Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise eelnõu näeb ette uue elamisloa andmise aluse - kaalukas riiklik huvi -  ning muudab teisi loa andmise aluseid.

Eelnõu tutvustanud siseminister Ken-Marti Vaher selgitas kolmapäeval riigikogus, et eelnõu järgi loobub riik senisest tähtajalise elamisloa andmise alusest, mis nägi ette piisava legaalse sissetuleku olemasolu. „Kuivõrd nimetatud elamisloa andmise tingimusi on kerge täita, siis ilmnes korduvalt püüdeid selle elamisloa andmise aluse väärkasutamiseks,“ selgitas Vaher.

Edaspidi saab välismaalasele anda tähtajalise elamisloa kaaluka riikliku huvi korral. Selle aluse eesmärk on luua võimalus asuda Eestisse elama välismaalasel, kellel puudub muu elamisloa taotlemise alus, kuid kelle elama asumine Eestisse on avalikes huvides. Sellel alusel võib elamisloa anda kuni kaheks aastaks korraga ja pikendada kahe aasta võrra korraga. Välismaalasel, kellel on tähtajaline elamisluba kaaluka riikliku huvi korral, on keelatud Eestis töötada ja talle ei anta Eestis töötamiseks tööluba.

Eelnõu muudab ka tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise tingimusi eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- ja järelevalvefunktsiooni täitmiseks. Kehtiva seadusega ei ole juriidilisele isikule kehtestatud nõudeid, mis võimaldaks hinnata, kas tegemist on reaalselt tegutseva ühinguga või mitte.

Uues seaduses saab nimetatud tingimustel elamisloa siis, kui juriidiline isik on kantud Eestis registrisse vähemalt viis kuud enne elamisloa taotluse esitamist, juriidilisel isikul on olnud vähemalt viie kuu jooksul enne taotluse suhtes otsuse tegemist tegevus Eestis ning juriidilise isiku tegevus ja välismaalase Eestisse elama asumine ettevõtte juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmiseks aitab oluliselt kaasa elamisloa töötamiseks andmise eesmärgi saavutamisele.

Samuti muudetakse tähtajaline elamisloa andmist ettevõtluseks. Muuhulgas peab välismaalane esitama äriplaani kirjelduse, mille põhjal on võimalik hinnata, et elamisloa andmine vastab eesmärgile, ning tõendama, et tema suhtes ei esine asjaolusid, mis välistaksid tema nimetamist juhtorgani liikmeks, prokuristiks või olulise osaluse omandamist või keelaks olla tegelik kasusaaja.

Välismaalasele, kellel on osalus äriühingus, on ettevõtluseks saadud elamisloa pikendamise tingimuste täitmiseks kolm alternatiivi: tal on vähemalt 65 000 eurot kapitali, mis on investeeritud äritegevusse Eestis, või äriühingu müügitulu on vähemalt 200 000 eurot aastas või juriidilise isiku juures töötavate isikute eest igakuiselt Eestis makstud sotsiaalmaks on vähemalt võrdne viiekordse Eesti aasta keskmise brutopalga suuruse tasu korral Eestis igakuiselt makstava sotsiaalmaksuga.

Tähtajalise elamisloa ettevõtluseks andmisest või pikendamisest võidakse keelduda või elamisluba kehtetuks tunnistada, kui välismaalane ei tõenda äriühingu ja enda senise ja kavandatava äritegevuse, äripartnerite või rahaliste allikate usaldusväärsust, välismaalase seletused äriühingu või enda senise ja kavandatava äritegevuse kohta ei ole veenvad või on vastuolulised.

Lisaks võidakse keelduda siis kui välismaalane ei tõenda, et tema elamisloa alusel Eestis viibimine aitaks oluliselt kaasa elamisloa andmise eesmärgi saavutamisele või kui välismaalase või äriühingu tegevus ei ole vastavuses äriplaanis kavandatuga.

Seadus on kavandatud jõustuma käesoleva aasta 1. juulil.

bns

9. mai tähistamine ei toonud Tallinnas politseile kaasa ühtki intsidenti.

