Vakra: Keskerakonnast lahkujad jätkavad ühtse meeskonnana

Keskerakonnast lahkunud riigikogu liikme Rainer Vakra sõnul kavatsevad kõik parteist ja fraktsioonist lahkunud riigikogu liikmed koordineerida edaspidi oma tegevust parlamendis ja jätkata opositsioonis olles ühtse meeskonnana.

"Poliitikas ei pea olema sõbrad, aga poliitikas on olemas selline mõiste nagu relvavennad - me oleme ühiste eesmärkide nimel ja ühise eetika ja ühiste põhimõtetega. Me jätkame niiöelda Keskerakonna demokraatidena. Me paneme seljad kokku, et seista nende põhimõtete eest, milleks meid riigikogusse valiti. Me usume, et poliitikat on võimalik teha ausalt ja ilma jokk-skeemideta," ütles Vakra BNS-ile.

Ta märkis, et kõigi lahkujate soov on teha Eesti elu paremaks, kuid kahjuks ei olnud võimalik seda Keskerakonnas teha. Teiste erakondadega ühinemise kava ei ole Vakra sõnul praeguse seisuga veel kellelgi.

"Mis puudutab tulevikku, on edasiste sammude küsimus, millele meil ei ole praegu vastuseid. Me hakkame kindlasti tegema koostööd teiste fraktsioonidega. Kuna me valitsusliitu ei kuulu, peame ennast endiselt selgelt opositsioonis olevaks," lausus Vakra.

Keskerakonna kongress kinnitas mullu augustis põhikirjamuudatused, mille järgi peavad riigikogusse valitud saadikud hakkama parlamendis olles erakonnast lahkumise korral leppetrahvi. Vakra sõnul see põhikirjamuudatus praegusi lahkujaid siiski ei puuduta.

"Keskerakonna kongress võttis leppetrahvi puudutava muudatuse vastu, aga see rakendub alles järgmise riigikogu ajal. Mina ei ole ühelegi sellisele lepingule alla kirjutanud ja ma loodan, et seda pole teinud ka keegi teine lahkujatest. Vastavalt põhiseadusele peab saadikutel olema võimalik oma otsuseid vabalt teha ja seda võimalust me täna ka kasutasime," sõnas Vakra.

Euroopa Parlamendi liikmed Siiri Oviir ja Vilja Savisaar-Toomast, endised siseministrid Ain Seppik ja Toomas Varek ning riigikogu liikmed Inara Luigas, Lembit Kaljuvee, Deniss Boroditš ja Rainer Vakra otsustasid esmaspäeval Keskerakonnast lahkuda.

Avalikkusele esmaspäeval tehtud kirjalikus pöördumises kirjutasid lahkujad, et nad on olnud kannatlikud ja püüdnud muuta Keskerakonda avatumaks ning soovinud kasvatada loovat ühtsust, kuid nende seisukohtade ja tõekspidamistega pole erakonna juhtimisel arvestatud.

bns

Analüütikud: kiirenenud hinnatõusu taga olid kõrgemad kütusehinnad

SEB majandusanalüütiku Ruta Arumäe hinnangul on peamine süüdlane inflatsiooni vedajana nafta hind, mis maailmas tõuseb ja kergitab ka Eestis nii transpordi- kui ka eluasemekulusid. "Naftahinna tõus maailmaturul veab üles ka maagaasi hinna, mis on omakorda soojuse hinnatõusu üks põhikomponente. Aastases hinnatõusus oligi suurim roll eluasemekuludel," rääkis ta BNS-ile märtsi tarbijahinnaindeksi muutust kommenteerides.

Võrreldes veebruarikuuga märtsis taas veidi kiirenenud inflatsiooni taga on Arumäe sõnul osaliselt samuti nafta hind. "Kuid siin võib lisaks välisteguritele olla veidi kiirenenud sisemaise hinnatõusu taga ka kiirenema hakanud rahapakkumise kasv," märkis ta.

Analüütik lisas, et samas on tarbijate inflatsiooniootused püsinud mõõdukate ja üsna muutumatutena, mis inflatsiooni tagasi hoiab.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Kristjan Pungase sõnul hoiab nafta kallinemisest tingitud kütusehindade tõus inflatsiooni kiirena nii meil kui eurotsoonis. "Aasta kokkuvõttes kujuneb inflatsioon tänasest tasemest siiski madalamaks," ütles ta.

