Elisa avas esimesed 4G testvõrgud 800 megahertsi sagedusalas

Mobiilsideoperaator Elisa avas esimesed 4G testvõrgud 800 megahertsi sagedusalas ning koostöös Estwin-iga plaanib ettevõte viia LTE 4G tehnoloogia abil kiire mobiilse interneti maapiirkondadesse.

Elisa juhatuse esimees Sami Seppäneni sõnas pressikonverentsil, et EstWin-i võrgu toel viiakse kiire internet maapiirkondade asulate keskustesse. "Maapiirkondade keskustest saab saab klientide ja Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse arendatud fiiberoptilise kaablivõrgu vahel juba katta 4G mobiilse internetiga ning viia ülikiire internetiühenduse lahenduse igasse maatallu," sõnas Seppinänen.

Seppänen märkis, et seni välja jagatud kõrgematel 1800 megahertsi ja 2600 megahertsi sagedustel on samuti juba lähitulevikus väga oluline roll. "Need levialad võimaldavad suurendada mobiilse interneti mahtude läbilaskevõimet tihedamalt asustatud piirkondades, kus mobiilse interneti kasutajate arv kasvab kiiresti," lausus Seppänen. "Elisal on kavas paigaldada Eestisse aasta lõpuks vähemalt 35 tugijaama."

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse juhataja Olav Harjo sõnul on tänu Eesti riigi toetusele ja Euroopa Liidu toetusfondide finantseerimisele EstWin võrk jõudnud praeguseks 77 kohaliku omavalitsuse territooriumile. "Valmis on ehitatud 1200 kilomeetrit fiiberoptilist kaablivõrku ning loodud üle 400 võrguga liitumise koha," lisas Harjo. "Ehitusel on veel 1300 kilomeetrit võrku, mis valmib veel sellel aastal."

Harjo märkis, et võrku ehitatakse pidevalt edasi ja kogu 6400 kilomeetrine Estwin võrk valmib hiljemalt 2015. aastal. "Selleks aastaks on küll võrkude ehitamiseks kõik finantsvahendid olemas, kuid täna me veel ei tea, mis vahendite eest ehitame võrku järgmistel aastatel," lausus Harjo.

Elisa võrkude valdkonna juhi Andrus Kaarelsoni sõnul avas Elisa esimese 800 megahertsi testleviala Võrumaal Kobela alevikus ja Läänemaal Haapsalu linnas. "Võrreldes üle-eelmisel aastal jagatud LTE 2600 megahertsi sagedusega võimaldab 800 megahertsi katta Eesti kiire internetiga oluliselt kiiremini, kuna selleks on vaja ligi viis korda vähem tugijaamu," lausus Kaarelson. "Madalam sagedus tagab ka märgatavalt parema siselevi hoonetes."

Tehnilise Järelevalve Ameti elektroonilise side teenistuse juhataja Priit Soomi sõnul annab testvõrgu avamine ametile võimaluse saada täpsemat infot Läti digitaalringhäälingu mõjust LTE tehnoloogiale. "Eelmisel aastal Venemaa sideadministratsiooniga sõlmitud leping 800 megahertsi sagedusala kasutamiseks piirialadel andis rohelise tule selle kasutamisele Eestis," lausus Soom "Ootamatult on esile kerkinud probleem Lätiga, kes vastupidiselt Euroopa Komisjoni lähenemisele ei soovi 2013. aasta algusest selles sagedusalas digitaalringhäälingu kasutust lõpetada ja võib seetõttu tekitada probleeme LTE tehnoloogia kasutamisele Lõuna-Eestis."

Tegevuslitsentsid 800 megahertsi sagedusalas plaanib riik välja jagada käesoleva aasta teises pooles.

Projekti Estwin eesmärgiks on rajada 2015. aastaks valguskaabli võrk, mis jõuab kõikide asulateni Eestis. Selle tulemusena peavad 98 protsenti majapidamistest, ettevõtetest ja asutusest olema võrgule lähemal kui 1,5 kilomeerit.

Võrreldes kolmanda põlvkonnaga kasvavad 4G võrgus mobiilse interneti maksimaalsed allalaadimiskiirused kuni 100 megabitti sekundis. Samas jäävad reaalselt saavutatavad kiirused vahemikku 20-60 megabitti sekundis.

Praeguseks töötab Elisa 4G testvõrk 2600 megahertsi sagedusel Tallinnas, Tartus, Viljandis, Pärnus ja Haapsalus kesklinnas. Samuti on leviala avatud Tallinnas Lilleküla piirkonnas.

bns

Politsei tabas pühade ajal Lõuna-Eestis üle 50 joobes juhi

Politsei selgitas Lõuna-Eesti maakondades nelja pühadeaegse päevaga välja 54 alkoholijoobes juhti

Nendest 33 ohustasid liiklust Tartus ja Tartumaal.

Ainuüksi Lõuna prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse ametnikud kontrollisid pühade ajal Tartus ja Tartumaal 1300 sõidukijuhi võimalikku joovet ning selgitasid välja 22 alkoholi tarvitanud juhti, nendest viiel tuvastati selline joobeaste, et nendes suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust.

Lisaks liiklusjärelevalvetalituse ametnikele tegid pühade ajal oma igapäevast tööd ka Tartu politseijaoskonna patrullid, kes selgitasid välja veel 11 alkoholi tarvitanud juhti ning nendest viie puhul on põhjust alustada kriminaalmenetlust.