Põhja prefektuuri esindaja ütles BNS-ile, et 9. mai tähistamisega ei kaasnenud intsidente Pronkssõduri juures ega ka mujal. Muret valmistas politseile vaid liiklus- ja parkimiskorraldus kaitseväe kalmistu ümbruses.

Tallinnas kaitseväe kalmistul asuva pronkssõduri monumendi juurde kogunes kolmapäeval sadakond Teise maailmasõja Euroopa lahingute lõpu 67. aastapäeva tähistavaid inimesi.

Tallinnas elavad venelased viivad traditsiooniliselt 9. mail lilli pronkssõduri monumendi juurde, mis alates 2007. aastast asub kaitseväe kalmistul. Valitsus lasi monumendi 2007. aasta aprilli lõpus viia kesklinnast Tõnismäelt kaitseväe kalmistule, monumendi teisaldamise ettevalmistustööd vallandasid 26. aprillil 2007 massirahutused.

Teine maailmasõda lõppes Euroopas 8. mail 1945, kui hakkas kehtima Saksamaa tingimusteta kapituleerumisakt. Euroopas tähistatakse Teise maailmasõja lõppu 8. mail. Venemaal tähistatakse võidupüha päev hiljem, 9. mail.

Regionaalminister Siim Kiisler avaldas valitsuse nimel Teises maailmasõjas hukkunutele austust teisipäeval toimunud mälestustseremoonial Tallinnas Maarjamäel asuval mälestusväljakul. Avaldamaks austust kõikidele Teises maailmasõjas langenuile ja hukkunuile panid kaitseväe kaplanid teisipäeval pärjad ka punaarmeelaste hauatähisele kaitseväe kalmistul ning natsismiohvrite mälestusmärgile Rahumäe juudi kalmistul.

ÜRO Peaassamblee võttis Teise maailmasõja lõppemise tähistamise 60. aastapäeval, 22. novembril 2004. aastal vastu resolutsiooni, milles kuulutati 8. ja 9. mai mälestamise ja leppimise päevadeks. Resolutsioonis kutsuti üles igal aastal üht või mõlemat päeva sobival viisil tähistama ja avaldama oma austust kõikidele Teises maailmasõjas elu kaotanutele.

bns

Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse ja Eesti Konjunktuuriinstituudi koostöös läbi viidud uuringu kohaselt on euroraha mõjutanud enam kui poolte eestimaalaste tarbimisharjumusi ja muutnud inimesed hinnatundlikumaks.

"Kui mullu leidis 42 protsenti inimestest, et euro tulek on nende ostuharjumusi mõjutanud, siis tänavu oli selliseid inimesi juba 53 protsenti," ütles teabekeskuse juhataja Anne Sägi.

Ostuharjumusi muutnud vastanutest 67 protsenti hakkasid eelkõige vaatama varasemast enam hindasid, 63 protsenti otsima odavamaid tooteid ja 45 protsenti maksma enam kaardiga. Kaardiga maksavad varasemast sagedamini pigem paremal järjel inimesed. Eakad ja madalama sissetulekuga inimesed aga otsivad kauplustest odavamaid tooteid, käivad harvem sisseoste tegemas ning arvestavad sagedamini kokku kulusid või järgivad päevast kululimiiti.

Samuti märgiti uuringus ära ka hinnanumbritest tulenevat kergekäelisemat ostmist ja seda, et raha justkui "kaoks" rahakotist. "Kokkuvõttes võib öelda, et ehkki oleme tänaseks eurodega valdavalt harjunud, ei taju me siiski veel selgelt nende väärtust," lisas Sägi.

Uuringu kohaselt mõjutab enim euro madalama sissetulekuga perede, eakate, naiste ja põhiharidusega inimeste tarbimiskäitumist. Kõige selgem mõju tarbimisharjumuste muutustele oli sissetulekul: kui alla 400-eurose sissetulekuga perede liikmetest 65 protsenti rahaga seotud harjumused on muutnud, siis üle 1100-eurose sissetulekuga peredes väidab nii vaid 36 protsenti.

