Eesti saab juurde 123 kodanikku

Valitsus arutab neljapäeval Eesti kodakondsuse andmist 123 inimesele, kellest 122 on määratlemata kodakondsusega ja üks Ukraina kodanik.

Ühe eelnõu järgi annab valitsus naturalisatsiooni korras kodakondsuse 121 määratlemata kodakondusega inimesele, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile.

Teise eelnõu järgi annab valitsus kodakondsuse Ukraina kodanikule ja tema määratlemata kodakondsusega lapsele. Valitsus annab neile Eesti kodakondsuse tingimusel, et Ukraina kodanik vabastatakse senisest kodakondsusest.

Samuti kavatseb valitsus siseministeeriumi ettepanekul keelduda kodakondsuse andmisest kahele inimesele, keda on korduvalt karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ja kelle karistus ei ole kustunud. Neist ühte on karistatud korduvalt kriminaalkorras tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning ta on aastatel 2003-2011 on toime pannud 18 väärtegu. Teist inimest on karistatud korduvalt kriminaalkorras tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2005-2010 on toime pannud üheksa väärtegu.

Valitsus andis mullu naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse 1498 inimesele, mida on 314 võrra rohkem kui aasta varem. 2010. aastal andis valitsus kodakondsuse 1184 inimesele, mis on väikseim kodakondsuse saanud inimeste hulk iseseisvuse taastamise järel.

Kõige suurem Eesti kodakondsuse andmise aeg oli 1990-ndate aastate keskel. Tippaasta oli 1996, kui kodakondsuse sai 22.773 inimest.

Määratlemata kodakondsusega inimeste osatähtsus on pärast Eesti iseseisvuse taastamist järjekindlalt vähenenud. 1992. aastal oli määratlemata kodakondsusega isikuid 32 protsenti, 1999. aastal 13 ja praegu kaheksa protsenti elanikkonnast.

bns

Pikka aega peret terroriseerinud mehe süüdimõistmine jõustus lõplikult

Oma peret ligi 12 aasta vältel nii vaimselt kui füüsiliselt terroriseerinud mehele määratud karm karistus jõustus lõplikult, kuna riigikohus ei võtnud kolmapäeval tema kaitsja kassatsioonkaebust menetlusse.

Harju maakohus mõistis 58-aastase mehe mullu septembri keskel süüdi ähvardamises ja piinamises ning karistas teda kolmeaastase vangistusega. Vahetult enne jõulupühi aga määras kaasust arutanud ringkonnakohus mehele viieaastase vangistuse, mis on piinamise eest maksimumkaristus. Lisaks tuli tal ringkonnakohtu otsusel tasuda sundrahaks ja menetluskulude katteks ligi 2000 eurot. Ka prokurör oli eelnevalt nõudnud mehele just viieaastast vangistust.

Seepeale esitas süüaluse kaitsja kassatsioonkaebuse riigikohtusse, kuid kuna see ei saanud kolmapäeval menetlusluba, siis jõustus ringkonnakohtu otsus lõplikult.

Eeluurimisel kogutud andmetel alustas 58-aastane mees oma pere terroriseerimist pikki aastaid tagasi, kui ründas nii kehaliselt kui psüühiliselt pidevalt oma elukaaslast. Näiteks peksis mees naist süstemaatiliselt, tiris teda juustest ja viskas erinevate esemetega. Lisaks kontrollis ta kõiki naise käike ning keelas tal suhelda inimestega väljaspool kodu. Selline terror kestis uurimisandmetel ligi 12 aastat kuni üle-eelmise aasta veebruarini.

Samuti selgus eeluurimisel, et mehe viha alla langesid ka tema kolm erinevas vanuses last, keda ta aastaid pidevalt peksis, tõukas, tirist juustest ja loopis kõikvõimalike esemetega. Muuhulgas sundis ta lapsi päevade viis toituma ainult veest, leivast ja soolast, samal ajal kui ta ise tarbis mitmekesist ja täisväärtuslikku toitu. Ühtlasi ähvardas ta korduvalt nii oma naist kui lapsi tapmisega.

