Kaitseministeeriumi hinnangul peavad NATO salastatud teabele juurdepääsu soovivad riigikogu liikmed läbima julgeolekukontrolli, kirjutab Postimees.

Kaitseministri ülesandeid täitev Jaak Aaviksoo lükkas riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimehele Deniss Boroditšile neljapäeval saadetud õiguslikus analüüsis tagasi komisjonide seisukoha, et parlamendisaadikud võiksid saada ligipääsu NATO saladustele, ilma et kaitsepolitsei või teabeamet nende tausta uuriks.

Ajaleht märgib, et riigikogu eelmise koosseisu tööperioodil andis toonane riigi julgeoleku volitatud esindaja (NSA) Ingvar Pärnamäe saadikutele NATO salateabe juurdepääsusertifikaate, nõudmata eelnevat julgeolekukontrolli. Praegune NSA Märt Kraft tõlgendab seadusi ja NATO reegleid nii, et julgeolekukontrolli läbimata on ligipääsuõigus üksnes presidendil.

Aaviksoo esitatud analüüs ütleb, et NATO teabekaitse kokkuleppe osalisena peab Eesti tagama, et kõigile Eesti kodanikele, kes oma ametiülesannete täitmisel saavad juurdepääsu konfidentsiaalsele või kõrgema salastatusega NATO teabele, korraldatakse eelnev julgeolekukontroll. Eesti riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses on öeldud, et julgeolekukontroll tehakse ka isikutele, kel on ameti järgi juurdepääsuõigus salastatud andmetele, välja arvatud president.

Kaitseministeeriumi tõlgenduse kohaselt otsustab küll riigikogu niinimetatud kapo-komisjon, kas saadik on kontrolli läbinud või mitte, aga kontroll toimub samamoodi, kui teiste, näiteks riigiametnike puhul. Komisjonil on voli otsustada, milline julgeolekuasutus kontrolli läbi viib.

bns

Reedel sai erinevates liiklusõnnetustes vigastada kokku kuus inimest.

Reedel kella 16.43 ajal sooritas sõiduauto Saab roolis olnud 21-aastane Silvester Jõgevamaal Tabivere vallas Tartu-Jõgeva-Aravete tee 15.kilomeetril möödasõitu, kuid kaotas kontrolli auto üle, teatas siseministeerium. Juhitavuse kaotanud auto põrkas kokku pärisuunas liikunud sõiduautoga Audi 80, mida juhtis 54-aastane Gennadi. Kokkupõrke tagajärjel paiskus Audi teelt välja paremale kraavi. Audi kaassõitjad, 47-aastane Arkadi ja 39-aastane Larissa viidi Tartu ülikooli kliinikumi.

Tallinnas Kadaka tee 1 maja vastas sõitis kella 21.53 ajal sõiduauto Citroen C4 Picasso roolis olnud alkoholijoobes 55-aastane Vladimir tagant otsa samas suunas parempoolsel teepeenral jalgrattaga sõitnud 45-aastasele Marisele. Maris viidi Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

13.aprillil kella 22.24 ajal põrkasid Järvamaal Paide vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 72.kilomeetril kokku vastuliikunud sõiduautod Mini Cooper, mida juhtis 33-aastane Oksana, ja Ford Focus, mida juhtis 61-aastane Natalia. Mõlemad juhid ning Ford Focuse kaassõitja, 35-aastane Liina viidi Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.

bns

Välisministeerium väljendas imestust Venemaa saatkonna reedese pressiavalduse üle ning taunis Kaitsepolitsei aastaraamatu sisu iseloomustamist provokatiivse materjalina ja samuti katset seostada aastaraamatus esitatud fakte meelevaldselt Eesti Moskva saatkonna diplomaatide tegevusega, edastas ministeeriumi pressitalitus.

Välisministeeriumis leidis reedel Venemaa suursaadiku Juri Merzljakovi palvel aset kohtumine. Välisministeeriumi esindaja kuulas seal ära Venemaa suursaadiku seisukohad seoses Kaitsepolitsei aastaraamatus esitatuga.

Venemaa saatkond Tallinnas avaldas reedel Eesti välisministeeriumile otsustavat protesti kaitsepolitsei "alusetute süüdistuste" pärast Vene diplomaadi Juri Tsvetkovi aadressil ja kinnitas, et need ei jää tulemuseta ning avaldavad negatiivset mõju Eesti-Vene suhetele.

Vene saatkond viitas kaitsepolitsei aastaraamatus olnud informatsioonile, mille kohaselt Tsvetkov on kasutanud "võimalikku mõju ja juhtimist" Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti kaudu.

Saatkond peab lubamatuks kaitsepolitsei katseid tõlgendada õiguspärasest diplomaatiast tulenevat praktikat, mille kohaselt välisriigi esinduse töötajad sõlmivad kontakte opositsioonilise parlamendipartei poliitikutega, seisab avalduses.

"Mitte üheski demokraatlikus riigis ei peeta selliseid kontakte vaenulikuks tegevuseks ja diplomaatilise staatusega mittevastavuses olevaks," märkis Venemaa saatkond.

bns

Venemaa saatkond Tallinnas avaldas reedel Eesti välisministeeriumile otsustavat protesti kaitsepolitsei „alusetute süüdistuste“ pärast Vene diplomaadi Juri Tsvetkovi aadressil ja kinnitas, et need ei jää tulemuseta ning avaldavad negatiivset mõju Eesti-Vene suhetele.

