. 
.
Jõhkrate seksuaalkuritegude eest pikka vangistust kandev motomeeste kunagine eestkõneleja Ain Krist peab vanglas edasi olema, kuna riigikohus ei võtnud tema kaebust esmaspäeval menetlusse.
Tartu maakohus leidis tänavu jaanuaris, et 45-aastase Kristi tingimisi vangistusse lubamiseks puudub alus. Samale seisukohale jõudis hiljem ka Tartu ringkonnakohus. Seepeale pöörduski Krist kaebusega riigikohtusse, kuid kuna kaebus ei saanud esmaspäeval menetlusluba, peab mees vanglas karistust edasi kandma.
Krist kannab Harju maakohtu 3. juulil 2009. aastal mõistetud otsusega nelja aasta ja kaheksa kuu pikkust vangistust, mida ta asus kandma 2008. aasta 21. augustil. Vangistuse kandmise aeg lõpeb 2013. aasta 21. aprillil.
Harju maakohus mõistis 2009. aastal lapsi, loomi ja naisi seksuaalselt ahistanud Kristile piinamise, väikelaste kallal sugukire vägivaldse ja korduva rahuldamise ning lastest räigete pornograafiliste piltide ja videote tegemise eest nelja aasta ja kaheksa kuu pikkuse reaalse vangistuse. Hiljem jättis süüdimõistmise jõusse ka Tallinna ringkonnakohus.
Kristi uurinud ekspertide sõnul on mehel ravimatu seksuaalne kõrvalekalle.
bns
Laulja Lady Gaga annab 25. augustil Tallinna lauluväljakul kontserdi.
Samal kontserdil esinevad 25. aughustil Tallinna lauluväljakul ka The Darkness ja DJ Lady Starlight, teatas kontserdi korraldaja BDG Music BNS-ile.
Lady Gaga tuleb Eestisse oma uue maailmaturnee "The Born This Way Ball" raames. Kontserdipiletid tulevad müügile 30. aprilli hommikul Ticketpro internetipoes ja Statoili teenindusjaamades. Korraga saab osta vaid kuni kuus piletit. Seisupileti hind on 69 eurot.
FBI ConcertClubi liikmed saavad pileteid osta juba neli päeva varem, alates 26. aprillist.
Enne Tallinna kontserti astub Lady Gaga üles 21. augustil Vilniuses ja 23. augustil Riias. Tallinnast sõidab laulja edasi Helsingisse, kus ta esineb 27. augustil.
Lady Gaga on viiekordne Grammy auhinna võitja. 2011. aastal valis majandusajakiri Forbes ta maailma kõige mõjuvõimsamaks naiseks. Lisaks edukale muusikakarjäärile on Lady Gaga, sünninimega Stefani Joanne Angelina Germanotta, tuntud ka oma heategevuslike tegevustega. Lady Gaga on korraldanud ka erinevaid heategevusaktsioone, sealhulgas on ta aidanud 2010. aasta Haiti maavärina ning 2011. aasta Jaapani maavärina ja tsunami ohvreid.
bns
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Raivo Küüt saatis siseministeeriumile kirja, kus kurdab, et vaja oleks uusi sõidukeid, kuid nende ostmiseks või liisimiseks pole raha, kirjutab Postimees.
«Käesolevaks hetkeks on politsei jõudnud olukorda, kus PPA eelarvest ei ole võimalik sõidukeid juurde liisida. Samuti ei ole PPA-l vahendeid soetada uusi sõidukeid,» kirjutas Küüt.
Praegu on PPA omanduses 550 sõidukit, millele lisanduvad liisingus olevad autod. Seejuures on 265 sõiduki läbisõit suurem kui 200.000 km ja nende masinate edasine aktiivne kasutus põhjustab Küüdi hinnangul märkimisväärse remondikulude tõusu ja seab ohtu PPA põhiülesannete sujuva tagamise, kirjutab Postimees.
Küüt soovitas ministeeriumil kaaluda, kas edaspidi oleks võimalik sõidukeid mitte liisida, vaid kohe välja osta, sest see annaks kahekordse säästu.
