Tartu maakohus määras kolmapäeval toimunud eelistungil tulirelvadega seotud kuritegudes süüdistatava Peeter Waaksi kohtuprotsessi maisse.

Menetluspooled leppisid kokku, et Waaksi süüasjas toimuvad kohtuistungid 3.-17. maini, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm BNS-ile.

Süüdistuse kohaselt hoidis Peeter Waaks talle väljastatud relvaloal märgitud tulirelva OP-SKS lohakalt Põlvamaal Orava vallas Piusa küla Waaksi talus. Sellega võimaldas Peeter Waaks oma isale Ago Ursel Waaksile ligipääsu nimetatud tulirelvale, mistõttu õnnestus Ago Urselil mullu 4. mail Waaksi talus eelnimetatud vintraudne püss enda valdusse saada ning kella 13 paiku tulistas Ago Ursel kriminaalasja eeluurimise raames läbiotsimist teostanud politseiametnikke ning kaitsepolitseiametnikke. Tulistamise tagajärjel hukkus kaitsepolitseinik Tarmo Laul. Samuti tekitas Ago Ursel Waaks tervisekahjustusi veel ühele kaitsepolitseiametnikule ja ühele politseiametnikule. Talunik ise sai tulevahetuses surma.

Peeter Waaksile on esitatud süüdistus ka selles, et ta omandas aastatel 1999-2000 ebaseaduslikult jahipüssi ZK, millest ta lasi oma tuttaval, kellel puudus relva parandamise või ümbertegemise luba, valmistada vintraudse tulirelva. Lisaks sellele lasi ta valmistada relvale helisummuti ja optilise sihiku. Samuti süüdistatakse Waaksi selles, et ta soetas 2005. aastal sileraudsest jahipüssist IžK valmistatud vintraudse tulirelva Special koos helisummuti ja padrunitega ning 2010. aastal püstoli Margo koos helisummuti ja padrunitega. Kindlakstegemata ajal soetas Waaks ka püstoli TT koos kolme padrunisalvega ja suures koguses erinevat laskemoona.

Kaitsepolitseinikud leidsid relvad koos helisummutite ja laskemoonaga erinevate läbiotsimiste käigus.

Peeter Waaksi süüdistatakse tulirelva lohakas hoidmises, mille tulemusel pani tema isa süüteo varjamise eesmärgil toime tapmiskatse vähemalt kahe inimese suhtes. Samuti süüdistatakse Waaksi suures koguses tulirelva laskemoona ja helisummuti ebaseaduslikus käitlemises ning vähemalt teist korda tulirelva ebaseaduslikus käitlemises.

Tulirelva lohaka hoidmise süüdistusega päädinud kriminaalmenetluse kohtueelset uurimist viis läbi politsei- ja piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond. Relvade, helisummutite ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega seotud kriminaalasja kohtueelset uurimist viis läbi kaitsepolitseiamet.

bns

Bingo Loto suurvõit läks Lääne-Virumaalt pärit ehitajale

Bingo Lotoga eelmisel kolmapäeval välja loositud 463 016,61 eurot läks Lääne-Virumaalt pärit ehitusega tegelevale mehele.

Mees ostis võidupileti Rakkest OG Elektra kauplusest, teatas Eesti Loto pressiesindaja BNS-ile.

Tegemist on Eesti ajaloo seni suuruselt üheksanda võidusummaga. Paar Bingo Loto piletit on mees ostnud igaks loosimiseks ning telesaadet Suur Lotokolmapäev vaatab igal võimalusel.

Võitja pole veel otsustanud, mida ta võidetud suure rahasummaga tegema hakkab. Plaanis on kodu remont, mis varem rahalistel põhjustel võimalik ei olnud. Ka on ta kaalunud oma ehitusfirma loomist. Töö tõttu palju reisinud mees lubas minna lotovõidu eest reisile kogu perega. Reisi sihtkoht ei ole veel teada, kuid see otsustatakse perega ühiselt.

2011. aasta jooksul maksis Eesti Loto riigile hasartmängumaksuna spordi, kultuuri, teaduse, hariduse, meditsiini ja muude valdkondade toetuseks üle 6,4 miljoni euro. Lotofirma maksis võitudena välja üle 17 miljoni euro ehk üle 269 miljoni krooni.

bns

Tapmisega lõppenud Virumaa allilmatüli viis kohtu alla kaheksa meest

Virumaal algab sügisel kohtuprotsess kaheksa mehe, nende hulgas ka kohalikus allilmas tuntud Andrei Andrejevi, hüüdnimega Kartina üle, kes olid uurimisandmetel seotud mullu suvel ühelt kohalikult mehelt ebaseaduslikult vabaduse võtmise ning hiljem tema tapmisega.

Tapmisloo alguseks võib uurimisandmetel pidada juhtumit, kus mullu 3. juulil Oru alevi lähistel avas kurjategija ühe mehe pihta tulirelvast tule. Kuulitabamuse saanud kannatanu jõudis helistada oma tuttavale, kes kihutas sündmuskohale ning viis kannatanu autoga haiglasse, kus arstidel õnnestus tema elu päästa.

