Maksu- ja tolliameti töötajad leidsid ühes sotsiaalhoolekande asutuse juhi töö- ja elupaigast ligi 14 000 Valgevene ja Venemaa maksumärkidega salasigarette.

Maksu- ja tolliameti töötajad otsisid vihjena saadud informatsiooni põhjal läbi ühe sotsiaalhoolekande asutuse, mille juhti oli alust kahtlustada salasigarettide hoiustamises, teatas ameti pressiesindaja BNS-ile. Pressiesindaja ei soovinud täpsustada, millises Eesti maakonnas või piirkonnas sotsiaalhoolekandeasutus asub.

Asutuse juhi töökabineti kapist leidsid tolliametnikud läbiotsimise käigus 2820 Valgevene ja Venemaa maksumärkidega salasigaretti. Asutuse juhi elukoha läbiotsimisel leiti kokku 11 980 Valgevene ja Venemaa maksumärkidega märgistatud sigaretti. Osa neist suitsupakkidest oli magamistoas aknalaua all põrandal, osa oli elutoas diivani taga spordikotis, osa aga köögis kappide peal.

"Niisugune juhtum, kus salasigarettide käitlemisega on seotud sotsiaalasutuse juht, on maksu- ja tolliameti tollitöötajate hinnangul esmakordne," sõnas pressiesindaja.

bns

Harju maakohus ei lubanud kolmapäeval ennetähtaegselt vabadusse meest, kes kannab ema tapmise eest pikka vangistust.

Kohus nõustus prokuröri arvamusega, et raske isikuvastase kuriteo sooritanud 49-aastase Aleksandr Danilovitši vabastamine praegu oleks ennatlik.

Ka 2010. aasta detsembris arutas kohus Danilovitši vabastamise küsimust, kuid toona ei soovinud mees ise ennetähtaegselt vabadusse pääseda.

Harju maakohus määras oma ema surnuks peksnud mehele 2006. aasta novembris 12-aastase vanglakaristuse. Kuna kohus lahendas Dalidovitši süüasja lühimenetluses, pääses mees 12 aasta asemel kaheksa-aastase vanglakaristusega.

Süüdistuse järgi läks mees 2005. aasta 31. oktoobri õhtul raevu, kui märkas, et tema 73-aastane ema Niina oli kogu supi ära söönud. Hullunud mees tungis emale kallale, paiskas ta pikali ja peksis naist jalgadega kehasse ja pähe. Naine langes saadud vigastuste tagajärjel koomasse ning suri sama aasta detsembri alguses haiglas.

bns

Valitsus arutab neljapäevasel istungil määruse eelnõu, mis sätestab minimaalsed turvanõuded suure rünnakuriskiga objektidele.

Valitsus kehtestab määrusega suure rünnakuriskiga objektide füüsilise kaitse meetmed, mida valdaja hädaolukorra seaduse kohaselt peab rakendama, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile. Määruse kohaselt on suure rünnakuriskiga objekti kaitseks rakendatavad meetmed füüsiline välispiir, sisse- ja väljapääsukontrolli süsteem, jälgimisseadmestiku kasutamine, valgustus, turvaklaaside kasutamine ning mehitatud valve.

Eelnõu järgi on suure rünnakuriskiga objekti valdaja kohustatud tagama füüsilise välispiiri olemasolu, see võib olla aed, värav või muu selgelt eristatav füüsiline tõke. Objekti välispiir võib olla ka majasein. Kõrge rünnakuriskiga objektidel peab olema kehtestatud sissepääsu kord ning olema tagatud inimeste ja sõidukite sisenemise ja väljumise tuvastamine. Samuti peavad sellistel objektidel olema jälgimisseadmed, mille salvestist tuleb säilitada vähemalt kuu.

Kõrge rünnakuriskiga objektidel peab olema piisav valgustus, et tuvastada ründeohtu või rünnakut raskusteta. Kuna valgustugevuse määramisel ja vastavate nõuete kohaldamisel tuleb arvestada nii vajaduste kui linnaruumis kehtivate piirangutega, ei ole määruses piisava valgustustugevuse mõistet täpselt paika pandud.

Kõrge rünnakuriskiga hoone aken või klaassein, mis asub objekti välispiiri pool, peab olema turvaklaasist või kaetud turvakilega. Turvaklaas või akende katmine turvakilega aitab vähendada plahvatuse korral klaasi purunemisest tekkivate kildude ohtlikkust. Nii turvaklaas kui akende turvakiled on jaotatud määruse eelnõus alamkategooriatesse.

Kõrge rünnakuriskiga objekti valdaja peab rakendama mehitatud valvet ajal, mil objektil on tavapärane tööaeg. Mehitatud valve tähendab eriväljaõppega personali kaasamist objekti turvalisuse tagamisele.

Valitsuse määrus sätestab ainult turvalisuse miinimumnõuded ning objekti valdajal õigus rakendada ka rangemaid nõudeid. Teatud juhtudel on see vajalik tulenevalt riigi või objekti valdaja võetud rahvusvahelistest kohustustest.

