Eesti eksport Hiinasse kerkis mullu 81 protsenti

Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport Hiinasse 2011. aastal varasema aastaga võrreldes 81 protsenti ning kaupu eksporditi mullu Hiinasse 203 miljoni euro eest.

Statistikaameti väliskaubandusstatistika talituse praktikant Tauno Linn kirjutas ameti blogis, et viimati oli Eesti eksport Hiinasse nii suur 2006. aastal.

Kaupade import Hiinast kerkis mullu võrreldes tunamullusega 61 protsenti, kaupu imporditi eelmisel aastal Hiinast 455 miljoni euro väärtuses.

Kaubavahetuse puudujääk Hiinaga oli 2011. aastal 252 miljonit eurot, aasta varem 169 miljonit eurot. "Eesti import Hiinast on viimase 10 aasta jooksul igal aastal ületanud eksporti, mis on suurendanud ka kaubavahetuse puudujääki. Vaid 2006. aastal oli kahe riigi vaheline kaubavahetus praktiliselt tasakaalus," märkis Linn.

Möödunud aastal eksporditi Hiinasse kõige rohkem elektriseadmeid, sealhulgas raadiosideseadmeid ja -antenne, mis moodustasid 39 protsenti Eesti ekspordist Hiinasse. Järgnesid kütused ja täppiselektroonika, sealhulgas meditsiiniaparatuur, mis moodustasid ekspordist Hiinasse vastavalt 37 ja kaheksa protsenti. Enim ehk ligi neli korda suurenes aastaga elektrimasinate ja seadmete eksport, mis suurendas eksporti 57 miljoni euro võrra.

Hiina moodustas ameti andmeil Eesti koguekspordist 2011. aastal kaks protsenti ja oli Eesti peamiste ekspordipartnerite seas 15. kohal.

2011. aastal imporditi Hiinast enim elektriseadmeid, mis moodustasid Hiinast imporditud kaupadest 52 protsenti. Järgnesid mehaanilised seadmed ja keemilised staapelkiud vastavalt 13 ja seitsme protsendiga.

Hiina moodustas ameti andmeil Eesti koguimpordist 2011. aastal neli protsenti ja oli peamiste impordipartnerite seas kaheksandal kohal. "Majanduslanguse ajal ehk 2009. aastal vähenes Eesti import Hiinast eelmise aastaga võrreldes järsult – 37 protsenti, ent sellele järgnenud aastatel on import jõudsalt kasvanud, mis on kahtlemata seotud ka üldise majanduse elavnemisega," kirjutas Linn.

bns

Leht: Keskerakonna domineerimine PBK-s on Moskva otsus

Keskerakonna domineerimine populaarseimas venekeelses telekanalis Pervõi Baltiiski Kanal (PBK) on otsustatud Moskvas, kirjutab Postimees.

Kui Eestis on PBK Keskerakonna selja taga, siis täpselt samamoodi on Läti PBK tugevalt Riia linnapea Nils Ušakovsi selja taga. Ušakovs täidab aga lehe hinnangul Läti poliitikas täpselt sama rolli, mida Savisaar Eestis.

"Ma ei arva, et neid asju otsustatakse Tallinnas, ma ei arva, et neid asju otsustatakse Riias, ma arvan, et need otsused on tehtud Moskvas," leiab endine Komsomolskaja Pravda korrespondent Oleg Samorodni.

Samorodni kinnitab, et kui ta peaks nimetama ühe nime, kes sobiks "vene meedia suure koordinaatori" rolli, siis esimene oleks kindlasti Keskerakonna liige ja Tallinna meediajuht Lev Vaino.

Enne Keskerakonda astumist kuulus Vaino Konstitutsiooniparteisse, mõnda aega aga lausa mõlemasse erakonda. Konstitutsioonipartei on aga üks kõige radikaalsemaid ja Eesti-vaenulikumaid erakondi.

Vainot seob PBK-ga ka otsene perekondlik side. Vaino õepoeg on Aleksander Tšaplõgin, tuntud telenägu, kes praegu juhib PBK-s saadet "Vene küsimus" ja on ka Tallinna väljaantava venekeelse ajalehe Stolitsa peatoimetaja. Varemalt on Tšaplõgin paar korda olnud ka Eesti Televisiooni palgal, kust ta vähemalt esimesel korral, Aarne Rannamäe meenutuste järgi, löödi minema Eesti-vastase tegevuse eest.

"Ma räägin läbi Riiaga, Oleg Solodovi ja teistega. Isegi raha, mida me (Tallinna linn – toim) maksame, on läinud Riiga, mitte Tallinna," ütleb Tallinna meediajuht Lev Vaino, viidates 425.000-eurosele lepingule, mille alusel tellib Tallinna linnavalitsus PBK-lt kolme telesaadet. Need on "Meie pealinn" ("Naša stolitsa"), "Tere hommikust, Tallinn!" ("Dobroje utro, Tallinn!") ja "Vene küsimus" ("Russkii vopros").

