Tartu lähedal tegi reede hilisõhtul hädamaandumise väikelennuk, mille pardal oli kolm inimest, teatas päästeameti valvepressiesindaja BNS-ile.

Lennuk maandus kesköö paiku Ülenurme lennuvälja lähedal põllul ja lõpetas kraavis.

Kolm lennukis olnud inimest said kergemalt viga.

Lõuna päästekeskuse pressiesindaja täpsustuse kohaselt sai häirekeskus teate hädamaandumisest kell 00.00.

Päästjate saabudes olid lennukis olnud kolm meesterahvast iseseisvalt välja saanud. Kiirabi andis neile sündmuskohal esmaabi ning viis tervise kontrolliks traumapunkti.

Tegemist oli Piper tüüpi väikelennukiga, milles oli kolm Läti kodanikku ning mis oli treeninglennul ning pidi maanduma Ülenurme lennuväljal. Hädamaandumisel sai viga lennuki üks tiib ja kere, tekkis väike lokaalne kütusereostus. Päästjad kontrollisid lennuki võimalikku süttimisohtu. Esialgse info kohaselt põhjustas hädamaandumise mootoririke.

Sündmuskohal töötasid päästjad Tartust, Tõrvandist ja Elvast, kohal olid politseipatrullid ning kaks kiirabibrigaadi. Sündmuse lahendamist juhtis Tartu operatiivkorrapidaja.

Õnnetuse täpsemad asjaolud selgitab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi uurimine.

bns

Alexela, Statoili ja Lukoili tanklaketid võitsid riigihanke, millega siseministeerium soovib sisejulgeolekuasutuste ja teistele riigiasutuste tarbeks osta ühiselt kaheks aastaks autokütust.

Kaheaastase raamlepinguga ostavad asutused ministeeriumi esialgse arvestuse järgi kokku ligi 6,47 miljonit liitrit mootoribensiini ja 6,1 miljonit liitrit diislikütust. Eeldatavalt läheb leping maksma 17,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Siseministeeriumi kantsler Tarmo Türkson tunnistas oma neljapäevase käskkirjaga edukaks kütusepakkujaks Tallinna teeninduspiirkonna tarbeks Statoil Fuel & Retail Eesti AS-i pakkumise. Ettevõte pakkus mootoribensiini 95 ühe liitri maksumuseks 1,320 eurot, mootoribensiini 98 ühe liitri maksumuseks 1,358 eurot ja diislikütuse ühe liitri maksumuseks 1,353 eurot.

Eesti taotleb oma kodanikele viisavaba sisenemist Kasahstani, ütles välisminister Urmas Paet reedel Astanas kohtumisel Kasahstani välisministri Yerzhan Kazykhanoviga.

Kasahstani välisminister ütles, et tõenäoliselt muutub Kasahstani reisimine Eesti kodanikele viisavabaks juba selle aasta 1. juunist, teatas välisministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Paet ütles kohtumisel, et Eesti sooviks sõlmida Kasahstaniga ka pensionikindlustuskokkuleppe ning isikute tagasivõtmise kokkuleppe, samuti investeeringute kaitse lepingu.

Paet ja Kazykhanov rääkisid kohtumisel ka Euroopa Liidu ja Kasahstani suhetest. „Loodame, et läbirääkimised Euroopa Liidu ja Kasahstani vahelise laiendatud partnerlus- ja koostöökokkuleppe üle kulgevad kiiresti ning leping õnnestub peagi alla kirjutada,“ märkis Paet. „EL-i ja Kasahstani vahel sõlmitav laiaulatuslik kokkulepe võiks olla edaspidi eeskujuks lepingute sõlmimisel ka teiste Kesk-Aasia riikidega,“ lisas ta.

Paeti sõnul on Eesti valmis jagama oma kogemust Euroopa Liidu arengutest. „Samuti on Kasahstani diplomaadid ja ametnikud oodatud osa võtma Eesti Diplomaatide Kooli kursustest,“ lisas ta.

Kohtumisel Kasahstani parlamendi esimehe Kairat Mamiga ütles välisminister Paet, et Eesti sooviks tihedamaid kaubandussuhteid Kasahstaniga. „Eesti ja Kasahstani kaubavahetus on kasvanud 35 miljonilt eurolt 2009. aastal 125 miljonile eurole 2011. aastal, kuid kasvuruumi on,“ märkis Paet. „Toetame Kasahstani liitumist Maailma kaubandusorganisatsiooni WTO-ga ning loodame, et ka see avaldab positiivset mõju kaubavahetusele,“ lisas ta.

Eesti sooviks Paeti sõnul ka turismi edendamist. „Sellele aitaks kaasa otselennuliini avamine Eesti ja Kasahstani vahel,“ ütles ta. „Loodame lõpetada läbirääkimised lennunduslepingu üle käesoleval aastal. Samuti oleme huvitatud Kasahstani kaupade veost läbi Eesti sadamate,“ lisas Paet.

Eesti on huvitatud ka üliõpilasvahetusest Kasahstaniga. „Pakume Kasahstani tudengitele stipendiume magistri- ja doktoriõppeks,“ sõnas Paet. „Samuti soovime tihedamat kultuurikoostööd, näiteks Kasahstani filmide eriprogrammi korraldamist Pimedate Ööde

bns

Keskerakond ei kiirusta erakonnale lahkumisavalduse esitanud Saaremaa keskerakondlaste nimekirjast kustutamisega ning üritab neid veenda erakonda edasi jääma, kirjutab Saarte Hääl.

Võttes ette Saarte Hääle käsutuses oleva lahkumisavalduse esitanud endiste keskerakondlaste nimekirja ja võrreldes seda äriregistriga, selgub, et pea enamik neist kannab jätkuvalt keskerakondlase silti. Kokku on väljaastunuid pea 80, ainsana on erakonnast välja arvatud need liikmed, kes end ise ID-kaardi abil äriregistrist kustutasid.

Esimene laine väljaastujaid andis avalduse 23. märtsil Saaremaa piirkonna juhatuse koosolekul, kui pea kogu kohalik juhatus Keskerakonnast välja astus.

Need avaldused oli Keskerakonna peasekretär Priit Toobal Tallinna kaasa võtnud. Erakonna põhikirja kohaselt peab need avaldused kinnitama ka Keskerakonna suur juhatus. Teised avaldused on Tallinna saadetud postiga.

Toobali sõnul saadeti avaldused Saaremaale tagasi, et ikkagi kindlaks teha, kes tahtis tegelikult välja astuda ja kes mitte. “Inimestega tuleb suhelda,” ütles Toobal. Tema sõnul on avalduse esitanute hulgas ka selliseid, kes ise seda ei tahtnud. Samas kinnitas Toobal, et kui on piisavalt suheldud, siis arvatakse inimesed Keskerakonnast ka ametlikult välja.

bns