EESTI UUDISED BNS

Riigikogu hakkab arutama elamislubade andmise korra muutmist

Riigikogus tuleb kolmapäeval esimesele lugemisele välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise eelnõu, millele pani aluse Isamaa ja Res Publica Liidu endiste liikmete niinimetatud elamislubade skandaal.

Siseministeeriumis välja töötatud eelnõu eesmärk on vähendada elamislubade väärkasutuse ohtu ja tagada, et sisserände piirarv täituks nende isikutega, kelle elama asumine Eestisse on avalikes huvides, seisab eelnõu seletuskirjas.

Eelnõu on välja töötatud seetõttu, et välismaalaste seaduses sätestatud tingimustele näiva vastavuse loomise teel on osa välismaalasi saanud elamisloa, mille taotlemise tegelik eesmärk ei vasta väidetavale eesmärgile.

„Välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu on välja töötatud seetõttu, et 2011. aastal esitati ebatavaliselt palju elamisloa taotlusi töötamiseks äriühingu juhtorgani liikmena ja elamisloa taotlusi piisava legaalse sissetuleku olemasolu korral,“ kirjutavad eelnõu koostajad. „Olukorda analüüsides ilmnes, et kuna neil alustel elamisloa andmise tingimustele on lihtne vastata, siis ei kasutata saadud elamisluba eesmärgipäraselt.“

Eelnõu seab lisatingimusi neile, kes taotlevad elamislubatöötamiseks äriühingu juhtorgani liikmena. Praegu võib välismaalane elamisloa saada, kui äriühing on registreeritud Eestis ja ta on nimetatud selle juhtorgani liikmeks. Eelnõu kohaselt peab äriühing olema Eestis registreeritud aga vähemalt viis kuud enne elamisloataotluse esitamist ja sama kaua peab see olema Eestis tegutsenud, lisaks peab nii välismaalase Eestisse asumine kui ka tema tööandja tegevus soodustama majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut.

Uued nõuded ei tekita elamisloa taotlejatele olulist lisakoormust, kuid samas võimaldavad need juba enne elamisloaandmist hinnata, kas välismaalane kavatseb taotletavat elamislubakasutada eesmärgipäraselt. Välismaalane ei pea äriühingu juhtimiseks elama tingimata ka Eestis, vaid ta võib oma ülesandeid täita välismaal elades või Eestis viisa alusel olles.

Teise muudatusena kaotab eelnõu senise piirangu, mille järgi võib välismaalane olla vaid ühe äriühingu juhtorgani liige. Eelnõukohaselt võib välismaalane juhtida ka mitut äriühingut, kui vähemalt üks neist maksab talle selle eest 1,24-kordse keskmise brutopalga suurust tasu. Sama kehtib ka ettevõtluseks elamisloasaanud välismaalase suhtes.

Ettevõtluseks elamisloa omamise ja pikendamise tingimused muutuvad eelnõuga paindlikumaks, et soodustada Eesti majanduse arengut. Praegu on ettevõtluseks elamisloa saamise ja omamise tingimuseks üksnes 63 900 euro suuruse investeeringu tegemine. Eelnõu näeb ette, et pärast üheaastast elamisloa omamist on välismaalane nõuded täitnud ka siis, kui tema äriühingu müügitulu on aastas vähemalt 200 000 eurot või kui äriühing pakub tööd inimestele, kelle töötasu ulatub kokku vähemalt viiekordse keskmise brutopalga tasemele.

Eelnõu rakendamiseks on politsei- ja piirivalveametil võimalik luua tähtajalise elamisloa taotluste menetlemiseks nõuandev komisjon ja kaasata menetlusse teisi asutusi. Näiteks kui välismaalane taotleb elamisluba ettevõtluseks, peaks politsei- ja piirivalveamet kaasama ka majandusalast eksperthinnangut anda oskava asutuse või isiku, et selgitada, kas välismaalase kavandatav äritegevus on perspektiivne ja realistlik ning Eesti majanduse arengu seisukohast oluline.

Seadus on kavandatud jõustuma 2012. aasta 1. juulil.

bns

Esialgsetel andmetel osales talgupäeval 30 387 inimest

Üle-eestilise talgupäeva korraldajate esialgsetel andmetel võttis laupäeval toimunud üle-eestilisest talgupäevast osa 30 387 inimest, kes osalesid 1220 talgul.