Hädaolukorra seaduse kohaselt on suure rünnakuriskiga objektiks elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatav territoorium, ehitis või seade, mille füüsiline kahjustamine või hävitamine häirib oluliselt kogu elutähtsa teenuse toimepidevust ning mille ründamiseks on seetõttu suur tõenäosus. Nende objektide täpse loetelu kinnitab valitsus korraldusega.

Järelevalvet meetmete rakendamise üle teeb eelnõu kohaselt kaitsepolitseiamet.

bns

Toll avastas märtsis üle miljoni salasigareti ja 30 000 liitrit kütust

Märtsis viisid maksu- ja tolliameti (MTA) tollikontrolli üksused Eesti piiridel läbi 1588 kontrolli, kinni peeti 1 132 821 sigaretti ja 32 365 liitrit kütust.

Piiridel läbi viidud kontrollidest 976 olid tulemuslikud, maanteedel oli kokku 905 kontrolli, mille ajal avastati 18 rikkumist, teatas MTA. Kontrolliti 22 kütusekäitlejat. Dokumentidega seotud rikkumisi ja mittevastavat kütust avastati ühel juhul. Erinevaid tubaka- ja alkoholikäitlejaid kontrolliti kokku 19 korral, rikkumisi leiti 16 juhul.

Alkoholi peeti kinni absoluutarvestuses 291 liitrit. Keeldude ja piirangutega seotud juhtumeid oli 303. Intellektuaalset omandit rikkuvat kaupa avastati 5364 ühikut. Narkootilisi aineid peeti kinni 66,5 grammi.

5. märtsil sisenes Koidula tollipunkti kaudu Eestisse sõiduauto Volkswagen Passat, mille läbivaatusel avastati auto kütusepaagist lisaks lubatud kogusele 12 480 Venemaa maksumärkidega sigaretti.

6. märtsil avastati kontrolli käigus Tartus paiknevast garaažist 4060 Venemaa maksumärkidega sigaretti ja 37,5 liitrit Venemaa maksumärkidega alkoholi. Samal päeval leidsid tollitöötajad Tallinnas asuvast garaažist 39 800 Venemaa maksumärkidega sigaretti.

7. märtsil anti peatumise märguanne Põlvamaal sõiduautole Opel, mis kiirendas ja sõitis tollitöötajate eest ära. Põgenev auto sõitis pärast mõningat jälitamist teelt välja lumehange. Sõiduauto kontrollimisel avastati 1600 Venemaa maksumärkidega sigaretti ja 36 liitrit Venemaa maksumärkidega alkoholi.

Luhamaa tollipunktist avastati 8. märtsil Läti kodaniku sõiduautost 19 000 Venemaa maksumärkidega sigaretti. Sigaretid olid peidetud logarite all olevate küljeplekkide taha.

Narva tollipunkti töötajad leidsid 11. märtsil bussi salongist 192 260 Venemaa maksumärkidega sigaretti. Sigaretid olid peidetud istmeridade all asuvate põrandakõrgenduste sisse.

13. märtsil peatati Tallinna ringtee 3. kilomeetril sõiduauto Nissan, millest leiti 30 000 Valgevene ja Venemaa maksumärkidega sigaretti. Veel leiti autost 25,2 liitrit maksumärkideta alkoholi.

14. märtsil saabus Narva tollipunkti kaudu Venemaalt Eestisse liinibuss, mille läbivaatusel avastati pagasiruumi topeltseina tagant, WC ruumi ja pagasiruumi seinte vahelt, köögiruumi põhja alt ja magamisaseme ruloo katte pealt kokku 32 000 Venemaa maksumärkidega sigaretti. Samal päeval leidsid tollitöötajad Tallinnas asuvast garaažist 118 000 Valgevene ja Venemaa maksumärkidega sigaretti.

Narva tollipunktis avastati 17. märtsil läbivaatuse käigus liinibussi köögiruumi põhja alt ja bussi televiisori mõlema külje pealt 30 000 Venemaa maksumärkidega sigaretti.

24. märtsil saabus Luhamaa tollipunkti kaudu Eestisse sõiduauto, mille kontrollimisel avastati lisaks lubatud kogusele 14 580 Venemaa maksumärkidega sigaretti. Sigaretid olid peidetud rehvide sisse.

30. märtsil suunati Koidula tollipunktis läbivaatusele auto, mille kütusepaagist avastati 14 000 Venemaa maksumärkidega sigaretti. Sõiduk kasutas mootorikütuseks gaasi.

Narva tollipunktis leidsid tollitöötajad 31. märtsil 14 840 Venemaa maksumärkidega sigaretti. Sigaretid olid peidetud sõiduauto põhja alla kattekaane taha, tagumise põrkeraua alla, pagasiruumi küljepolstrite taha ja autojuhi üleriiete alla.

bns