Kõik ostuharjumuste muutused avaldusid teravamalt Tartu, Pärnu, Narva ja Kohtla-Järve elanike puhul.

Uuring viidi läbi aprilli alguses. Telefoni teel küsitleti 800 16-aastast ja vanemat Eesti elanikku juhuvaliku alusel. Küsitluse valimit võib pidada esinduslikuks 16-aastaste ja vanemate Eesti elanike suhtes. Andmeid võrreldi 2011. aasta aprillikuus läbiviidud analoogilise küsitluse tulemustega.

bns

Tallinnas kaitseväe kalmistul asuva pronkssõduri monumendi juurde oli kolmapäeval kogunenud sadu Teise maailmasõja Euroopa lahingute lõpu 67. aastapäeva tähistavaid inimesi, hoolimata lähedal asuval Järvevana teel toimuvatest ehitustöödest ei ole piirkonnas suuremaid ummikuid tekkinud.

Kaitseväe kalmistul viibinud BNS-i fotograafi sõnul olid inimesed juba hommikuks asetanud pronkssõduri monumendi juurde asetanud suurel hulgal lilli ja pärgi. Kalmistu värava lähedale Filtri teele on pargitud suur hulk autosid. Kuigi korraga on kalmistul sadakond inimest, lähevad osad pärast lillede asetamist minema, samas tuleb pidevalt ka inimesi juurde.

Kolmapäeva ennelõunal asetas pronkssõduri monumendi juurde pärja ka Venemaa suursaadik Eestis Juri Merzljakov. Venemaa saatkonna pressiesindaja Maria Šustitskaja sõnul on Venemaa saatkonnatöötajatel kolmapäeval kavas panna pärgi ja lilli ka nõukogude sõdurite matmispaikadesse Narvas, Maardus, Haapsalus ja teistes Eesti paikades.

Mittetulundusühing Molodoje Slovo on Tallinna linnakantseleis registreerinud avaliku üritusena allkirjade kogumise venekeelse hariduse toetuseks. Mittetulundusühing on püstitanud kalmistu sissepääsu juurde telgi, milles kogutakse allkirju üleskutsele kogunema 30. mail kell 17 Toompea lossi juurde venekeelse hariduse toetuseks korraldatavale miitingule. BNS-i fotograafi sõnul annab allkirja umbes iga teine kalmistule lilli tooma tulnud inimene.

Korrarikkumistest kolmapäeva hommiku seisuga teateid ei ole.

Tallinnas elavad venelased viivad traditsiooniliselt 9. mail lilli pronkssõduri monumendi juurde, mis alates 2007. aastast asub kaitseväe kalmistul. Valitsus lasi monumendi 2007. aasta aprilli lõpus viia kesklinnast Tõnismäelt kaitseväe kalmistule, monumendi teisaldamise ettevalmistustööd vallandasid 26. aprillil 2007 massirahutused.

Teine maailmasõda lõppes Euroopas 8. mail 1945, kui hakkas kehtima Saksamaa tingimusteta kapituleerumisakt. Euroopas tähistatakse Teise maailmasõja lõppu 8. mail. Venemaal tähistatakse võidupüha päev hiljem, 9. mail.

Regionaalminister Siim Kiisler avaldas valitsuse nimel Teises maailmasõjas hukkunutele austust teisipäeval toimunud mälestustseremoonial Tallinnas Maarjamäel asuval mälestusväljakul. Avaldamaks austust kõikidele Teises maailmasõjas langenuile ja hukkunuile panid kaitseväe kaplanid teisipäeval pärjad ka punaarmeelaste hauatähisele kaitseväe kalmistul ning natsismiohvrite mälestusmärgile Rahumäe juudi kalmistul.

ÜRO Peaassamblee võttis Teise maailmasõja lõppemise tähistamise 60. aastapäeval, 22. novembril 2004. aastal vastu resolutsiooni, milles kuulutati 8. ja 9. mai mälestamise ja leppimise päevadeks. Resolutsioonis kutsuti üles igal aastal üht või mõlemat päeva sobival viisil tähistama ja avaldama oma austust kõikidele Teises maailmasõjas elu kaotanutele.

bns