Politsei alustas tulistamisloo uurimiseks kriminaalmenetlust, kuid kellelegi kahtlustuse esitamiseni ei jõutnud, kuna kohalik allilm jõudis arveteklaarimisega korrakaitsjatest ette. Nimelt andis Virumaa allilmas tuntud 51-aastane Andrei Andrejev koos oma 28-aastase tuttava Aleksandriga 37-aastasele Andreile ja 39-aastasele Dmitrile juhised, kuidas jõuda väidetava tulistajani. Andrei ja Dmitri edastasid juhised 25-aastasele Pavelile, 26-aastasele Andreile ja 29-aastasele Romanile, kes sõitsid mullu 14. juulil oletatava tulistaja juurde ning Andrei ja Roman võtsid temalt vägivalda kasutades vabaduse.

Uurimisandmetel viidi kannatanu 39-aastase Silveri juhitud autoga metsa, kus ta anti üle praeguseks uurimise eest pakku jooksnud Aleksandrile ja allilmas Kartina hüüdnime kandvale Andrejevile. Mehed viisid 30-aastase kannatanu eeluurimisel tuvastamata kohta ning tapsid seal eeluurimisel tuvastamata viisil. Pärast tapmist peitsid nad tema surnukeha ning laipa pole senini leitud.

Politsei jõudis tapmisloole kiirelt jälile ning juba mullu 18. juuli õhtul pidasid korrakaitsjad Andrejevi tapmises kahtlustatavana kinni. Pärast Andrejevi kinnipidamisest teadasaamist keelas 35-aastane Roman 29-aastasel Romanil ning 26-aastasel Andreil tapmisest ja sellega seotud isikute ringist politseile rääkida. Samuti käskis Roman neil end varjata politsei eest.

Kohtueelse uurimise lõppedes sai Andrejev süüdistuse kannatanult koos teise isikuga vabaduse võtmises, kehalises väärkohtlemises ning tapmises. Mullu 18. juulist kuni tänavu 15. veebruarini vahi all viibinud meest ootab kohtus süüdimõistmisel kuni 15-aastane vangistus.

Mullu 29. augustist kuni tänavu 28. veebruarini vahi all viibinud 39-aastane Silver sai süüdistuse kannatanult vabaduse võtmises ning kehalises väärkohtlemises. Andreid (37), Dmitrit (39), Andreid (26), Romani (29), Pavelit (25) süüdistatakse vabaduse võtmises ning kehalises väärkohtlemises, Romani (35) aga süüdistatakse kuriteo varjamises ning ka narkootilise aine väikeses koguses käitlemise eest.

Teisipäeval Viru maakohtus toimunud eelistungil leppisid menetluspooled kokku, et tapmisloo arutamine algab kohtus 8. oktoobril ning istungid määrati ka 16.- 18. oktoobrile, 22.- 24. oktoobrile ja 9. novembrile.

bns

Mullu kasvas tagastatud pandipakendite arv kaheksa protsenti

OÜ Eesti Pandipakend kogus ja suunas taaskasutusse eelmisel aastal üle 223 miljoni ühekordse kasutusega pandipakendi, mis on 2010. aastaga võrreldes kaheksa protsendi võrra rohkem.

Tarbijad tagastasid eelmisel aastal 113,74 miljonit plastpudelit ja 91,66 miljonit plekkpurki. Aasta varasemaga võrreldes tagastati plekkpurke 20 protsenti rohkem ja tagastatud plastpudelite hulk jäi samale tasemele. Ühekordse kasutusega klaaspudelite tagastuste hulk kasvas 13 protsendi võrra, teatas ettevõte.

Eesti Pandipakendi tegevjuht Rauno Raal ütles pressiteates, et pandipakendite müük oli 2011. aastal pea kümne protsendi võrra suurem võrreldes aasta varasemaga.

Kõikidest müüdud plastpudelitest koguti kokku ja suunati taaskasutusse mullu 89 protsenti, plekkpurkidest 61 protsenti ja ühekordse kasutusega klaaspudelitest 81 protsenti.

Raali sõnul on pandisüsteemi toimimise ajal kokku kogutud ja taaskasutusse suunatud kokku 1,7 miljardit pandipakendit.

Eesti Pandipakend taaskasutusorganisatsioon, mille lõid 2005. aastal tootjad, importöörid ja kaupmehed pakendiseaduse alusel. Ettevõtte ülesanne on hallata ja korraldada üle-eestiliselt tagatisrahaga koormatud pakendite kogumist, transporti, sorteerimist, loendamist ja taaskasutamist. Vastavalt pakendiseadusele hõlmab see vee, karastusjoogi, õlle ja lahja alkohoolse joogi plastmass-, klaas- ja metallpakendit.

Eesti Pandipakendiga on liitunud 150 tootjat ja importööri ning 1350 tagastuskohta ja ettevõtte pakendiregistris on registreeritud üle 5000 tootepakendi.

bns