Laupäeval ja ööl vastu pühapäeva sai neljas liiklusõnnetustes vigastada kokku viis inimest, kahe õnnetuse puhul oli autojuht alkoholijoobes.

Laupäeval kella 10.57 ajalt kõndis Tallinnas Kopli ja Graniidi tänavate ristmiku juures trammiteed ületanud 79-aastane Aleksandr ette trammile, mida juhtis 60-aastane Svetlana, teatas siseministeerium. Jalakäija viidi Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Samal päeval kella 16.25 ajalt sõitis Tallinnas Osmussaare 6 lähedal vastava kategooria sõiduki juhtimisõiguseta ja alkoholijoobe tunnustega 31-aastane Aleksander sõiduautoga Chrysler Sebring teel välja kraavi . Autojuht viidi Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Maardus Kütte 21 maja juures sõitis kella 22.15 ajalt sõiduauto Audi A6 roolis olnud 26-aastane Nikolai otsa keset teed kõndinud 39-aastasele Olegile. Jalakäija viidi Põhja-Eesti regionaalhaiglasse, tema vigastused ja võimalik joove on selgitamisel.

Pühapäeval kella 00.50 ajal sõitis Pärnumaal Saarde Vallas Tõlla-Kamali tee 4. kilomeetril sõiduauto Volkswagen Golf roolis olnud alkoholijoobe tunnustega 18-aastane Ati teelt välja vastu puud. Õnnetuses said vigastada autojuht ja kaasreisija, 17-aastane noormees. Mõlemad viidi Pärnu haiglasse.

bns

Pärnu maakohus kuulutab aprilli lõpus lahendi seksuaalkuriteos süüdistatava Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) endise diakoni ja skaudijuhi Toomas Maaranna suhtes, kellele prokurör nõudis tingimisi vangistust.

Prokuröri hinnangul on Maaranna (49) süü seksuaalkuriteos tõendatud ning kohus peaks talle määrama üheaastase tingimisi vangistuse kaheaastase katseajaga. Lõppeval nädalal süüasja kinniste uste taga arutanud kohus kuulutab lahendi 27. aprillil.

"Toomast (49) süüdistatakse selles, et ta hoidis oma elukohas enda pildistatud fotosid ja negatiive, millel on erootilises situatsioonis poseerimas erinevas vanuses kuni 14-aastased noorukid. Pildistatud oli aastatel 1984–1988, 1995–1997 ja ka 2000. aastal," ütles prokuratuuri pressiesindaja BNS-ile. Samuti süüdistab prokuratuur meest kohtulahendis ettenähtud teataval erialal töötamise keelu rikkumises.

Mullu jaanuaris jõudis avalikkuse ette, et Maarand astus ülemöödunud aasta lõpus tagasi Mihkli koguduse vaimuliku ametikohalt, samuti lõpetas ta tegevuse Läänemaa skautide maleva juhina. Ühtlasi selgus, et meest on analoogsete kuritegude eest juba paarikümne aasta eest karistatud ning toona jäi ta ilma oma tööst kooliõpetajana.

EELK teatas mullu jaanuari keskel, et peab endise diakoni Toomas Maaranna seksuaalkuritegude kahtluse tõttu kriminaaluurimise alla sattumist äärmiselt kahetsusväärseks. "Konsistoorium peab oluliseks rõhutada, et kui kahtlustusel on alust, on selline juhtum äärmiselt kahetsusväärne ning sellesse tuleb suhtuda täie rangusega. Igasuguse väärkohtlemise tolereerimine on lubamatu," märkis EELK konsistooriumi avalike suhete esindaja Arho Tuhkur mullu jaanuaris. Ta lisas, et EELK-s vaimulikuna töötamise ajal ei laekunud Maarandi suhtes kirikuvalitsusse ühtegi negatiivset signaali ega kaebust.

bns

Tänavu esimese kvartali jooksul on end gripi vastu vaktsineerida lasknud 1271 inimest.

Seda on 1104 inimese võrra vähem kui mullu samal ajal, selgub terviseameti statistikast.

Kuni nelja aastasi lapsi on vaktsineeritute hulgas 57, 5-14-aastasi lapsi 127, 15-49-aastasi inimesi 552, 50- 64-aastasi 307 ja vanamaid kui 65 aastat 228.

Eelmisel nädalal hakkas grippi ja gripilaadsetesse nakkustesse haigestunute arv langema. Võrreldes eelneva nädalaga oli langus 24,6 protsenti. Terviseameti hinnangul võib grippi haigestumuse intensiivsust hinnata nüüdsest madalaks.

Kuigi eestlaste gripivastase vaktsineerimise tase on olnud läbi aegade madalamaid Euroopa Liidus, on terviseameti hinnangul aeg mõista, et vaktsineerimine annab kaitse kõigepealt vaktsineeritule enesele, kaitseb tema lähedasi ja takistab viiruse levikut kogu ühiskonnas.

bns

Justiitsministeerium alustas mullu vanglates üleminekut kinnipeetavatele mõeldud jalutusboksidesse paigaltatavatele elektroonilistele sigaretisüütajatele ning praeguseks on tikkude kasutamisest loobunud kõik vanglad.

Aprillis ostis justiitsministeerium Tallinna vanglale riigihankega 60 elektroonilist sigaretisüütajat. "Tänaseks on sellised kasutusel kõigis Eesti vanglates, kus need on kinnitatud jalutusbokside seintele," ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Priit Talv BNS-ile.

Ta märkis, et kuna kambrites on tuleohutuse huvides keelatud igasugused suitsu süütamise vahendid, siis on vanglal lihtsam paigutada sigaretisüütajad suitsetamiseks mõeldud kohtadesse. Varem olid vanglates sigareti süütamiseks lubatud tikud.

2010. aasta märtsis jõustus Eesti vanglates kord, mille järgi tohib vang suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ning vaid ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. Vanglate sisekorraeeskiri keelab kinnipeetaval tubakatoodete ja suitsetamistarvete enda juures hoidmise. Tubakatooted ja suitsetamistarbed võtab vanglaametnik hoiule ning kinnipeetav saab need enda kätte vaid ajaks, kui tal on õigus viibida suitsetamiseks ettenähtud kohtades.

Samuti näeb 2010. aasta kevadel jõustunud vangla sisekorraeeskiri ette nõustamise ja asendusravi vangidele, kes soovivad suitsetamisest looduda. Eeskirja järgi selgitab vangla kinnipeetava vastuvõtmisel, kas viimane suitsetab ja kas ta soovib suitsetamisest loobuda. Kui kinnipeetav soovib suitsetamisest loobuda, tagatakse talle vanglasisene nõustamine ning samuti asendusravi. Suitsetamisest loobumine on vabatahtlik.

bns