Poola ja Leedu üha halvenenud suhted on viinud selleni, et Poola ametiisikud ähvardavad kolme Balti riigi õhuturbeks mõeldud ühise Leedus Šiauliais asuva lennubaasi kolida Ämarisse, kirjutab Postimees.

NATO lennubaasi asukoha üle ei saa otsustada Leedu üksinda, kuid aprilli lõpus asub Balti õhuruumi valvama Poola ja seetõttu tõusis Šiauliai lennuvälja küsimus päevakorda.

"Poola diplomaatide hulgas on teatud grupp, kes uue taktikalise võttena püüab Balti riikide vahele kiilu lüüa. See on väga ohtlik asi," kommenteeris NATO lennubaasi Eestisse ümberkolimise mõtet rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Tomas Jermalavičius.

Ajaleht kirjutab, et paari aasta pärast lõplikult valmiv Ämari lennubaas tuleb Šiauliai omast moodsam ning selle võimaluse kasutamata jätmine pole Eesti ja NATO huvides. "2015. aastal jõutakse Ämari lennuvälja ehitamisega niikaugele, et õhuturbehävitajad saaksid seal alaliselt tegutseda. Eesti eesmärk on, et tulevikus võiks üks kolmest iga-aastasest rotatsioonist paikneda Ämaris," ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet.

bns

2012. aasta riigieksamite periood algab esmaspäeval, 23. aprillil eesti keele kui teise keele riigieksami kirjaliku osaga. Eksami suuline osa toimub 24.-26. aprillil. Eesti keel teise keelena on kohustuslik riigieksam vene või muu õppekeelega koolis. Tänavu registreerus sellele eksamile 2980 eksaminandi, sh gümnaasiumilõpetajaid 1791, kutseõppeasutuste õpilasi 1126 ja varemlõpetanuid 63.

Uues vormis emakeeleeksamit sooritavad abituriendid nädala pärast esmaspäeval, 30. aprillil. Eesti õppekeelega koolides on eesti keel kohustuslik riigieksam, vene õppekeelega koolides on emakeeleeksam vabatahtlike eksamivalikute hulgas. Kokku asub 30. aprillil emakeeleeksamit sooritama 10 263 koolilõpetajat.

Riigieksamite periood lõpeb 15. juunil , kui toimub füüsika riigieksami lisaeksam.

Eksamieelistuste osas 2012. aastal võrreldes varasemate aastatega suuri erinevusi ei ole: rohkem on valitud inglise keele, ühiskonnaõpetuse, geograafia ja matemaatika riigieksamit.

Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb sooritada viis lõpueksamit, millest vähemalt kolm on riigieksamid. Kõik valitud riigieksamid tuleb ka sooritada, eksamist loobuda ei saa. Kui õpilane puudub riigieksamilt ning ta ei soorita ka lisaeksamit, jääb tal kool samal aastal lõpetamata.

Eksamitulemused saab teada riigiportaali www.eesti.ee päringukeskkonna vahendusel. Tulemused sisestatakse andmebaasi ning muudetakse kättesaadavaks järk-järgult vastavalt sellele, kuidas tööd hinnatud saavad. Riigieksami e-tunnistused on riigiportaali vahendusel kättesaadavad alates 20. juunist. Üksikasjalikumad nõuanded e-tunnistuse allalaadimiseks, samuti selle kasutamisvõimalused leiab eksamikeskuse kodulehelt.

Eksamitulemustega mittenõustumise korral on eksaminandil õigus 5 tööpäeva jooksul pärast riigieksamitunnistuse väljastamist esitada apellatsioon Haridus- ja Teadusministeeriumi apellatsioonikomisjonile. Soovi korral saab enne apelleerimist eksamikeskuses kohapeal oma eksamitööga tutvuda. Tutvumise täpsem kord, registreerimisvõimalused jm sellekohane info on eksamikeskuse kodulehel üleval juuni algusest.