«Olukorras, kus sõidukite kohe väljaostmiseks eelarves raha ei ole, näib liising otstarbekas, et mitte öelda ainuvõimalik lahendus. Paraku näitab analüüs, et kümne aasta perspektiivis on praeguse kokkuhoiu hind kõrge – selliselt käitudes kulutab riik nende sõidukite ülalpidamisele kokku peaaegu kaks korda rohkem raha kui autode kohe väljaostmisel,» selgitas PPA logistikajuht Tauno Tuisk.
Kui amet hakkaks aastatel 2013–2022 sõidukeid liisimise asemel välja ostma, tähendaks see politsei kuluanalüüsi järgi kümne aasta perspektiivis ligi 20 miljonit euro suurust väljaminekut, kirjutab Postimees.
Kui aga minna täielikult üle liisingusõidukite kasutamisele, kulub kümne aasta jooksul ligi 44,4 miljonit eurot, märkis Tuisk. «See on üle kahe korra kulukam võrreldes väljaostmisega.»
Liisingusõidukite ülalpidamise teeb kallimaks näiteks see, et kasutusrendilepinguid saab sõlmida kuni 72 kuuks, kuid omandis olevate sõidukite kasutusaeg ulatub 120 kuuni.
Lisaks tuleb liisingu puhul arvestada intressi- ja kaskokindlustuskuludega. Lisanduvad kahjunõuded sõidukite tagastamisel ja muud mõjutegurid. Liisingusõidukite tagastamisel lisandunud tagastamiskulud olid mullu sõiduki kohta keskmiselt 1792 eurot.
PPA analüüsis on arvestatud optimaalset sõidukipargi suurust ehk 800 sõidukit.
bns
Keskerakonna kritiseerijate hulka kuuluva, kuid esmaspäeval erakonnast lahkujatega mitte ühinenud Keskerakonna juhatuse liikme Aivar Riisalu sõnul jäi ta erakonda, kuna tal pole parteis kellegagi isiklikku konflikti, küll aga näeb ta erakonnas sügavat ilmavaatelist probleemi.
Riisalu ütles BNS-ile, et kui esmaspäeval erakonnast lahkujate põhikonflikt läks isiklikuks, siis temal ei ole parteis isiklikku konfllikti kellegagi.
"See on põhiline põhjus, miks ma lahkujatega ei ühinennud, sest minul isiklikku solvumist minul ei ole. Minu 45. koht valimistel Keskerakonna üldnimekirjas ei kõnele minu parteisisesest protežeerimisest kellegi poolt. Mina olen oma kohad kätte võidelnud toore jõuga," lausus Riisalu.
Riisalu sõnul on Keskerakonna kriis ilmavaateline ja kui ta näeb, et tsentristlik ilmavaade erakonnast võimule ei pääse, langetab ta uusi otsuseid.
"Keskerakond selgelt ei esinda täna keskerakondlikku ilmavaadet. Kui tsenrtristliku ilmavaate propageerimine võimaldab meil sotsiaaldemokraatidest eristuda, siis ma enda jaoks probleeme ei näe. Kui seda aga ei juhtu, siis ma näen enda jaoks sügavaid probleeme. Minu jaoks ei ole partei inimeste kogum, vaid maailmavaade ja soov esindada inimesi, kes jagavad minu ilmavaadet. Sotsid möllavad praegu meiega samas nišis. Loogiliselt võttes peaksime me sotsidega ühinema, aga see ei ole võimalik," lausus Riisalu.
Ta märkis, et Keskerakonna ilmavaate küsimust on erakonna juhatus arutanud ja inimesed on möönnud, et ilmavaateline kattuvus sotsidega on teema, mida peaks arutama.
Euroopa Parlamendi liikmed Siiri Oviir ja Vilja Savisaar-Toomast, endised siseministrid Ain Seppik ja Toomas Varek ning riigikogu liikmed Inara Luigas, Lembit Kaljuvee, Deniss Boroditš ja Rainer Vakra otsustasid esmaspäeval Keskerakonnast lahkuda.
