Politsei kavatseb veel sel aasta kulude kokkuhoiu eesmärgil võtta kasutusele elktriautod, kinnitas siseminister Ken-Marti Vaher esmaspäeval riigikogu ees.

"Elektriautode võimalik rakendus ka politseis on täna väga tõsiselt kaalumisel ja läheb tõenäoliselt käiku juba sellel aastal," rääkis Vaher.

Maksuamet soovitab aktsiisikaubad maksustada piiril

Maksu- ja tolliamet (MTA) saatis rahandusministeeriumile ettepanekud maksupettuste tõkestamiseks, milles pakub välja aktsiisikaupade maksustamist piiril, töötajate eelnevat registreerimist, ettevõtlust piiravat tõkendi maksuvõlglastele ning keskset e-arvete ja e-kviitungite registrit.

Ameti ettepanekul hakkaks aktsiisikaupade maksustamine toimuma piiril ja maksuvabalt oleks võimalik aktsiisikaupa üle piiri tuua seitsme päeva jooksul ühe korra, märkis MTA rahandusministeeriumile saadetud kirjas.

Valitsuse komisjoni ja omavalitsusliitude koostöökogu läbirääkimistel hariduse ja noorsootöö eelarve üle tegi haridus- ja teadusministeerium ettepaneku seada omavalitsuste 2013. aasta toetuspõhimõtete kujundamiseks konkreetsed rahalised eesmärgid, mis võimaldavad suurendada õpetajate palka.

„Ministeerium ootab omavalitsuste koostöökogult toetust õpetajale töötasule suunatud raha osakaalu suurendamiseks hariduskuludes,” ütles haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis.

Ta lisas, et kuigi raha õpetajate palgatõusuks tuleb mitmest allikast, on koostöös kohalike omavalitsustega peamiseks eesmärgiks suunata õpetajate palkadeks mõeldud raha täies ulatuses õpetajate palkadeks.

“Kohalike omavalistuste huvid on riigi huvidega sarnased – efektiivsem ja tulemuslikum koolivõrk ning parem haridus kõigile lastele, mille eeltingimuseks on motiveeritud õpetajad,” sõnas Küttis.

Tema sõnul on muutuste vajaduse selgitamisel ja nende mõistmisel kõigil osapooltel vaja näha nii iga üksiku kodaniku huvi kui ka kõigi kodanike ehk riigi ühishuvi. "Mõistlik lahendus on reeglina kompromiss," lisas Küttis.

bns

Terviseamet on alates Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga (EL) väljastanud välismaal töötamise tõendi enam kui 3300 meditsiinitöötajale, neist enam kui tuhandele arstile.

Kõige enam väljastas terviseamet välismaal töötamise tõendeid 2004. aastal, mil Eestist sai EL-i liige. Siis sai välismaal töötamiseks tõendi 439 tervishoiutöötajat, kellest 284 olid arstid, selgub terviseameti andmetest. EL-iga liitumise aastale järgnevad möödunud ja ülemöödunud aasta, mil välismaal töötamise tõendi said vastavalt 362 ja 388 tervishoiutöötajat, kellest vastavalt 141 ja 135 olid arstid.

Kõige enam on aastate jooksul väljastatud tõendeid üldmeditsiini ja üldõenduse alal, vastavalt 359 ja 1024, millele järgneb peremeditsiin 124 ja hambaravi 246 tõendiga.

Väljastatud tõendite hulk ja tegelikult teise riiki tööle siirdunud tervishoiutöötajate arv ei ole siiski võrdne. Reaalselt läheb teise riiki tööle umbes 55 kuni 60 protsenti tõendi võtnud tervishoiutöötajatest. Terviseameti andmed sisaldavad ka korduvalt väljastatud tõendeid, välja arvatud samal aastal korduvaid.

Aastate jooksul on mitmed tervishoiutöötajad võtnud neli kuni viis tõendit, aga nende töökoht on sellele vaatamata Eestis. Samuti võib tervishoiutöötaja samaaegselt teises riigis töötades jätkata töötamist ka Eestis, ennekõike on see nii Soome siirdunud tervishoiutöötajate puhul.

bns