2012. aasta riigieksamitele on registreerunud kokku 18 233 eksaminandi, eksamivalikuid on üle 43 tuhande.

bns

Võrumaal Vastseliina vallas sai laupäeva õhtul aset leidnud liiklusõnnetuses vigastada kolm inimest, teatas politsei.

Laupäeval kella üheksa ajal juhtus liiklusõnnetus Vastseliina-Kirikumäe tee viiendal kilomeetril, kus sõiduauto VW Passat, mida juhtis alkoholi tarvitamise tunnustega 19-aastane Kermo, sõitis teelt välja ning rullus üle katuse.

Liiklusõnnetuses said kannatada juht ja kaks reisijat – 16-aastane noormees ning 15-aastane neiu, kes toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi.

bns

Rahvusringhäälingu (ERR) telekanalid ETV ja ETV2 ületasid mullu kavandatud reklaamimahtu ühe tunni võrra, selgub ERR-i 2011. majandusaasta aruandest.

Kava järgi pidanuks ETV edastama eelmise aasta jooksul kokku neli tundi reklaami, kuid tegelikult näitas kanal reklaami ja sponsorteavet viis tundi. ETV2 kavandatud reklaami maht oli üks tund aasta peale, kuid tegelikult edastas kanal kaks tundi reklaami.

2010. aastal näitas ETV reklaami seitse tundi ja ETV2 ühe tunni.

Kuigi ERR-is on reklaami edastamine keelatud, võib ringhäälingunõukogu erandkorras lubada eetrisse tele- ja raadioprogrammide sponsorite reklaami. Enamasti näitavad ETV kanalid reklaami ja sponsorteavet spordivõistluste ajal.

Aruandest selgub, et ETV-s oli mullu kavandatust vähem oma- ja hankesaadete esmaesitlusi, samas oli kordusi plaanitust enam. Omasaadete esmasitlusi pidanuks ETV-s mullu olema 1678 tundi, tegelikult oli neid 1674 tundi ehk neli tundi vähem. Hankesaadete esmaesitlusi oli ERR aastaks kavandanud 862 tundi, tegelikult oli neid 689 tundi ehk 173 tundi vähem. Omasaadete kordusi oli ERR eelmiseks aastaks ETV eetrisse kavandanud 1920 tundi, tegelikult näitas telekanal aasta jooksul kordusi 274 tundi rohkem ehk kokku 2167 tundi.

2167 tundi väldanud omasaadete kordused moodustasid mullu ETV eetriajast kõige suurema osa. Järgnesid 2160 tunniga ERR-i online-uudised, 1807 tunniga hankesaadete kordused, 1674 tunniga omasaadete esmaesitlused, 689 tunniga hankesaadete esmaesitlused, 174 tunniga promo ja kultuuriteated ning viie tunniga sponsorteave ja reklaam.

ETV2 ületas mullu omasaadete esmaesitluste kavandatud mahtu 53 tunni võrra. Kui ERR plaanis näidata 2011. aastal ETV2-s 367 tundi uusi omasaateid, siis oli selliste saadete tegelik maht kokku 420 tundi. Omasaadete kordusi näitas ETV2 mullu 2038 tundi ehk kavandatust 423 tundi rohkem. Hankesaadete esmasesitlusi oli ETV2 ekraanil mullu kokku 418 tundi ehk kavandatust 137 tundi vähem. Samas oli hankesaadete kordusi plaanitust 114 tundi rohkem - kokku 1554 tundi.

ETV2 eetriajast moodustasid mullu kõige suurema osa ERR-i online uudised, mida kanal näitas kokku 4143 tundi. Järgnesid 2038 tunniga omasaadete kordused, 1554 tunniga hankesaadete kordused, 420 tunniga omasaadete esmaesitlused, 418 tunniga hankesaadete esmaesitlused, 110 tunniga promo ja kultuuriteated ning kahe tunniga reklaam.

BNS