Keskerakonna ja PBK suhted ei piirdu aga ainult nende kolme saatega, mille eest Tallinna linn maksab. Neljandana lisandub uudisteprogramm "Novosti", kuid PBK ei tee uudistesaadet ise, vaid ostab seda osaühingult Maurum, mis on Keskerakonna ammune reklaamipartner. Firma enda aastaaruandedki näitavad, et kaks suurimat klienti on just PBK ja Keskerakond.

Keskerakonna domineerimine venekeelses meedias on reaalsus, seda ei eita ka Lev Vaino või Eestis PBK-d esindav Margus Merima. "Teate ju seda ütlust: kes maksab, see tellib ka muusika," pillab Merima. Vaino märgib, et nad kooskõlastavad PBK-ga saadete formaati, kontseptsioone, saatejuhte.

Mõlemad mehed aga eitavad, et tegu oleks otsese poliitilise koostööga, kus Eesti kõige populaarsem venekeelne telekanal toetab teadlikult Keskerakonda. "See on lihtsalt äri," ütleb Merima, kirjeldades Keskerakonna esindatust PBK-s ja kinnitab, et PBK ei ole poliitikast huvitatud.

bns

Maksuamet algatas kvartaliga 135 kriminaalmenetlust

Maksu- ja tolliameti (MTA) uurimisosakond algatas tänavu esimeses kvartalis 135 kriminaalmenetlust, neist 120 aktsiisikaupade ja narkootiliste ainete salakaubaveo kuriteos, kaheksa suures koguses aktsiisikaupade ebaseadusliku käitlemise ja seitse suures ulatuses maksueeskirjade rikkumise faktis.

Kriminaalmenetlus viidi lõpule ja prokuratuuri saadeti 115 kriminaalasja 164 kahtlustatavaga. Riigile tekitatud maksukahju hüvitamiseks ja kriminaaltulu konfiskeerimise tagamiseks on prokuratuuri saadetud kriminaalasjades arestitud 450.000 euro väärtuses kuritegudes kahtlustatavate isikute vara. Kriminaal- ja jälitusmenetluse tulemusena avastati tänavu kokku 8,7 miljonit sigaretti, 700 liitrit piiritust, 5,7 kilo narkootilisi aineid ning 1,4 miljonit eurot tasumata makse, teatas amet.

Ameti uurimisosakonna juhataja Rain Kuus ütles pressiteates, et maksu- ja tollieeskirjade rikkumisega seotud kuritegude toimepanemine hästi organiseeritud ja konspireeritud ning nende tõkestamine nõuab reeglina kõigi kriminaalmenetluslike vahendite kompleksset kasutamist, kaasaarvatud jälitustegevust.

"Oluline on tuvastada kuritegelikud grupid kogu nende ulatuses, tõendada nende kuritahtlik tegevus ja arestida neilt kogu kriminaaltulu. Erilist tähelepanu pöörame sel aastal laiaulatuslikele käibemaksupettustele, narkootikumide ja sigarettide salakaubaveole," lausus Kuus.

bns

Eesti ühineb avatud valitsemise partnerluse algatusega

Valitsus kiitis neljapäeval heaks Eesti ühinemise avatud valitsemise partnerluse rahvusvahelise algatusega, mille kaheksa riiki algatasid mullu.

Algatuse autorite Brasiilia, Indoneesia, Mehhiko, Norra, Filipiinide, Lõuna-Aafrika, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide eesmärk on edendada kodanikukeskset riigijuhtimist, kasutades selleks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile.

Eesti avaldas soovi algatusega ühinemiseks mullu New Yorgis ÜRO peaassamblee raames toimunud avatud valitsemise partnerluse käivitamise avaüritusel. Osalemise läbi soovib Eesti toetada demokraatia, õigusriigi põhimõtete ja majandusarengut toetava väärtuste ruumi laienemist, samuti tugevdada transatlantilist suhet USA-ga ja liitlassuhteid teiste samameelsete riikidega. Peale Eesti soovib algatusega ühineda veel 13 Euroopa Liidu liikmesriiki.

Liitumiseks avatud valitsemise partnerlusega peab riik ühinema avatud valitsemise deklaratsiooniga ja koostama tegevuskava selle põhimõtete elluviimiseks. Riigid tutvustavad tegevuskavasid 17. ja 18. aprillil Brasiilias toimuval kõrgetasemelisel kohtumisel, kus Eestit esindab välisminister Urmas Paet.

Partnerlusega ühinevad riigid võtavad endale kohustuse järgida avatud valitsemise partnerluse deklaratsioonis kirjeldatud põhimõtteid ja eesmärke. Avatud valitsemise partnerluse viis võtmevaldkonda on avalike teenuste arendamine, avaliku eetika edendamine, avalike ressursside efektiivsem kasutamine, turvalisemate kogukondade loomine ja ärilise aruandekohustuse suurendamine.

bns