Vanglas kambrikaaslase surmanud kinnipeetav tunnistas tapmist

Tallinnas astus kolmapäeval kohtu ette vanglas kambrikaaslase surmanud kinnipeetav, kes tunnistas tapmist.

32-aastane Roman tõdes pärast süüdistuskokkuvõtte avaldamist, et tema vägivalla tõttu ohver suri, kuid kinnitas samas, et ei soovinud teda tappa. Vargusepisoodides tunnistas aga Roman oma süüd täielikult.

"Kohus jätkab Romani süüasja arutamist neljapäeval vargusepisoodide uurimisega ja süüdistatava kuulamisega," ütles Harju maakohtu pressiesindaja BNS-ile.

Eeluurimisel kogutud andmetel tungis Roman mullu 13. oktoobri õhtupoolikul Tallinna vanglas olmetüli käigus kallale temaga kambrit jaganud teisele vahialusele. Kui Roman oli vahistatud kahtlustatuna vargustes, siis teisel mehel lasus kahtlustus seksuaalkuriteos.

Uurimisandmetel lõi Roman teist meest metallist riidenagiga korduvalt vastu pead ja kägistas teda juhtmega, mille tagajärjel kannatanu sündmuskohal suri.

Samuti süüdistab prolkuratuur Romani viies varguses, mis pandi toime möödunud aasta aprillist septembrini Tallinnas asuvas baaris, kohvikus, poes ja tanklas. Süüdistuse järgi varastas Roman neljal korral alkoholi ja ühel korral paki kohvi ning tekitas kokku umbes 200 eurot kahju.

Süüdimõistmisel ootab varem 15 korda kohtulikult karistatud Romani kuni 15-aastane vangistus.

bns

Eesti saab juurde 123 kodanikku

Valitsus arutab neljapäeval Eesti kodakondsuse andmist 123 inimesele, kellest 122 on määratlemata kodakondsusega ja üks Ukraina kodanik.

Ühe eelnõu järgi annab valitsus naturalisatsiooni korras kodakondsuse 121 määratlemata kodakondusega inimesele, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile.

Teise eelnõu järgi annab valitsus kodakondsuse Ukraina kodanikule ja tema määratlemata kodakondsusega lapsele. Valitsus annab neile Eesti kodakondsuse tingimusel, et Ukraina kodanik vabastatakse senisest kodakondsusest.

Samuti kavatseb valitsus siseministeeriumi ettepanekul keelduda kodakondsuse andmisest kahele inimesele, keda on korduvalt karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ja kelle karistus ei ole kustunud. Neist ühte on karistatud korduvalt kriminaalkorras tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning ta on aastatel 2003-2011 on toime pannud 18 väärtegu. Teist inimest on karistatud korduvalt kriminaalkorras tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2005-2010 on toime pannud üheksa väärtegu.

Valitsus andis mullu naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse 1498 inimesele, mida on 314 võrra rohkem kui aasta varem. 2010. aastal andis valitsus kodakondsuse 1184 inimesele, mis on väikseim kodakondsuse saanud inimeste hulk iseseisvuse taastamise järel.

Kõige suurem Eesti kodakondsuse andmise aeg oli 1990-ndate aastate keskel. Tippaasta oli 1996, kui kodakondsuse sai 22.773 inimest.

Määratlemata kodakondsusega inimeste osatähtsus on pärast Eesti iseseisvuse taastamist järjekindlalt vähenenud. 1992. aastal oli määratlemata kodakondsusega isikuid 32 protsenti, 1999. aastal 13 ja praegu kaheksa protsenti elanikkonnast.

bns

Pikka aega peret terroriseerinud mehe süüdimõistmine jõustus lõplikult

Oma peret ligi 12 aasta vältel nii vaimselt kui füüsiliselt terroriseerinud mehele määratud karm karistus jõustus lõplikult, kuna riigikohus ei võtnud kolmapäeval tema kaitsja kassatsioonkaebust menetlusse.

