Soome politsei teatas neljapäeval, et kahtlustab Helsingis elavat 60-aastast meest ja tema kahte lähisugulast alaealistele Eestist toodud alkoholi müümises.

Politsei informatsiooni kohaselt oli tegemist suurte kogustega ja kahtlusalused käisid viimase aasta jooksul Eestis viina järel pea viiskümmend korda. Kaubikuga toodi korraga sadu liitreid. Alkohol müüdi maha Helsingis ja selle eeslinnades elavatele noortele.

Helsingi, Vantaa ja Espoo 14- kuni 17-aastaste noorte seas ringles mobiiltelefoni number, millel helistades oli võimalik korraldada kohtumine ning osta kanget alkoholi ja sigarette.

Politsei juhtis kurjategijate jälgedele pereisa, kes teatas korrakaitsjatele, et tema tütar ostis telefoninumbri kaudu 40-kraadist Eestist pärit alkoholi.

Juhtumis on rohkem kui sada kahtlusalustega tegemist teinud tunnistajat, kellest suurem osa alaealised.

bns

Pronksiöö viienda aastapäeva tähistamiseks korraldatud piketile Tallinna kesklinnas tuli neljapäeva õhtul kohale paarkümmend inimest.

Sündmuskohal viibinud BNS-i fotograafi sõnul oli piketi korraldaja Öine Vahtkond Vabaduse kella jalamile üles pannud viie aasta taguse pildiseeria sellest, kuidas nad neid kinni võeti, samuti jagatakse möödakäijaile Georgi linte ja asetatakse. Ühtegi loosungit fotograafi sõnul üleval ei olnud. Kohal oli ka suurel hulgal ajakirjanikke. Vabaduse kella juurest liikusid piketeerijad edasi Tõnismäele pronkssõduri endise asukoha juurde, kuhu asetati lilli.

Tallinnas Tõnismäel asunud matmispaigas alanud kaevetööde ettevalmistused vallandasid 26. aprillil 2007 massirahutused, millega kaasnesid rüüstamised, purustamised, süütamised ning vastuhakud võimuesindajatele. Rahutused kestsid Tallinnas ja Ida-Virumaal 28. aprillini.

Rahutuste korraldamises olid kohtu all Öise Vahtkonna juhid Dimitri Klenski, Dmitri Linter ja Maksim Reva ning nende mõttekaaslane Mark Sirõk. Harju maakohus ja Tallinna ringkonnakohus mõistsid nad õigeks. Riigikohus otsustas 23. juulil 2009 riigiprokuratuuri kassatsioonkaebusele menetlusluba mitte anda.

Aprillirahutuste käigus sai surma üks inimene. Venemaa kodanik Dmitri Ganin ja tema sõber Oleg sattusid rünnaku alla 2007. aasta ööl vastu 27. aprilli Tatari tänaval. Ganin sai rünnakus noahaava, millesse ta suri. Uurimine Ganini tapjat ei tuvastanud. Venemaa on Ganini surma kasutanud propagandasõjas Eesti vastu.

Aprillirahutustega seotud kohtades olid vähemalt aastatel 2008-2010 registreeritud pronksiöö aastapäevaks muud sellega mitteseotud üritused. Näiteks 2010. aastal oli pidi Hirvepargis kella 8-20 toimuma tervislike ja sportlike eluviiside propageerimine ja Tõnismäel rahvusraamatukogu vastas samal ajal tolerantsuse propageerimine

bns

Riigi eelarvestrateegia järgi kavatseb valitsus aastatel 2013–2016 tõsta alkoholi aktsiisimaksu viie protsendi võrra aastas, samuti on kavas vähendada riigiasutuste ülalpidamiskulusid 1,3 protsendi võrra sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Alkoholi maksustamise põhimõtteks on aktsiisimäära tõstmine vähemalt üldise hinnatõusuga samas tempos, et alkoholi suhteline kättesaadavus ei suureneks, teatas rahandusministeerium.

Strateegia järgi väheneb eelarvekulude tase suhtena SKP-sse 2016. aastaks võrreldes 2011. aastaga 5,5 protsendipunkti 32,2 protsendini ning riigiasutuste ülalpidamiskulude osakaal SKP-sse väheneb 1,3 protsendipunkti võrra 4,3 protsendini.

Uute tegevuste alustamisel peavad ministeeriumid vaatama üle senise rahastamise ning oma valdkonnas prioriteete seadma.

