste ja ettepanekute formuleerimine ning nende menetlemise jälgimine.

Tartu lähedal tegi reede hilisõhtul hädamaandumise väikelennuk, mille pardal olnud kolm Läti kodanikku Lätist õhku tõusnud lennuk maandus kesköö paiku Ülenurme lennuvälja lähedal põllul ja libises kraavi. Kolm lennukis olnud meest said kergemalt viga. Häirekeskus sai teate hädamaandumisest kell 00.00.

Päästjate saabudes olid lennukis olnud kolm meest iseseisvalt välja saanud. Kiirabi andis neile sündmuskohal esmaabi ning viis tervise kontrolliks traumapunkti. Lõuna päästekeskuse pressiesindaja Evelin Uibokand ütles BNS-ile, et sündmuskohal tundusid lennukis olnud meeste vigastused olema kerged.

Tegemist oli Piper tüüpi väikelennukiga, milles oli kolm Läti kodanikku ning mis oli treeninglennul. Lennuk tõusis õhku Lätist ning pidi maanduma Ülenurme lennuväljal. Hädamaandumisel sai viga lennuki üks tiib ja kere, tekkis väike lokaalne kütusereostus. Uibokand märkis, et kütusereostus oli väga väike ning päästjate eraldi sekkumist reostuse kõrvaldamiseks vaja ei läinud.

Päästjad kontrollisid lennuki võimalikku süttimisohtu. Esialgse info kohaselt põhjustas hädamaandumise mootoririke.

Sündmuskohal töötasid päästjad Tartust, Tõrvandist ja Elvast, kohal olid politseipatrullid ning kaks kiirabibrigaadi. Sündmuse lahendamist juhtis Tartu operatiivkorrapidaja. Uibokandi sõnul on lennuk praegu allakukkumise kohas ning selle juures on valve.

bns


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD