Mai keskel toimuvale iga-aastasele Tartu jooksumaratonile on end esimeses registreerimisvoorus kirja pannud 1600 jooksjat ja 131 kepikõndijat.

Lühemal distantsil stardib reedese seisuga 720 jooksjat ning 390 kepikõndijat, teatas klubi Tartu Maraton pressiesindaja.

Eelmisel aastal registreerus Baltimaade suurimale jooksumaratonile kokku 3760 inimest.

Jooksumaraton algab sarnaselt suusamaratonile Otepäält ja lõppeb Elvas.

bns

Enamik mopeede on endiselt registreerimata ja kindlustamata, ehkki vastavalt seadusele peavad kõik mopeediomanikud oma sõiduki hiljemalt 1. juuliks registreerima ja sõlmima kindlustuslepingu.

Praeguseks on nõuetekohaselt registreeritud ning kindlustatud vaid 10 protsenti ehk veidi üle 2 000 kõigist mopeedidest, teatas liikluskindlustuse fond.

Eestis on kasutuses hinnanguliselt 20 000 mopeedi. Märtsi alguse seisuga oli neid liiklusregistris arvel üle 2100 ning kindlustusleping sõlmitud neist 2067.

Mullu juulist kehtima hakanud liiklusseaduse kohaselt peab mopeed olema liiklusregistris registreeritud. Igal liiklusregistris registreeritud mopeedil peab olema kehtiv liikluskindlustuse leping vaatamata sellele, kas mopeedi liikluses kasutatakse või mitte. Mopeediga liiklemiseks on vaja soetada ka kindlustuspoliis ja tasuda kindlustusmakse.

Pärast 1. juulit omandiõigust tõendavate dokumentideta mopeedi enam registreerida ei saa ja registreerimata mopeedi liikluses kasutada ei tohi.

bns

Oma kunagise äripartneri tapmisele kihutamises süüdistataval ärimehel Andrus Suklesel tuleb järgmisel nädalal Tallinnas taas kohtu ette astuda.

Harju maakohus arutas Suklese süüasja esmakordselt möödunud aasta teisel poolel. Mullu oktoobri alguses pidi kohus kuulutama mehe üle otsuse, kuid siis otsustas kohus süüasja tagasi prokuratuuri saata. Nimelt tekkis kohtul kahtlus eeluurimisel teostatud jälitustoimingute seaduslikkuse üle ning kuna lühimenetluses ei olnud olemasolevate toimikumaterjalide põhjal võimalik kahtlust hajutada, saatiski kohus süüasja tagasi prokuratuuri.

Nüüd on riigiprokuratuur Suklese süüasja uuesti kohtusse saatnud ning esimene istung toimub esmaspäeval. Seekord arutab kohus süüasja üldmenetluse korras, mis annab võimaluse täpsustada andmeid ka jälitustoimingute osas. Süüdistuse sisu ei ole vahepeal muutunud.

Mullu augusti lõpus nõudis riigiprokurör Steven-Hristo Evestus süüalusele šokivangistust. Evestuse hinnangul on Suklese süü tapmisele kihutamises tõendatud ning kohus pidanuks talle mõistma lühimenetluse korras kolmeaastase vangistuse. Selleks tulnuks Suklesel prokuröri taotlusel reaalselt vanglas ära kanda kolm kuud, ülejäänud aeg aga kanda tingimisi kolmeaastase katseajaga.

Suklese kaitsja Küllike Namm palus kohtul tema kaitsealune õigeks mõista. Kohus arutas seni Suklese süüasja kinniste uste taga, kuna kohus otsustas protsessi alguses rahuldada Suklese kaitsja taotluse protsessi kinniseks kuulutamiseks.

Süüdistuse kohaselt maksis Sukles (47) tunamullu augustis oma endise äripartneri Tullio Libliku tapmise toimepanemise eest ettemaksuna 1000 eurot ja andis tapmise täideviijale sihtmärgi fotod ning muu teo täideviimiseks vajaliku informatsiooni. Ülejäänud summa pidi tapja saama pärast teo täideviimist.

"Tapmiseks palgatu tegi politseiga koostööd ning kuriteoplaan jäi realiseerumata politseiametnike sekkumise tõttu," teatas riigiprokuratuuri pressiesindaja.

Politsei pidas Suklese kinni tunamullu 26. augustil Tallinnas ning Harju maakohus võttis ta Libliku mõrva tellimises kahtlustatavana järgmisel päeval riigiprokuröri taotlusel vahi alla. Tunamullu 14. septembril aga vabastas Tallinna ringkonnakohus Suklese vahi alt.

Sukles on Libliku tapmise tellimist eitanud, Libliku kinnitusel aga võlgneb Sukles tema ettevõttele miljoneid kroone, mis võiski olla ründe motiiviks.

bns

Politsei- ja piirivalveameti juures alustas tööd turvataktika talitus, mille eesmärk on turvataktika kujundamise läbi vähendada korrakaitsjate riski oma töö käigus vigastada saada.

Korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo juhi Toomas Malva sõnul ei ole alati politsei võimuses olukordade kujunemist ette näha ja olla valmis kõigiks olukordadeks. "Kuid meil on võimalik õppida teiste vigadest, ent ka kordaminekutest. Seepärast tuleb koguda kokku meie organisatsiooni kogemus ja teadmine ning seda omavahel jagada. Ainult nii saame hoiduda teadmatusest, kogemuste puudumisest või vähesest treeningust tingitud eksimustest või neid vähendada," ütles Malva politseiajakirjale Radar.

Nii ongi aasta algusest loodud turvataktika talituse ülesanded analüüsida erinevaid juhtumeid, koostada nende põhjal juhendeid, arendada selle läbi politsei turvataktikat ja eriväljaõpet ning valvata selle järele. Kokkuvõtvalt võimaldab eraldi üksus kujundada ühtset turvataktika poliitikat kogu politseis.

Turvataktika talituses töötavad eriväljaõpet korraldavad politseiinstruktorid, kes teevad koostööd prefektuurides töötavate koosseisuväliste instruktoritega. Talitust juhib politseikapten Jaak Kiviste.

bns