Märtsi tarbijahindade kuine üheprotsendiline hinnatõus on Pungase hinnangul erandlik ning põhjustatud aasta alguses toimunud tubakatoodete aktsiisimäära tõstmise levimisest hindadesse ja nafta kallinemisest seoses geopoliitiliste riskidega. "Samuti mõjutas märtsis hindu toidu kallinemine, mille taga olid osaliselt hooajalised põhjused ehk värskete aiasaaduste müügiletulek kõrgemate hindadega."

Rahandusministeeriumi kevadise prognoosi kohaselt tõusevad hinnad sel aastal 3,3 protsenti. "Kui lähikuudel püsib aastane hinnatõus nelja protsendi juures, siis aasta teisel poolel alaneb kolme protsendini või veidi allapoole energiatoodete nagu mootorikütuse, soojuse ja elektri hinnatõusu aeglustumise tõttu. Peamiseks riskiks on nafta hind, mis on tundlik geopoliitilistele pingetele ja seetõttu raskesti prognoositav," lausus Pungas.

Sarnaselt Eestiga on hinnatõus rahandusministeeriumi teatel kiire ka eurotsoonis, kus esialgsel hinnangul tõusid hinnad märtsis kuuga 1,2 protsenti ja aastases võrdluses 2,6 protsenti. Kuigi märtsi hindadele on oluline mõju riiete allahindluste lõppemisel, oli kuine hinnatõus Pungase hinnangul siiski oodatust kiirem. "See viitab välistegurite, nagu kõrgete naftahindade suurele mõjule," märkis ta.

Statistikaameti andmetel tõusid Eesti tarbijahinnad märtsis kuuga ühe protsendi ning eelmise aasta märtsiga võrreldes 4,4 protsenti.

bns

Riigikontroll: piirijärjekorrad sõltuvad Vene tolli tööst

Piirijärjekorrad Eesti-Vene piiril sõltuvad peamiselt Vene poole tolli ja piiripunktide töökorraldusest, leiab riigikontroll veoste Eesti ja Venemaa vahelise maismaapiiri ületuse probleeme käsitlevas auditis.

Asjaolu, et Vene pool võtab sõidukeid sisse ja laseb neid välja rühmadena, tekitab Eesti piiripunktide kontrolliametite töös häireid ja vähendab nende läbilaskevõimet, teatas riigikontolli pressiesindaja BNS-ile.

Sõidukijuhid ei saa seetõttu olla alati kindlad, et saavad broneeritud ajal piiripunkti siseneda. See on ka põhjuseks, miks elektroonilises ootejärjekorras eraldatakse eelbroneerimiseks vaid ligikaudu pool piirikontrolli teoreetiliselt võimalikest aegadest ning miks paljud sõidukid peavad ootama piiriületust elavas järjekorras.

Elektrooniliste ootejärjekordade rakendumine ja piirieelsete ootealade ehitamine aitas parandada Eesti-poolset piiriületuse korraldust ja kaotada kilomeetrite pikkused järjekorrad Eesti-poolselt maanteelt. Samas ooteaeg piiriületusel küll mõnevõrra lühenes, kuid paraku mitte oluliselt.

Kui Eesti ja Vene piirivalvuritel on hea koostöö ning siinse piirivalve toimingud on kiired, siis aeg piiril kulub peamiselt tollikontrolliks ja -formaalsusteks. Kui kahe riigi piirivalve koostöö tugineb valitsustevahelisele kokkuleppele, siis tollil sellist lepet pole ega ole ka koostööd. Riigikontrollile laekunud info põhjal napib idapoolse partneri tolliteenistusel kõrgemalt tasemelt lähtuvaid suuniseid, mis julgustaksid neid Eesti kolleegidega ametlikult suhtlema.

Riigikontrolli analüüsis selgus, et märkimisväärne osa Eesti piiripunktide töökoormusest kulub nende sõidukite ja busside kontrollimiseks, mille ainsaks eesmärgiks on tuua Venemaalt odavat kütust. Hinnanguliselt ligikaudu neli viiendikku sõiduautodest ületavad piiri, et osta autokütust.

Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo nentis, et kuigi ebaseadusliku kütuseäri tõttu jääb Eesti riigil saamata miljoneid eurosid aktsiisi- ja käibemaksu aastas, on rahandusministeerium olnud kahetsusväärselt passiivne, et leida efektiivsed õiguslikud lahendused, mis sellist kütusevedu takistaks.

Ebaseadusliku kütuseveo tõkestamise kõrval aitaks piiripunktide läbilaskevõimet suurendada Eesti ja Venemaa vastastikku asetsevate piiri- ja tollipunktide sisukam koostöö ja töökorralduse ning investeerimiskavade ühtlustamine.

Vähese koostöö ühe näitena võib tuua olukorra vastselt avatud Koidula raudteepiiripunktis, kus Eesti on välja ehitanud nõuetekohase veterinaarkontrolli tingimused, kuid Venemaa on otsustanud loobuda veterinaarkontrolli arendamisest Petseris ning rajada selle asemel Venemaa-poolne võimekus Ivangorodi.

„Selline olukord on väga kahetsusväärne ja isegi absurdne. Eesti on investeerinud üle 800.000 euro Euroopa Liidu raha Koidula piiripunkti vajalike tingimuste loomiseks ja oleks loogiline, et ka Vene poolel luuakse just sinna vastu samalaadne võimekus. Paraku on Venemaa valitsus välja andnud 2011. aasta suvel määruse selle kohta, et Petseris lõpetatakse veterinaarkontroll raudteel pärast seda, kui on loodud tänapäevastele tingimustele vastav kontrollpunkti raudteele Ivangorodis. See tähendab, et seal, kus Eesti pool on äsja tänapäevased võimalused välja ehitanud, ei looda Vene poolele vastu samasuguseid tingimusi ja lõpetatakse veterinaarkontroll sootuks, küll aga luuakse need veterinaartingimused sinna, kus kummalgi pool piiri neid praegu raudteel ei ole,“ selgitas Olgo.

bns

Valio kogus toidupangale ligi 64.000 kohupiimakreemi

Valio kogus Toidupangale ligi 64 tuhat kohupiimakreemi

Juba teist aastat järjest korraldas Valio Eesti kogumiskampaania puudust kannatavate perede abistamiseks. Iga nelja ükskõik millise Valio Alma kohupiimakreemi kohta annetas Valio ühe Alma kohupiimakreemi Eesti Toidupangale. Kuue nädala jooksul koguti ühtekokku 63 646 toodet.

Toidupangale kogutud Valio Alma kohupiimakreemid jõuavad Toidupanga võrgustiku kaudu abivajajateni üle Eesti kuni aasta lõpuni kord nädalas. Eelmisel aastal kogus Valio sarnase kampaania jooksul ligi 54 000 kohupiimakreemi.

„Lähtudes eelmise aasta tulemusest, lootsime selgi aastal koguda vähemalt 50 000 kohupiimakreemi. Kuid nagu 2011. aastal, õnnestus ka seekord ootusi olulisel määral ületada,“ rõõmustas Valio Eesti turundusjuht Lauri Betlem ja kinnitas, et ettevõte on kindlasti ka edaspidi huvitatud koostööst Toidupangaga. „On jätkuvalt hea meel tõdeda, et inimesed on valmis panustama, kui aitamise võimalus piisavalt lähedale tuua. Suur aitäh kõigile, kes oma panuse andsid!“

Toidupanga juht Piet Boerefijn märkis, et tegemist on kahtlemata taaskord väga suure abiga Toidupangale. „Kuni aasta lõpuni saame tõhusamalt aidata paljusid peresid, kes omale muidu sellist toitu osta ei jõua. Tervisliku ning maitsva toidukauba jagamine on ka meie jaoks puhas rõõm,“ ütles Boerefijn.

Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Venemaalt, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Ligi 320 töötajaga Valio Eesti on juhtivaid kohalikke toorpiima kokkuostjaid, piimatoodete, sh juustude, eksportijaid ning Võru ja Laeva suurim tööandja. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.