Kohus saatis Nõia-Intsuna tuntust kogunud mehe pikaks ajaks vangi

Harju maakohus mõistis neljapäeval enam kui seitsmeaastase vangistuse teleekraanil Nõia-Intsuna tuntust kogunud Indrek Leiburile, kes süüdistuse järgi oli osaline kannatanult 120 euro väljapressimises.

Kohus hinnangul on 34-aastase Leiburi süü tõendatud väljapressimises, mis oli sooritatud isikute grupis, kannatanult vabaduse võtmisega ning isiku poolt, kes on ka varem sarnase kuriteo sooritanud, ning karistas teda viieaastase vangistusega. Kuna Leiburil oli kandmata ka varasema süüteo eest mõistetud karistusosa, tuleb tal kokku vanglas veeta seitse aastat, viis kuud ja 24 päeva. Kohus luges Leiburi karistusaja alguseks tänavu 8. märtsi, kui politsei ta kinni pidas.

Leiburi kaassüüdlased kuulsid süüdimõistvat lahendit juba märtsi alguses.

Eeluurimisel kogutud andmetel pani Leibur koos 28-aastase Esko ja 26-aastase Marttiga väljapressimise toime mullu 28. märtsi õhtul Tallinnas, kui nõudsid tuttavalt mehelt esmalt 100 euro ja seejärel veel 20 euro tasumist. Samuti käskisid süüdistatavad kannatanul hankida iPhone´i nutitelefon ja see neile loovutada. Mehed takistasid kannatanul autost lahkumast ja kasutasid tema suhtes vägivalda, tuvastas politsei.

Leibur sai avalikkuse ees tuntuks, kui osales teleekraanil selgeltnägijate võistluses. Seejärel meedias Nõia-Intsuks kutsuma hakatud mees on hiljem osalenud veel mitmes telesaates ja avameelselt rääkinud oma kriminaalsest minevikust.

bns

2011. aastal asus ajateenistusse 3304 kutsealust

Kaitseministri kohusetäitja haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo esitas täna Vabariigi Valitsusele ülevaate kaitseväeteenistuskohustuse täitmise kohta 2011. aastal, mille kohaselt alustas mullu ajateenistust 3304 kutsealust.

See võimaldas Kaitseväel mehitada ja välja õpetada kõik ettenähtud reservüksused. Enim kutsealuseid – 1742 – alustas teenistust 2011. aasta juulikuus, jaanuaris astus teenistusse 300 kutsealust ning oktoobris 1262.

Kaitseressursside Ameti poolt ajateenistusse 2011. aastal suunatutest olid 96% tervise poolest tegevteenistuseks kõlblikud ning vaid 4% tegevteenistuseks kõlbulikud piirangutega.

80% ajateenistust alustanud noormeestest oli vähemalt keskharidus ning 7% kõrgharidus. Seejuures oli juulikuus teenistust alustanud tulevastest jaoülematest ja autojuhtidest koguni 99,3% vähemalt keskharidusega.

Vabatahtlikult soovis ajateenistusse asuda 23% kutsealustest.

Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 kohaselt säilib ajateenistus ka sel aastakümnel reservüksuste peamise mehitamisvahendina. Samuti suurendatakse reservõppekogunemiste mahtu ning korrastatakse reservi arvestus- ja formeerimissüsteemi.

bns

Olerex langetas diislikütuse hinda kolme sendi võrra

Kütusemüüja AS Olerec langetas neljapäeva hommikul diislikütuse hinda kolme sendi võrra liitri kohta, mootoribensiini hind tõusis 1,5 sendi võrra.

Pärast hinnamuutust maksab liiter mootoribensiin 95 Olerexi kiirjaamades 1,449 eurot, 98 liiter 1,489 eurot ning diislikütuse liiter 1,399 eurot, teatas ettevõte.

Olerexi turundusjuhi Antti Moppeli sõnul on diislikütuse hind pärast neljapäevast langust taandunud veebruarikuisele tasemele.

"Tänase hinnamuudatuse põhjuseks on tarbimise muutus seoses kevadhooajale üleminekuga. Kütteperioodi lõppedes väheneb diislikütuse ja kütteõli tarbimine ja selle tulemusena hinnad langevad. Samas toob kevad kaasa bensiini ostmise kasvu ja seda eriti USA-s. Kuna Ameerika Ühendriigid on jätkuvalt maailma suurimaks mootorikütuste tarbijaks, mõjutab see bensiini hinda kogu maailmas," ütles Moppel.

bns

Pensionäride osatähtsus rahvastikus ületas 30 protsendi piiri

Tänavu 1. jaanuari seisuga ületas pensionäride arv esmakordselt 400.000 piiri, mis on 30 rahvastikust.

See on ligi 9000 pensionäri rohkem kui 2011. aasta 1. jaanuaril, kirjutab statistikaameti juhtivstatistik Marve Randlepp Statistikablogis.

1. jaanuaril 2012 oli Eestis 404.525 pensionäri ning nende osatähtsus rahvastikus statistikaameti arvestusliku rändeta rahvaarvu põhjal 30,2 protsenti. Kõige rohkem oli vanaduspensionäre, järgnesid töövõimetuspensionärid (vastavalt 74 protsenti ja 22 protsenti pensionäride üldarvust). Toitjakaotuspensioni, rahvapensioni ja väljateenitud aastate pensioni saajate osatähtsus oli vastavalt 2 protsenti, 2 protsenti ja 1 protsent.

Võrdlus kümne aasta taguse ajaga näitab, et töövõimetuspensionäride osatähtsus on peaaegu kahekordistunud — 2002. aastal oli vanaduspensionäre 81 protsenti ja töövõimetuspensionäre 13 protsenti.

1970. aastal oli pensionäride osatähtsus rahvastikus 19,1 protsenti.

Praeguseks on vanaduspensionäride arv kolm aastat järjest tõusnud, keskmiselt 0,8 protsenti aastas. See tähendab, et pensioniea tõus ei suuda enam kompenseerida rahvastiku vananemist.

Kui kogu Eestis tõusis pensionäride osatähtsus rahvastikus üle 30 protsendi alles nüüd, siis näiteks Võru maakond ületas selle piiri juba 1994. aastal ja Põlvamaa 1997. aastal. Suurima pensionäride osatähtsusega maakonnad ongi Põlvamaa (37,9 protsenti) ja Ida-Virumaa (36,6 protsenti). Samas on Põlva maakond ka see, kus protsentuaalselt on enim puudega inimesi (2011. aastal 23 protsenti). Pensionäride osatähtsus on väikseim Harjumaal (25,7 protsenti), Hiiumaal (27,5 protsenti) ja Raplamaal (27,6 protsenti).

bns