Kõige rohkem talguid toimus Harjumaal, kus 255 talgule tuli kohale 8032 inimesi. Saaremaal osales 138 talgul 3138 inimest ning Tartumaal 111 talgul 2546 inimest.

Eesti kõige väiksema rahvaarvuga maakonnas Hiiumaal toimus 24 talgut, millele tuli kohale 464 inimest.

Laupäeva hommikuks oli üle Eesti registreeritud 1216 talgut, millele oli end kirja pannud 16 579 inimest. Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür on BNS-ile öelnud, et talgupäevale tuleb alati kohale rohkem inimesi, kui end eelnevalt registreerib.

Teeme Ära talgupäeva korraldasid Eestimaa Looduse Fond, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud, Teeme Ära Minu Eesti ja Vabaühenduste Liit EMSL.

Tänavu toimub talgupäev ülemaailmse algatuse World Cleanup 2012 raames, mis sai alguse Eestist. Esimene talgupäev toimus Eestis 2008. aasta 3. mail.

bns

Talgupäevast võtab osa üle 20 000 inimese

Üle-eestilisele talgupäevale on laupäeval eri paigus toimuvatele talgutele kohale tulnud üle 20 000 inimese ehk oluliselt rohkem kui ennast ettevõtmise kodulehele registreerinud on.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul on paaris kohas on juhtunud ka väiksemaid äpardusi – teada on kaks juhtumit, kus talgulised astusid naela jalga. Mõlemad on juba viidud arsti juurde. Sellega seoses kutsub talgupäeva meeskond kõiki talgulisi veelgi suuremale ettevaatusele.

Talgupäeva raames raames korraldatakse üle Eesti kokku 1216 talgut, millele oli end laupäeva hommikuks kirja pannud 16 579 inimest.

Esimesed talgulised alustasid tööd kell 9, enamik talguid algasid kell 10 või kell 11, mõned talgud peetakse pärastlõunal või õhtupoolikul ja mõned ka pühapäeval. Talgupäeva meeskond koos tehnilise järelevalve ameti ja päästeametiga kutsuvad talgulisi teada andma ohtlikest katmata kaevudest päästeala infotelefonile 1524.

Teeme Ära talgupäeva korraldavad Eestimaa Looduse Fond, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud, Teeme Ära Minu Eesti ja Vabaühenduste Liit EMSL.

Tänavu toimub talgupäev ülemaailmse algatuse World Cleanup 2012 raames, mis sai alguse Eestist. Esimene talgupäev toimus Eestis 2008. aasta 3. mail.

bns

Üle-eestilisel talgupäeval osaleb tuhandeid inimesi

Eestis toimub laupäeval talgupäev, mille raames raames korraldatakse üle Eesti kokku 1216 talgut.

Enne kella 10 seisuga oli ennast talgutele kirja pannud 16 579 inimest, ütles talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür BNS-ile.

Vaatamata väikesele hommikusele vihmasajule mõnes Eestimaa nurgas kutsub talgupäeva korraldusmeeskond kõiki inimesi kodust välja tulema, et midagi kodukandi ja kogukonna heaks ära teha.

Kõige rohkem talguid peetakse Harjumaal ja Tallinnas, kuhu plaanitud 252 talgule on end kirja pannud üle 4000 inimese. Eriti aktiivselt osaletakse talgupäeval Saaremaal, kus toimub 133 talgut, millele on end kirja pannud ligi 2000 talgulist. Tartumaal on 110 talgutele registreerunud üle 1200 inimese. Rohkem kui 1200 inimest on talgutel kirjas ka Läänemaal, Pärnumaal ja Ida-Virumaal. Lääne-Virumaal ja Järvamaal on registreerunud talgutele üle 800 inimese, Valgamaal ja Raplamaal on end kirja pannud üle 600 inimese.

Neile, kes sõidavad talgutele ühistranspordiga, pakub Edelaraudtee laupäeval võimalust sõita talgutele rongiga 50 protsenti odavamalt. Soodustus kehtib kõigile, kellel on rongi tulles kaasas talgutöövahend või töökindad. Kõik need, kel sõlmitud Edelaraudteega ID-kaardiga püsireisijaleping, saavad talgutele sõita päris tasuta.