Vene saatkond viitas kaitsepolitsei aastaraamatus olnud informatsioonile, mille kohaselt Tsvetkov on kasutanud „võimalikku mõju ja juhtimist“ Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti kaudu.

Saatkond peab lubamatuks kaitsepolitsei katseid tõlgendada õiguspärasest diplomaatiast tulenevat praktikat, mille kohaselt välisriigi esinduse töötajad sõlmivad kontakte opositsioonilise parlamendipartei poliitikutega, seisab avalduses. „Mitte üheski demokraatlikus riigis ei peeta selliseid kontakte vaenulikuks tegevuseks ja diplomaatilise staatusega mittevastavuses olevaks,“ märkis Venemaa saatkond.

Saatkond teatas, et atašee Tsvetkovi tegevus Eestis vastab täielikult Viini konventsioonis ette nähtud nõuetele. Seetõttu käsitleb saatkond „kaitsepolitsei provokatsiooni“ vastusena Eesti diplomaatide kooskõlastamata visiidile veebruaris Venemaa kinnisesse linna Severodvinskisse.

Eesti suursaadik Venemaal Simmu Tiik väisas veebruaris koos rühma saatkonnatöötajatega eriluba omamata suletud linna Severodvinski, kus ehitatakse tuumaallveelaevu. Tiik ja neli saatkonnatöötajat käisid Severodvinskis 10. veebruaril. Eesti välisministeeriumi pressiesindaja sõnul viis kohalik taksojuht saatkonnatöötajad mere äärde ning parkis sõiduki veekogule lubatust lähemale. Politsei juhtis sellele seltskonna tähelepanu ja soovitas pärast dokumentide kontrollimist saadikul ja ja saatkonnatöötajatel linnast lahkuda ning viimased seda ka tegid.

Venemaa mõjutustegevus Eesti suunal tõi kaitsepolitsei (kapo) huviorbiiti Tallinna keskerakondlasest abilinnapea Mihhail Kõlvarti, kes kapo hinnangul toetab jõuliselt Venemaa püüet säilitada Eestis täies mahus venekeelset gümnaasiumiharidust. Kapo peadirektor Raivo Aeg ütles neljapäeval ajakirjanikele, et kapo ei nimetaks Kõlvartit küll Venemaa mõjuagendiks, kuid tema tegevus tekitab rohkelt küsimusi. Samas rõhutas Aeg, et Kõlvart on oma tegevuses kasutanud talle põhiseadusega antud õigusi ja seni pole nendest piirdest välja astunud.

Kapo kinnitusel kuulub venekeelse haridussüsteemi ja vene keele eristaatuse säilitamine lähiriikides Nõukogude Liidu venestuspoliitika ühe osana Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuste prioriteetide hulka. "Sellega seoses on tähelepanuväärsed Kõlvarti nii avalikud kui varjatud kontaktid Venemaa suursaatkonna diplomaadi Juri Tsvetkoviga, mida viimane võib kasutada Kõlvarti mõjutamiseks ja suunamiseks," kirjutas kapo oma äsja ilmunud aastaraamatus ja avaldas fotod, kuidas Kõlvart annab treeningsaalis Tsvetkovile üle Eesti ajalugu käsitlevad õpikud.

Kõlvarti tegevus on kapo aastaraamatu andmetel seotud 2007. aastal alanud venekeelsete koolide gümnaasiumiastet puudutava osalise üleminekuga eesti õppekeelele. See tekitas osades õpetajates ja lastevanemates vastumeelsust ning oma seisukohtade väljendamiseks loodi 2010. aasta sügisel MTÜ Vene Kool Eestis.

"Üleminekuvastase tegevuse võttis 2011. aasta riigikogu valimiste eel enda peale Tallinna abilinnapea haridus- ja kultuuriküsimustes Yana Toom. Koostöös Venemaa kaasmaalaspoliitikas osaleva Inimõiguste Teabekeskusega survestati Tallinna vene koole esitama linnavolikogule taotlusi jätkamaks vene õppekeelega ka pärast 2011. aasta 1. septembrit, mil venekeelsed gümnaasiumid pidid õpetama 60 protsenti õppeainetest eesti keeles," kirjutas kapo aastaraamatus.

Pärast Yana Toomi riigikokku siirdumist Tallinna abilinnapeaks saanud Kõlvart jätkas eelkäija üleminekuvastast tegevust, kuid lisas senisele avalikule tegevusele ka varjatud vastutegevuse. "Kõlvarti eesmärk oli sealjuures koondada venekeelseid noori ja näidata nende vastuseisu," kirjutas kapo aastaraamatus.

Olles mullu sügisel võtnud MTÜ Vene Kool Eestis enda kontrolli alla, korraldas Kõlvart selle nime alt kampaania allkirjade kogumiseks venekeelsete koolide toetuseks. Mullu oktoobris, novembris ja detsembris organiseeris Kõlvart äärmusrühmituse Öine Vahtkond liikmete abiga Tallinnas mitu meeleavaldust õppekeele muudatuste vastu. Samuti toimus Vene Kool Eestis palvel Tallinna linnavalitsuse korraldusel "üleriigiline lastevanemate koosolek", kus osalesid peamiselt eakamad inimsed, nende hulgas mitmed tuntud Kremli-meelsed äärmuslased.

Kapo hinnangul on kahetsusväärne, et Venemaa mõjutustegevuses püütakse vahendina kasutadsa noori, kelle tulevik Eestis ja Euroopas sõltub ennekõike nende konkurentsivõimelisest haridusest.

bns