Avalikkusele esmaspäeval tehtud kirjalikus pöördumises kirjutasid lahkujad, et nad on olnud kannatlikud ja püüdnud muuta Keskerakonda avatumaks ning soovinud kasvatada loovat ühtsust, kuid nende seisukohtade ja tõekspidamistega pole erakonna juhtimisel arvestatud. Lahkujatest kuulusid Ain Seppik ja Deniss Boroditš Keskerakonna juhatusse.
Märtsi keskel otsustas Keskerakonna juhatus partei juhtimisstiili kritiseerinud Kalle Laaneti erakonnast välja arvata. Riigikogu valimistel parlamendis 26 mandaati saanud Keskerakonna fraktsiooni suurus kahanes esmaspäeval 21 liikmeni. Euroopa Parlamendi liikmete Siiri Oviiri ja Vilja Savisaar-Toomasti lahkumise tõttu kaotas Keskerakond ka oma esindatuse europarlamendis.
bns
Keskerakonnast lahkunud riigikogu liikme Rainer Vakra sõnul kavatsevad kõik parteist ja fraktsioonist lahkunud riigikogu liikmed koordineerida edaspidi oma tegevust parlamendis ja jätkata opositsioonis olles ühtse meeskonnana.
"Poliitikas ei pea olema sõbrad, aga poliitikas on olemas selline mõiste nagu relvavennad - me oleme ühiste eesmärkide nimel ja ühise eetika ja ühiste põhimõtetega. Me jätkame niiöelda Keskerakonna demokraatidena. Me paneme seljad kokku, et seista nende põhimõtete eest, milleks meid riigikogusse valiti. Me usume, et poliitikat on võimalik teha ausalt ja ilma jokk-skeemideta," ütles Vakra BNS-ile.
Ta märkis, et kõigi lahkujate soov on teha Eesti elu paremaks, kuid kahjuks ei olnud võimalik seda Keskerakonnas teha. Teiste erakondadega ühinemise kava ei ole Vakra sõnul praeguse seisuga veel kellelgi.
"Mis puudutab tulevikku, on edasiste sammude küsimus, millele meil ei ole praegu vastuseid. Me hakkame kindlasti tegema koostööd teiste fraktsioonidega. Kuna me valitsusliitu ei kuulu, peame ennast endiselt selgelt opositsioonis olevaks," lausus Vakra.
Keskerakonna kongress kinnitas mullu augustis põhikirjamuudatused, mille järgi peavad riigikogusse valitud saadikud hakkama parlamendis olles erakonnast lahkumise korral leppetrahvi. Vakra sõnul see põhikirjamuudatus praegusi lahkujaid siiski ei puuduta.
"Keskerakonna kongress võttis leppetrahvi puudutava muudatuse vastu, aga see rakendub alles järgmise riigikogu ajal. Mina ei ole ühelegi sellisele lepingule alla kirjutanud ja ma loodan, et seda pole teinud ka keegi teine lahkujatest. Vastavalt põhiseadusele peab saadikutel olema võimalik oma otsuseid vabalt teha ja seda võimalust me täna ka kasutasime," sõnas Vakra.
Euroopa Parlamendi liikmed Siiri Oviir ja Vilja Savisaar-Toomast, endised siseministrid Ain Seppik ja Toomas Varek ning riigikogu liikmed Inara Luigas, Lembit Kaljuvee, Deniss Boroditš ja Rainer Vakra otsustasid esmaspäeval Keskerakonnast lahkuda.
Avalikkusele esmaspäeval tehtud kirjalikus pöördumises kirjutasid lahkujad, et nad on olnud kannatlikud ja püüdnud muuta Keskerakonda avatumaks ning soovinud kasvatada loovat ühtsust, kuid nende seisukohtade ja tõekspidamistega pole erakonna juhtimisel arvestatud.
bns
Lehekülg 1759 / 1771