Esimesed talgulised alustasid tööd kell 9, enamik talguid algab kell 10 või kell 11, mõned talgud peetakse pärastlõunal või õhtupoolikul ja mõned ka pühapäeval. Talgupäeva meeskond koos tehnilise järelevalve ameti ja päästeametiga kutsuvad talgulisi teada andma ohtlikest katmata kaevudest päästeala infotelefonile 1524.

Teeme Ära talgupäeva korraldavad Eestimaa Looduse Fond, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud, Teeme Ära Minu Eesti ja Vabaühenduste Liit EMSL.

Tänavu toimub talgupäev ülemaailmse algatuse World Cleanup 2012 raames, mis sai alguse Eestist. Esimene talgupäev toimus Eestis 2008. aasta 3. mail.

bns

Infoliinid muutsid avaliku numbripäringu tasuliseks

Infotelefonide 1188, 1182, 1184 ja 1181 veebilehtedelt kadus eelmisel nädalal ligipääs eraisikute telefoninumbritele, kuigi inimesed olid nende avalikustamiseks loa andnud, kirjutab Eesti Päevaleht.

Infotelefonife omanikfirmad on AS Telemedia, Ekspress Hotline ja AS Teabeliin. Näiteks ilmus 1188 veebilehel eraisikute numbriotsingusse nime sisestades punase hüüumärgiga tähistatud teadet "Lähtuvalt Eesti Vabariigi isikuandmete kaitse seadusest väljastame eraisikute kontaktnumbreid vaid infoliini vahendusel."

Firmad viitavad isikuandmete kaitse seadusele, ent helistades tasulisele infoliinile, on otsitav number kättesaadav ja telefoni teel info jagamisele andmekaitse seadus selle loogika järgi ei laiene. 

Andmekaitse inspektsiooni nõunik Stiina Liivrand ütles Eesti Päevalehele, et seost ettevõtte äritegevuse ja isikuandmete kaitse seaduse vahel ei ole. "Ettevõtte ärimudel seisnebki tasulise info, sealjures eraisikute telefoninumbrite avaldamises, kuid veebilehel olev viide isikuandmete kaitse seadusele on täiesti seondumatu. Ettevõte poeb kohatu seaduseviite taha raha teenimise eesmärgil," lausus Liivrand.

Telemedia turundusjuht Triin Vesper põhjendas inimeste andmete internetist eemaldamist rahuolematute inimeste hulga kasvuga, mis on viimastel kuudel viis korda suurenenud. Ta lisas, et ettevõte kaalub inimeste andmete tasuta kättesaadavuse taastamist, kui leitakse lahendus, kuidas kaitsta eraisikuid müügimeeste eest.

Tarbijakaitseamet pressiesindaja Hanna Turetski sõnul ei ole õigusakti, mis kohustaks infot avaldama tasuta.

bns

Päästjad tegid kahjutuks mitmeid lõhkekehi

Päästjad tegid reedel Eesti eri paigus kahjutuks mitmeid lõhkekehi, neist suurim oli Võrumaalt leitud lennukipomm, mille lõhkamiseks tuli peatada liiklus Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel ning evakueerida kümneid inimesi.

Laadurijuht leidis reedel kell 14.11 Võrumaal Barruse puidutööstuse territooriumilt 50 kilogrammise lennukipommi. Ohtliku leiu tõttu sulges politsei Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteelõigu kilomeetritel 255-260 ehk Räpina ristmikust kuni Verijärveni. Päästjad evakueerisid ligi 60 puidutööstuses töötajat ja kõik inimesed poole kilomeetri raadiuses pommi leiukohast.

Veidi enne kella 21 reede õhtul hävitasid demineerijad pommi, inimesed vigastada ja puidutööstus kannatada ei saanud, ütles BNS-ile Lõuna Päästekeskuse pressiesindaja. Vene lennukipommis oli hinnanguliselt 24 kilogrammi trotüüli.

Ida-Virumaal Vaivara vallas Auvere külas tegid päästjad reedel kahjutuks 120-millimeetrise miinipildujamiini, 150-millimeetrise mürsu, kolm 76-millimeetrist mürsku ja kolm 132-millimeetrist reaktiivmürsku. Demineerijad käisid reedel Ida-Virumaal lõhkekeha kahjutuks tegemas ka Toila vallas Päite külas, kus tuli demineerida 100,5-millimeetrine mürsk.

Tartu maakonnas Vara vallas Kuusiku külas tegid päästjad reedel kahjutuks 88-millimeetrise mürsu.

bns


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD