Maksuamet soovitab aktsiisikaubad maksustada piiril

Maksu- ja tolliamet (MTA) saatis rahandusministeeriumile ettepanekud maksupettuste tõkestamiseks, milles pakub välja aktsiisikaupade maksustamist piiril, töötajate eelnevat registreerimist, ettevõtlust piiravat tõkendi maksuvõlglastele ning keskset e-arvete ja e-kviitungite registrit.

Ameti ettepanekul hakkaks aktsiisikaupade maksustamine toimuma piiril ja maksuvabalt oleks võimalik aktsiisikaupa üle piiri tuua seitsme päeva jooksul ühe korra, märkis MTA rahandusministeeriumile saadetud kirjas.

Valitsuse komisjoni ja omavalitsusliitude koostöökogu läbirääkimistel hariduse ja noorsootöö eelarve üle tegi haridus- ja teadusministeerium ettepaneku seada omavalitsuste 2013. aasta toetuspõhimõtete kujundamiseks konkreetsed rahalised eesmärgid, mis võimaldavad suurendada õpetajate palka.

„Ministeerium ootab omavalitsuste koostöökogult toetust õpetajale töötasule suunatud raha osakaalu suurendamiseks hariduskuludes,” ütles haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis.

Ta lisas, et kuigi raha õpetajate palgatõusuks tuleb mitmest allikast, on koostöös kohalike omavalitsustega peamiseks eesmärgiks suunata õpetajate palkadeks mõeldud raha täies ulatuses õpetajate palkadeks.

“Kohalike omavalistuste huvid on riigi huvidega sarnased – efektiivsem ja tulemuslikum koolivõrk ning parem haridus kõigile lastele, mille eeltingimuseks on motiveeritud õpetajad,” sõnas Küttis.

Tema sõnul on muutuste vajaduse selgitamisel ja nende mõistmisel kõigil osapooltel vaja näha nii iga üksiku kodaniku huvi kui ka kõigi kodanike ehk riigi ühishuvi. "Mõistlik lahendus on reeglina kompromiss," lisas Küttis.

bns

Terviseamet on alates Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga (EL) väljastanud välismaal töötamise tõendi enam kui 3300 meditsiinitöötajale, neist enam kui tuhandele arstile.

Kõige enam väljastas terviseamet välismaal töötamise tõendeid 2004. aastal, mil Eestist sai EL-i liige. Siis sai välismaal töötamiseks tõendi 439 tervishoiutöötajat, kellest 284 olid arstid, selgub terviseameti andmetest. EL-iga liitumise aastale järgnevad möödunud ja ülemöödunud aasta, mil välismaal töötamise tõendi said vastavalt 362 ja 388 tervishoiutöötajat, kellest vastavalt 141 ja 135 olid arstid.

Kõige enam on aastate jooksul väljastatud tõendeid üldmeditsiini ja üldõenduse alal, vastavalt 359 ja 1024, millele järgneb peremeditsiin 124 ja hambaravi 246 tõendiga.

Väljastatud tõendite hulk ja tegelikult teise riiki tööle siirdunud tervishoiutöötajate arv ei ole siiski võrdne. Reaalselt läheb teise riiki tööle umbes 55 kuni 60 protsenti tõendi võtnud tervishoiutöötajatest. Terviseameti andmed sisaldavad ka korduvalt väljastatud tõendeid, välja arvatud samal aastal korduvaid.

Aastate jooksul on mitmed tervishoiutöötajad võtnud neli kuni viis tõendit, aga nende töökoht on sellele vaatamata Eestis. Samuti võib tervishoiutöötaja samaaegselt teises riigis töötades jätkata töötamist ka Eestis, ennekõike on see nii Soome siirdunud tervishoiutöötajate puhul.

bns

Harju maakohus karistas esmaspäeval pika vangistusega meest, kes tappis vanglas oma kambrikaaslase.

Kohus mõistis 32-aastase Roman Fetissovi süüdi vargustes ja tapmises ning määras talle 10-aastase vangistuse. Karistusaja alguseks luges kohus mullu 12. septembri, kui mees kinni peeti, samuti tuleb tal sundrahaks, menetluskulude katteks ja kannatanute nõuete hüvitamiseks tasuda kokku üle 630 euro.

Ka prokurör oli eelnevalt taotlenud Fetissovile kümneaastast vangistust, Fetissovi kaitsja leidis aga, et kohus pidanuks tapmissüü ümber kvalifitseerima kergema paragrahvi järgi.

Fetissov tunnistas kohtus tapmist. Mees tõdes pärast süüdistuskokkuvõtte avaldamist, et tema vägivalla tõttu ohver suri, kuid kinnitas samas, et ei soovinud teda tappa. Vargusepisoodides tunnistas aga Fetissov oma süüd täielikult.

Fetissov väitis, et kambrikaaslane oli väga võimukas ja äkilise loomuga ning tülitses pidevalt. Viimane tüli paisus aga sedavõrd suureks, et lõppes ühe osapoole surmaga.

Eeluurimisel kogutud andmetel tungis Fetissov mullu 13. oktoobri õhtupoolikul Tallinna vanglas olmetüli käigus kallale temaga kambrit jaganud teisele vahialusele. Kui Fetissov oli vahistatud kahtlustatuna vargustes, siis teisel mehel lasus kahtlustus seksuaalkuriteos.

Uurimisandmetel lõi Fetissov teist meest metallist riidenagiga korduvalt vastu pead ja kägistas teda juhtmega, mille tagajärjel kannatanu sündmuskohal suri.

Samuti süüdistab prokuratuur Fetissovit viies varguses, mis pandi toime möödunud aasta aprillist septembrini Tallinnas asuvas baaris, kohvikus, poes ja tanklas. Süüdistuse järgi varastas Fetissov neljal korral alkoholi ja ühel korral paki kohvi ning tekitas kokku umbes 200 eurot kahju.

Fetissov on varem kohtulikult karistatud 15 korda.

bns