Meedias enim mainitud omavalitsusjuht on endiselt Savisaar

Kirjutav meedia mainis märtsis Eesti suuremate omavalitsuste juhtidest jätkuvalt konkurentsitult kõige rohkem Keskerakonna esimeest ja Tallinna linnapead Edgar Savisaart, kellest kirjutas 706 uudist või artiklit.

BNS-i Gruppi kuuluva ETA Monitooringu andmetel oli omavalitsusjuhtidest märtsis mainimiste arvu järgi teisel kohal Rakvere reformierakondlasest linnapea Andres Jaadla, kes leidis mainimist 40 uudises või artiklis.

Tartu reformierakondlasest linnapea Urmas Kruuse ületas märtsis uudisekünnise 29 korral, Jõhvi reformierakondlasest vallavanem Tauno Võhmar 27 korral ja ning Narva keskerakondlasest linnapea Tarmo Tammiste 22 korral.

Pärnu linnapea Toomas Kivimägi leidis märtsis ajakirjanduses mainimist 17 korral, Võru reformierakondlasest linnapea Jüri Kaver 14 ja Kuressaare reformierakondlasest linnapea Mati Mäetalu 11 korral.

Eesti ülejäänud suuremate omavalitsuste juhid leidsid märtsis ajakirjanduses mainimist alla kümne korra.

ETA Monitooringu ülevaade arvestab eesti- ja venekeelset trükimeediat, uudisteagentuuri BNS ja suuremaid võrguväljaandeid, arvestatud ei ole linna-, linnaosa- ja vallalehtedes ilmunud artikleid. Samuti ei kajasta ülevaade omavalitsusjuhtide mainimist televisioonis ja raadios.

bns

Tulesurmad vähenevad, endiselt on probleemiks suitsetamine

Tänavu esimese kolme kuuga hukkus Eestis tulekahjude tagajärjel 21 inimest, mis on viimase seitsme aasta üks madalamaid näitajaid. Jätkuvalt on tules hukkumise peamiseks põhjuseks hooletu suitsetamine siseruumides, enamikel juhtudel puudub eluruumides ka kohustuslik suitsuandur.

Päästeameti ennetustöö osakonna juht Indrek Ints tõdeb, et tugitoolis või voodis sigaret näpus uinumine on väga tõsine probleem. „Iga põlev asi tekitab tulekahju, kui sellega hooletult ümber käia,“ märkis Ints. Isekustuvad sigaretid vähendavad tulekahju tõenäosust, kuid ei välista selle tekkimise võimalust.

Esimese kolme kuuga hukkus 20 tulekahjus 15 meest ja 6 naist. Kuigi hukkunute seas oli ka kolmekümnendates mehi, oli keskmine tules hukkunud mees valdavalt keskealine või vanem. Enamik mehi hukkus hooletu suitsetamise tagajärjel tekkinud põlengus. Naistest mitmed olid väga kõrges eas, nende eluruumides tekkinud tulekahjude põhjusteks olid rikked elektrisüsteemis ja hooletus lahtise tulega.

Hukkunute seas oli pensionäre ja liikumispuudega inimesi. Tihtipeale olid tulekahjude põhjustajad ka alkoholijoobes. Päästeamet palub inimestel kontrollida oma eakamate lähedaste suitsuandureid, et need oleksid töökorras ja päästaksid elusid.

Hukkunuga põlengud toimusid esimeses kvartalis 9 juhul hajaasustusega piirkonnas ja 11 juhul linnas. Hajaasustusega piirkonnas tuli komandol sündmuspaigale jõudmiseks keskmiselt sõita alla 6 kilomeetri, komando keskmine reageerimisaeg oli 10 minutit. Linnas tuli keskmiselt sõita 3,3 kilomeetrit ja komando keskmine reageerimisaeg oli alla 7 minuti.

„ Vahemaad nende tulekahjudeni on valdavalt olnud väikesed, kuid puuduv suitsuandur ja tulekahjude hiline avastamine kellegi kolmanda poolt tähendab sageli, et päästemeeskonna välja sõites pole päästa enam kedagi,“ tõdes Ints.

bns

Eesti Loto maksab riigile dividendidena 4,2 miljonit

AS Eesti Loto puhaskasum kasvas mullu kuus protsenti ligi viie miljoni euroni, sellest 4,2 miljonit läheb dividendidena riigieelarvesse.

Lotofirma märgib oma aruandes, et eelmine majandusaasta oli arvestades uue raha kasutuselevõttu ning jätkuvat segadust maailmamajanduses Eesti Loto jaoks edukas, hoolimata jätkuvalt kõrgest tööpuudusest ning reaalpalga kahanemisest

Eesti Loto käive kasvas mullu 2,6 protsenti ning ulatus 35,9 miljoni euroni.

Võitjatele võitudena maksis Eesti Loto mullu välja 17,2 miljonit eurot.

Lotofirma ootab tänavu 8,4 protsendi suurust käibe kasvu. Investeerida on tänavu kavas 741.300 eurot.

bns

Tänavu kolme kuuga nakatus HIV-i 92 inimest

Tänavu kolme kuuga registreeris terviseamet Eestis 92 uut HIV-i nakatunut, aidsihaigeid lisandus kuus.

Jaanuaris registreeris terviseamet 34, veebruaris 27 ja märtsis 31 uut HIV-i nakatunut.

Tänavu registreeritud HIV-i nakatunutest 42 elab terviseameti andmetel Tallinnas, 39 Ida-Virumaal, viis Tartumaal, viis Harjumaal ja üks Lääne-Virumaal. Tänavu registreeritud aidsihaigetest neli elab Tallinnas, üks Narvas ja üks Ida-Virumaal.

Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 8154 inimesel, sealhulgas aids 360 inimesel.

2011. aastal diagnoositi Eestis 369 HIV-nakatunud inimest. Kõige enam diagnoositi terviseameti andmetel mullu HIV-i nakatunuid Tallinnas - 205 inimest. Ida-Virumaal registreeriti 135 nakatunut, Tartumaal 20, Lääne-Virumaal kuus ja Pärnumaal kolm. Aids diagnoositi eelmisel aastal 39 inimesel, neist 15 Narvas, 10 Tallinnas, kuus Ida-Virumaal, neli Harjumaal, kolm Pärnus ja üks Lääne-Virumaal.

HI-viirusesse nakatumine on Eestis viimastel aastatel vähenenud. Terviseameti andmetel diagnoosisid arstid 2010. aastal Eestis 372, 2009. aastal 411, 2008. aastal 545 ja 2007. aastal 633 uut nakkusjuhtu.

HI-viirusesse nakatumine kasvas Eestis plahvatuslikult eelmise kümnendi alguses. Kui 2000. aastal tuvastasid arstid uusi HIV-positiivseid 390, siis 2001. aastal tõusis nende arv 1474-ni. 2002. aastal oli uusi nakatunuid 899, 2003. aastal 840, 2004. aastal 743, 2005. aastal 621 ja 2006. aastal 668.

bns