Kevadeti sagenenud kaherattaliste sõidukite liiklusõnnetused said jätku ka laupäeval, kui Tartumaal sai vigsastada sõiduautoga kokku põrganud jalgrattur.

Õnnetus juhtus kella 16.19 ajal Mäksa vallas Tartu-Räpina-Värska maantee 17. kilomeetril, kus 24-aastase Toomase juhitud Toyota Corolla sõitis kõrvalteelt ette peateel liikunud jalgrattale, mida juhtis 44-aastane Rein. Jalgrattur sai kergelt vigastada ja meedikud andsid talle Tartu ülikooli kliinikumis esmaabi, teatas siseministeerium BNS-ile.

Reedel juhtus kaherattaliste sõidukitega Eesti eri paigus kolm õnnetust, milles said vigastada kaks jalgratturit ja üks mootorrattur.

Politsei kutsub autojuhte tähelepanu pöörama soojade ilmadega liiklusesse tagasi tulnud mootorratturitele ja jalgratturitele. Politsei kinnitusel on autojuhi jaoks igal kevadel teedele naasvad kaherattalised justkui suureks üllatuseks, millega ei osata liikluses piisavalt arvestada. Samamoodi peavad jalgratturid, mootorratturid ja mopeedijuhid ise arvestama, et just nemad on liikluses nõrgem pool ning liikluseeskirjast kinni pidama. Kiivri kandmine pole tema sõnul tülikas kohustus, mida tuleb trahvi saamise vältimiseks täita, see on ikkagi sõitja enda ohutuse tagamiseks.

bns

Kui lõppeval nädalal näitas termomeeter paiguti kuni 20 soojakraadi, siis uus nädal toob taas jaheda ilma ning nädala teisel poolel ulatub õhusoe napilt kümne kraadini.

Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi prognoosi järgi tugevneb esmaspäeval kõrgrõhuala. Ilm on sajuta, öö selge, vaikne ja jahe ning varahommikuks langeb õhutemperatuur 1-6 plusskraadini. Päeval lisandub soojemat õhku ja termomeetrinäidud tõusevad 12-17 kraadini.

Teisipäevast neljapäevani katab Eestit kõrgrõhuala. Ilm on sajuta ja nõrga tuulega. Öisel ajal on udu, päeval on palju päikeselisi tunde. Öine õhutemperatuur võib selge taeva korral langeda viiest soojakraadist madalamale. Teisipäeva päeval tõuseb 15 soojakraadi ümbrusse, kuid nädala keskpaigast alates pöördub õhuvool loodesse ja kannab Eestisse külma õhumassi. Suureneb öökülmaoht, päevane õhutemperatuur tõuseb 10 soojakraadi piirimaile.

Kui reedeks jõuavad läheneva madalrõhkkonna sajupilved, siis neist võib ka lörtsi tulla. Öine õhutemperatuur langeb nulli ümbrusse ja päevane jääb alla 10 soojakraadi.

bns

Kuigi kulutulekahjud kulutavad jätkuvalt kevadeti päästjate aega, on pärast kulu põletamise lauskeeldu hakanud väljakutsed ja ka põlengutes tekkinud kahjud aasta-aastalt vähenema, kirjutab Postimees.

Tänavu on päästeameti andmetel süttinud ligi 300 maastikutulekahju, mille tagajärjel on saanud viga üks inimene ning hävinud neli hoonet. Möödunud aastal samal ajal oli toimunud 401 maastikutulekahju, ülemöödunud aastal 890. Kevaded on olnud erinevad, seetõttu on ka statistika sel ajal suurte erinevustega, märkis päästeameti tuleohutuse talituse juhataja Marko Rüü.

Kui viimase kolme aasta maastikupõlengute arve kogu aasta lõikes võrrelda, siis numbrid vähenevad iga aastaga, tõdes ta. Nii oli 2009. aastal kutseid kulupõlengutele kokku ligi 1900, aasta hiljem 1700 ja mullu kokku 1400. «Seevastu 2006. aastal, kui kulu põletamine oli teatud ajal lubatud ning ka loodus oli sel aastal kuiv, oli päästjail väljakutseid kulupõlengutele üle 4000,» ütles Rüü Postimehele.

Kulu põletamine on Eestis aastaringselt keelatud alates 2010. aastast ning pärast seda ei ole ükski inimene kulupõlengu tagajärjel hukkunud, ka hooneid ei ole hävinud aastas rohkem kui viis. Võrdluseks tõi Rüü esile aasta 2006, kui kulupõlengutes hukkus neli inimest ning hävis ligi 90 hoonet.

«Reeglina süttib kulu inimeste hooletusest, peamiselt hooletusest lõkke tegemisel. Aga on ka juhtumeid, kus inimesed endiselt ei saa aru, millist kahju toob endaga kaasa kulu põletamine ning süütavad kuluheina tahtlikult,» kommenteeris päästeametnik.

Ta meenutas, et kulu kogemata süttimise vältimiseks tuleb kinni pidada tuleohutusnõuetest. Tuld tuleb teha tuulevaikse ilmaga, piisavalt kaugel hoonetest ja metsast, lõkkeaseme ümbrus tuleb hoida poole meetri ulatuses puhas süttivast materjalist. Kindlasti peavad olema lõkke kõrval olema esmased tulekustutusvahendid ja inimene peab lõkke järele vaatama pidevalt, kirjutab Postimees.

bns

Kevade saabumisega kasvanud kaherattaliste sõidukite liiklusõnnetused said jätku ka reedel, kui avariidesse sattusid üks mootorrattur ja kaks jalgratturit.

Esimene õnnetus juhtus kella 10.31 ajal Tallinnas Tartu maantee ja Järvevana tee ristmikul, kus põrkasid kokku 26-aastase Lauri juhitud Ford Mondeo Turnier ja Suzuki GSX 1100 tsikkel, mida juhtis 30-aastane Tarvo. Mootorrattur sai vigastada ja kiirabi viis ta ravile Põhja-Eesti regionaalhaiglasse, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kella 18.05 ajal toimus liiklusõnnetus Lääne-Virumaal Kadrina vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee 160. kilomeetril, kus jalgrattaga sõitnud 52-aastane Olev keeras ette tagant lähenevale Iveco bussile, mida juhtis 69-aastane Rein. Kiirabi viis vigastada saanud jalgratturi ravile Rakvere haiglasse.

Kolmas õnnetus juhtus kella 20.06 ajal Tallinnas Weitzenbergi 34 maja lähedal, kus Valge tänava poolt Kadrioru pargi suunas jalgrattaga mäest alla sõitnud 10-aastane poiss kaotas juhitavuse ja kukkus. Kiivrita poiss sai raskelt vigastada ja kiirabi viis ta Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Politsei kutsub autojuhte tähelepanu pöörama soojade ilmadega liiklusesse tagasi tulnud mootorratturitele ja jalgratturitele. Politsei kinnitusel on autojuhi jaoks igal kevadel teedele naasvad kaherattalised justkui suureks üllatuseks, millega ei osata liikluses piisavalt arvestada. Samamoodi peavad jalgratturid, mootorratturid ja mopeedijuhid ise arvestama, et just nemad on liikluses nõrgem pool ning liikluseeskirjast kinni pidama. Kiivri kandmine pole tema sõnul tülikas kohustus, mida tuleb trahvi saamise vältimiseks täita, see on ikkagi sõitja enda ohutuse tagamiseks.

bns