Harju maakohus mõistis 58-aastase mehe mullu septembri keskel süüdi ähvardamises ja piinamises ning karistas teda kolmeaastase vangistusega. Vahetult enne jõulupühi aga määras kaasust arutanud ringkonnakohus mehele viieaastase vangistuse, mis on piinamise eest maksimumkaristus. Lisaks tuli tal ringkonnakohtu otsusel tasuda sundrahaks ja menetluskulude katteks ligi 2000 eurot. Ka prokurör oli eelnevalt nõudnud mehele just viieaastast vangistust.

Seepeale esitas süüaluse kaitsja kassatsioonkaebuse riigikohtusse, kuid kuna see ei saanud kolmapäeval menetlusluba, siis jõustus ringkonnakohtu otsus lõplikult.

Eeluurimisel kogutud andmetel alustas 58-aastane mees oma pere terroriseerimist pikki aastaid tagasi, kui ründas nii kehaliselt kui psüühiliselt pidevalt oma elukaaslast. Näiteks peksis mees naist süstemaatiliselt, tiris teda juustest ja viskas erinevate esemetega. Lisaks kontrollis ta kõiki naise käike ning keelas tal suhelda inimestega väljaspool kodu. Selline terror kestis uurimisandmetel ligi 12 aastat kuni üle-eelmise aasta veebruarini.

Samuti selgus eeluurimisel, et mehe viha alla langesid ka tema kolm erinevas vanuses last, keda ta aastaid pidevalt peksis, tõukas, tirist juustest ja loopis kõikvõimalike esemetega. Muuhulgas sundis ta lapsi päevade viis toituma ainult veest, leivast ja soolast, samal ajal kui ta ise tarbis mitmekesist ja täisväärtuslikku toitu. Ühtlasi ähvardas ta korduvalt nii oma naist kui lapsi tapmisega.

Politsei pidas korduvalt kriminaalkorras karistatud mehe kinni mullu märtsis ning kohus võttis ta prokuröri taotlusel vahi alla. Kohtueelse uurimise lõppedes esitas Põhja ringkonnaprokuratuur talle süüdistuse ähvardamises ja piinamises.

bns

Tallinnas leitud vrakk osutus Eesti vanimaks säilinud laevaks

2009. aasta hilissügisel avastasid Tallinnas Lootsi tänavalt ehitustööde ajal leitud kaubalaeva säilmed osutusid Eesti vanimaks säilinud laevaks, kirjutab Eesti Päevaleht.

Laevavraki avastasid 2009. aasta hilissügisel Tallinnas D-terminali tähedal Lootsi tänaval betoneerimistöid teinud töömehed nelja meetri sügavuselt maa seest. Esialgu arvati, et leitud on 17. sajandist pärit Rootsi kaubalaev, kuid nüüd on selgunud, et tegu on ilmselt Eesti vanima nii suures osas säilinud laevaga. Tallinna tehnikaülikooli teadlaste tehtud süsinikdateerimine näitas, et laev ehitati aastatel 1210–1280. Vanem on vaid Salme muinaslaev, kuid sellest on säilinud üksnes neediread.

„See on tähelepanuväärne leid,” ütles muinsuskaitseameti veealuse pärandi vaneminspektor Maili Roio. „Meie meresõidu koha pealt on ka see väga oluline leid, sest Läänemeri on üsna piiritletud veekogu ja kui meilt midagi leitakse, siis võib see loomulikult olla seotud siin ümber olevate maadega. Iga selline leid on seega ka rahvusvahelise tähtsusega.”

Ajaleht märgib, et avastatud laevast toodi maapinnale vaid üksikud tükid, ülejäänu on endiselt maapõues. Praeguste andmete põhjal oletatakse, et laevast on säilinud üle poole. Roio sõnul oli laev ilmselt paarikümne meetri pikkune.

Laeva edasine uurimine on lehe andmetel aga küsimärgi all, sest selleks pole inimesi, raha ega tehnikat.

Lähiajal võetakse laev kaitse alla.

bns