Maksupoliitika põhisuunad jäävad ministeeriumi teatel samaks ja üldine maksukoormus alaneb seoses tööjõumaksude alandamisega 2016. aastaks 32,3 protsendini SKP-st. Tööjõumaksude alandamisest on kavas töötuskindlustusmakse alandamine alates tuleva aasta algusest.

Maksulaekumisi on valitsusel kavas parandada maksude parema kogumisega, vähendades nii varimajanduse osakaalu.

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles ministeeriumi pressiteates, et riigieelarve hoitakse lähiaastatel tavaolukorras ülejäägis, nii nagu on kokku lepitud.

"Prognooside mõningane kärpimine välistingimuste halvenemise tõttu ei saa seda hoiakut muuta. Eesti majandus on saavutamas võimetekohast kasvutaset ning püsiv tasakaalus eelarve annab ka kodanikele ja ettevõtetele suurema kindluse ning turvatunde," ütles Ligi.

Majandusprognoosi eelduste järgi kasvab valitsussektori võlakoormus järgmisel aastal 11 protsendini SKP-st eelkõige seoses Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) raamatupidamisliku mõjuga. Lisaks on arvestatud sissemaksetega Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) ning Eesti Energia aktsiakapitali suurendamisega.

Valitsuse võlakoormus hakkab seejärel vähenema ning ulatub aastaks 2016 prognoosi järgi 9,5 protsendini SKP-st.

Valitsussektori tasandil hakkavad likviidsed finantsvarad kasvama kava järgi alates 2016. aastast.

Valitsus jätkab struktuursete reformidega, et kulutused oleksid otstarbekad ja vastavuses riigi võimalustega. Muuhulgas korrastatakse sellel eesmärgil üldhariduse koolivõrk, et igas gümnaasiumis oleks õpilastele tagatud õppe kõrge kvaliteet ja valikuvõimalused, märkis ministeerium oma teates.

Sotsiaalkindlustuse valdkonnas on valitsusel kavas ümber kujundada tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteem.

Lisaks on riigisektori tõhusama tegutsemise eesmärgil kavas jätkata tugiteenuste tsentraliseerimise, ühishangete läbiviimise ja kinnisvara korralduse tsentraliseeritud valitsemisega ning finantsarvestuse arendustega, mis aitavad tulevikus efektiivsemad olla.

Järgmise nelja aasta eelarvepoliitilisi eesmärke koondav strateegia koos Euroopa Komisjonile esitatava stabiilsusprogrammiga on ministeeriumi teatel osa Euroopa uuest, tugevamast koostööraamistikust ning on kooskõlas euroala eelarve- ja majanduspoliitikaga.

Eelarvestrateegia on aluseks järgmise aasta eelarve koostamisel. Selle eesmärk on tagada nelja aasta perspektiivis eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks.

bns

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kinnitas kolmapäeval AS-i Eesti Energia 2011. aasta majandusaruande, mille kohaselt teenis ettevõte 858 miljoni euro suuruse äritulu juures 149 miljonit eurot puhaskasumit.

Aasta varem oli kontserni äritulude maht 796 miljonit eurot ja puhaskasum 117 miljonit eurot, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Ettevõtte tuludest moodustas mullu elektrimüük koduklientidele 6,3 protsenti. 168 miljoni eurosest ärikasumist teenis Eesti Energia elektrimüügist kodutarbijatele 200 000 eurot, mis moodustab 0,1 protsenti kogukasumist. Käibe kasvu vedas elektrimüük suurklientidele ja elektrienergia eksport. Kasumi kasv tuli peamiselt õlitööstusest.

Kokku investeeris Eesti Energia möödunud majandusaastal 508 miljonit eurot, mis on 132 protsenti enam kui aasta varem. Suurimateks investeeringuteks olid jaotusvõrgu uuendamine, tuuleparkide, uue elektrijaama ja õlitehase ehitus ning väävlipüüdmisseadmete paigaldamine.

Ettevõtte elektrienergia müügimaht oli mullu 10 704 gigavatt-tundi, võrguteenuse müük 6170 gigavatt-tundi, soojusenergia müük 1073 gigavatt-tundi ja vedelkütuse müügi maht 164 000 tonni.

Eesti Energia ainuomanik on Eesti riik, ettevõtte üldkoosolek on majandus- ja kommunikatsiooniminister.

bns