Politsei pidas korduvalt kriminaalkorras karistatud mehe kinni mullu märtsis ning kohus võttis ta prokuröri taotlusel vahi alla. Kohtueelse uurimise lõppedes esitas Põhja ringkonnaprokuratuur talle süüdistuse ähvardamises ja piinamises.

bns

Tallinnas leitud vrakk osutus Eesti vanimaks säilinud laevaks

2009. aasta hilissügisel avastasid Tallinnas Lootsi tänavalt ehitustööde ajal leitud kaubalaeva säilmed osutusid Eesti vanimaks säilinud laevaks, kirjutab Eesti Päevaleht.

Laevavraki avastasid 2009. aasta hilissügisel Tallinnas D-terminali tähedal Lootsi tänaval betoneerimistöid teinud töömehed nelja meetri sügavuselt maa seest. Esialgu arvati, et leitud on 17. sajandist pärit Rootsi kaubalaev, kuid nüüd on selgunud, et tegu on ilmselt Eesti vanima nii suures osas säilinud laevaga. Tallinna tehnikaülikooli teadlaste tehtud süsinikdateerimine näitas, et laev ehitati aastatel 1210–1280. Vanem on vaid Salme muinaslaev, kuid sellest on säilinud üksnes neediread.

„See on tähelepanuväärne leid,” ütles muinsuskaitseameti veealuse pärandi vaneminspektor Maili Roio. „Meie meresõidu koha pealt on ka see väga oluline leid, sest Läänemeri on üsna piiritletud veekogu ja kui meilt midagi leitakse, siis võib see loomulikult olla seotud siin ümber olevate maadega. Iga selline leid on seega ka rahvusvahelise tähtsusega.”

Ajaleht märgib, et avastatud laevast toodi maapinnale vaid üksikud tükid, ülejäänu on endiselt maapõues. Praeguste andmete põhjal oletatakse, et laevast on säilinud üle poole. Roio sõnul oli laev ilmselt paarikümne meetri pikkune.

Laeva edasine uurimine on lehe andmetel aga küsimärgi all, sest selleks pole inimesi, raha ega tehnikat.

Lähiajal võetakse laev kaitse alla.

bns

Politsei lõpetas Rukkilille lasteaia õnnetuse uurimise

Politsei lõpetas mullu novembris Tallinna Laagna Rukkilille lasteaias hukkunud kolmeaastase poisi surma põhjuste kohtueelse uurimise ning edastas kriminaalasja materjalid Põhja ringkonnaprokuratuurile, kirjutab Postimees.

"Prokurör tutvub praegu toimikuga ja analüüsib kogutud tõendeid ning otsustab seejärel edasised sammud," ütles prokuratuuri pressiesindaja. Tema kinnitusel pole praegu kellelegi selles kriminaalasjas kahtlustust ega süüdistust esitatud. Mis ajaks prokurör otsused teeb, ei saa pressiesindaja sõnul öelda, kuid tema kinnitusel on see prioriteetne juhtum.

Tallinnas Lasnamäel Laagna Rukkilille lasteaias juhtus mullu 16. novembril traagiline õnnetus, kui mänguväljaku redelil roninud kolmeaastane poiss libastus, jäi peadpidi redeli pulkade vahele kinni ja lämbus, sest redelil puudus alt teine pulk ja lapsel polnud oma jalgu kuhugi toetada. Vaatamata meedikute katsetele poisi elu päästa suri laps veidi peale kella 13 kohapeal.

Juhtumi asjaolude väljaselgitamiseks alustas Põhja prokuratuur kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest. Karistusseadustik näeb süüdimõistmisel sellise teo eest ette kuni kolmeaastase vangistuse.

bns