Lõuna prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Ove Saar ütles nädalavahetuse töötulemusi kommenteerides, et need näitasid ilmekalt vajadust suurendada liiklusjärelevalvet eeskätt maakohtades, sest põhiliselt tabati alkoholi tarvitanud sõidukijuhte kontrollreidi ajal Kõrvekülas, Elvas, Nõos, Koosal, Varal, Võnnus ja Kambjas.

Teistes Lõuna-Eesti maakondades pidasid politseipatrullid kinni 21 alkoholi tarvitanud sõidukijuhti, nendest üheksa Põlvamaal ja kuus Võrumaal.

bns

Riigikohus hakkab arutama politseiniku võimuliialduse süüasja

Riigikohus võttis esmaspäeval menetlusse süüasja, mille raames süüdistab prokuratuur Ida prefektuuri politseinikku korduvalt erinevate inimeste puhul põhjendamatu vägivalla kasutamises.

Viru maakohus leidis mullu septembris, et 34-aastase Andrei süü võimuliialduses on tõendatud ning määras talle kahe aasta ja kaheksa kuu pikkuse tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga. Ühtlasi võttis kohus Andreilt kolmeks aastaks õiguse töötada riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses või eraõigusliku juriidilise isiku ettevõttes ametikohal, kus temale on pandud juhtimise-, haldamise- või järelevalveülesanded või võimuesindaja ülesanded.

Hiljemalt katseaja lõpuks on Andrei kohustatud heastama kuriteoga tekitatud kahju ning käitumiskontrolli ajal on ta kohustatud osalema sotsiaalprogrammis. Kohus mõistis mehelt tsiviilhagide katteks välja 101 eurot, samuti peab ta tasuma menetluskulude katteks ja sundrahaks kokku 1961 eurot.

Oma süütuses veendunud Andrei viis kaasuse Tartu ringkonnakohtusse, kuid ka teise astme kohus jättis tema süüdimõistmise muutmata. Seejärel esitas Andrei kaitsa kassatsioonkaebuse riigikohtusse ning see saigi esmaspäeval menetlusloa.

Eeluurimisel kogutud andmetel pani 34-aastane Andrei esimese süüteo toime 2009. aasta 16. mail, kui politsei patrulltoimkonnas olles kasutas Püssi linnas asuvas eluruumis ilma põhjuseta gaasirelva korteris viibinud kahe isiku suhtes. Seejärel kasutas ta ühe isiku suhtes sama elamu hoovis ebaseaduslikult füüsilist jõudu, erivahendit ja relva, lõi kannatanut teleskoopnuiaga, pani talle käerauad, lõi seejärel jalaga ning lõpuks lasi ka gaasi, tuvastas uurimine.

Eeluurimise selgus, et Andrei kasutas põhjendamatut jõudu ka sama aasta 16. juulil, kui märkas öisel ajal Jõhvis Hariduse tänaval põõsastes oma loomulikku vajadust rahuldanud naist. End korrakaitsjana esitlemata jätnud Andrei haaras teleskoopnuia ja lõi urineerinud naist ning kui naisele tema sõbranna appi tõttas, sai ka tema nuiaga hoobi, lisaks lasi Andrei tema suunas gaasi. Naiste appikarjetele reageeris juhuslik mööduja, kes sai samuti politseiniku käest teleskoopnuiaga hoobi ning gaasirelvast gaasi, tuvastas uurimine.

Kohtueelse uurimise lõppedes esitas Viru ringkonnaprokuratuur Andreile süüdistuse võimuliialduses, mille eest näeb karistusseadustik kohtus süüdimõistmisel ette kuni viieaastase vangistuse.

bns

Seksuaalkurjategja Ain Krist peab vanglas edasi olema

Jõhkrate seksuaalkuritegude eest pikka vangistust kandev motomeeste kunagine eestkõneleja Ain Krist peab vanglas edasi olema, kuna riigikohus ei võtnud tema kaebust esmaspäeval menetlusse.

Tartu maakohus leidis tänavu jaanuaris, et 45-aastase Kristi tingimisi vangistusse lubamiseks puudub alus. Samale seisukohale jõudis hiljem ka Tartu ringkonnakohus. Seepeale pöörduski Krist kaebusega riigikohtusse, kuid kuna kaebus ei saanud esmaspäeval menetlusluba, peab mees vanglas karistust edasi  kandma.

Krist kannab Harju maakohtu 3. juulil 2009. aastal mõistetud otsusega nelja aasta ja kaheksa kuu pikkust vangistust, mida ta asus kandma 2008. aasta 21. augustil. Vangistuse kandmise aeg lõpeb 2013. aasta 21. aprillil.

Harju maakohus mõistis 2009. aastal lapsi, loomi ja naisi seksuaalselt ahistanud Kristile piinamise, väikelaste kallal sugukire vägivaldse ja korduva rahuldamise ning lastest räigete pornograafiliste piltide ja videote tegemise eest nelja aasta ja kaheksa kuu pikkuse reaalse vangistuse. Hiljem jättis süüdimõistmise jõusse ka Tallinna ringkonnakohus.

Kristi uurinud ekspertide sõnul on mehel ravimatu seksuaalne kõrvalekalle.

bns