Politsei pöörab sellel nädalal erilist tähelepanu kiiruseületajatele ja suhtub rikkujatesse seadusega lubatud rangusega, teatas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja.

Esmaspäevast pühapäevani on kiiruseületamine politseinike tähelepanu all kogu Euroopas, Eestis pööravad kiiruseületamisele tähelepanu kõikide prefektuuride ja korrakaitsepolitseiosakonna politseinikud, märkis pressiesindaja.

Liiklusõnnetuste analüüsid näitavad, et kiiruseületamine on üks sagedasem liiklusõnnetust soodustav asjaolu või põhjus. Politsei sõnul väheneks hukkunute arv 30 protsenti, kui iga autojuht vähendaks oma keskmist sõidukiirust 5 km/h.

„Kiiruseületamine on just üks neid riskikäitumisi, mille tagajärjeks võib olla inimohvritega liiklusõnnetus. Statistika näitab, et 36 protsenti inimkannatanutega liiklusõnnetustest juhtub valesti valitud sõidukiiruse tõttu,“ ütles Põhja prefektuuri liiklusjärelvalveosakonna komissar Riho Tänak. „On üsna tavaline, et lisaks valele sõidukiirusele hoitakse ka väikest pikivahe, ei näidata suunatuld ja ületatakse ristmik keelava fooritulega."

Selle aasta esimese kolme kuu jooksul on politsei registreerinud 11 000 kiiruseületamise fakti, mille eest on 9001 inimesele määratud rahaline trahv. Kõige sagedamini ületatakse kiirust kuni 40 km/h, mille eest on võimalik määrata kuni 400 euro suurune trahv. Suurima kiiruseületamise, ehk üle 60 km/h lubatust kiiremini sõitmise eest võib määrata rahatrahvi kuni 1200 eurot, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kaheks aastaks.

bns

Mai keskel toimuvale iga-aastasele Tartu jooksumaratonile on end esimeses registreerimisvoorus kirja pannud 1600 jooksjat ja 131 kepikõndijat.

Lühemal distantsil stardib reedese seisuga 720 jooksjat ning 390 kepikõndijat, teatas klubi Tartu Maraton pressiesindaja.

Eelmisel aastal registreerus Baltimaade suurimale jooksumaratonile kokku 3760 inimest.

Jooksumaraton algab sarnaselt suusamaratonile Otepäält ja lõppeb Elvas.

bns

Enamik mopeede on endiselt registreerimata ja kindlustamata, ehkki vastavalt seadusele peavad kõik mopeediomanikud oma sõiduki hiljemalt 1. juuliks registreerima ja sõlmima kindlustuslepingu.

Praeguseks on nõuetekohaselt registreeritud ning kindlustatud vaid 10 protsenti ehk veidi üle 2 000 kõigist mopeedidest, teatas liikluskindlustuse fond.

Eestis on kasutuses hinnanguliselt 20 000 mopeedi. Märtsi alguse seisuga oli neid liiklusregistris arvel üle 2100 ning kindlustusleping sõlmitud neist 2067.

Mullu juulist kehtima hakanud liiklusseaduse kohaselt peab mopeed olema liiklusregistris registreeritud. Igal liiklusregistris registreeritud mopeedil peab olema kehtiv liikluskindlustuse leping vaatamata sellele, kas mopeedi liikluses kasutatakse või mitte. Mopeediga liiklemiseks on vaja soetada ka kindlustuspoliis ja tasuda kindlustusmakse.

Pärast 1. juulit omandiõigust tõendavate dokumentideta mopeedi enam registreerida ei saa ja registreerimata mopeedi liikluses kasutada ei tohi.

bns

Oma kunagise äripartneri tapmisele kihutamises süüdistataval ärimehel Andrus Suklesel tuleb järgmisel nädalal Tallinnas taas kohtu ette astuda.

Harju maakohus arutas Suklese süüasja esmakordselt möödunud aasta teisel poolel. Mullu oktoobri alguses pidi kohus kuulutama mehe üle otsuse, kuid siis otsustas kohus süüasja tagasi prokuratuuri saata. Nimelt tekkis kohtul kahtlus eeluurimisel teostatud jälitustoimingute seaduslikkuse üle ning kuna lühimenetluses ei olnud olemasolevate toimikumaterjalide põhjal võimalik kahtlust hajutada, saatiski kohus süüasja tagasi prokuratuuri.

Nüüd on riigiprokuratuur Suklese süüasja uuesti kohtusse saatnud ning esimene istung toimub esmaspäeval. Seekord arutab kohus süüasja üldmenetluse korras, mis annab võimaluse täpsustada andmeid ka jälitustoimingute osas. Süüdistuse sisu ei ole vahepeal muutunud.

Mullu augusti lõpus nõudis riigiprokurör Steven-Hristo Evestus süüalusele šokivangistust. Evestuse hinnangul on Suklese süü tapmisele kihutamises tõendatud ning kohus pidanuks talle mõistma lühimenetluse korras kolmeaastase vangistuse. Selleks tulnuks Suklesel prokuröri taotlusel reaalselt vanglas ära kanda kolm kuud, ülejäänud aeg aga kanda tingimisi kolmeaastase katseajaga.

Suklese kaitsja Küllike Namm palus kohtul tema kaitsealune õigeks mõista. Kohus arutas seni Suklese süüasja kinniste uste taga, kuna kohus otsustas protsessi alguses rahuldada Suklese kaitsja taotluse protsessi kinniseks kuulutamiseks.

Süüdistuse kohaselt maksis Sukles (47) tunamullu augustis oma endise äripartneri Tullio Libliku tapmise toimepanemise eest ettemaksuna 1000 eurot ja andis tapmise täideviijale sihtmärgi fotod ning muu teo täideviimiseks vajaliku informatsiooni. Ülejäänud summa pidi tapja saama pärast teo täideviimist.

"Tapmiseks palgatu tegi politseiga koostööd ning kuriteoplaan jäi realiseerumata politseiametnike sekkumise tõttu," teatas riigiprokuratuuri pressiesindaja.

Politsei pidas Suklese kinni tunamullu 26. augustil Tallinnas ning Harju maakohus võttis ta Libliku mõrva tellimises kahtlustatavana järgmisel päeval riigiprokuröri taotlusel vahi alla. Tunamullu 14. septembril aga vabastas Tallinna ringkonnakohus Suklese vahi alt.

Sukles on Libliku tapmise tellimist eitanud, Libliku kinnitusel aga võlgneb Sukles tema ettevõttele miljoneid kroone, mis võiski olla ründe motiiviks.

bns