Ameerika Ühendriikide ametnikud eskortisid neljapäeva hommikul USA-sse küberkuritegudes kahtlustatava eestimaalastest grupi esimese liikme Anton Ivanovi.

Ivanovi otsustas valitsus USA-le välja anda juba 15. märtsil toimunud istungil, eelnevalt oli selle õiguslikult lubatavaks tunnistanud ka kohus. "Neljapäeva hommikul viisid USA ametnikud Ivanovi Ameerika Ühendriikidesse kohtu ette," ütles riigiprokurör Eve Olesk BNS-ile.

Tema sõnul ei ole Eesti poolele teada, kuidas Ivanovi üle kohtumõistmine täpselt käima hakkab, küll aga on USA ametivõimudel kohustus teavitada Eestit Ivanovi suhtes langetatud kohtuotsusest. Kui mehele peaks mõistetama reaalne vangistus, tuleb tal see suure tõenäosusega kanda USA-s.

Justiitsministeerium saatis kolmapäeval valitsusele arutamiseks korralduse eelnõu ka teise küberkuritegudes kahtlustatava Eesti kodaniku, Valeri Aleksejevi väljaandmiseks Ameerika Ühendriikidele.

Kahtlustuse saanud isikutest on USA-le väljaandmist käsitlev kohtumäärus jõustunud ka kuritegeliku grupi juhiks peetava Vladimir Tšaštšini osas. Tšaštšini väljaandmise otsust suure tõenäosusega niipea ei tule, kuna tal on ka kodumaal kriminaalmenetlus pooleli.

Eesti ja Ameerika Ühendriikide õiguskaitsjad pidasid mullu novembri alguses operatsiooni "Ghost Click" käigus kinni kuus meest ja ühe naise, keda kahtlustatakse ulatuslikus arvutikelmuses. Kahtlustused on esitatud ka viiele nende kontrolli all olevale äriühingule. Nad kasutasid kahtlustuse kohaselt kriminaalsel teel saadud raha erineva kinnisvara ja autode ostmiseks ning investeerimiseks.

Kahtlustatavad peeti politseioperatsiooni käigus kinni Tartus ja Harjumaal, kõik kinnipeetud on Eesti kodakondsed. Küberkuritegudes kahtlustavatel oli erinevatel Eesti pankade arveldusarvetel üle miljoni euro väärtuses raha, mis on arestitud. Riigiprokuratuuri andmetel on lisaks piiratud ligikaudu 150 kinnistu kasutamine. Kinnisvara on erineva väärtusega, ulatudes 30 000 eurost kuni rohkem kui miljoni euroni.

Süüdistuse said uudisteagentuuride AFP ja Reuters andmeil Eesti kodanikud Vladimir Tšaštšin (31), Timur Gerassimov (31), Dmitri Jegorov (33), Valeri Aleksejev (31), Konstantin Poltev (28) ja Anton Ivanov (26) ning Venemaa kodanik Andrei Taame (31). Kõiki süüdistatakse viie paragrahvi järgi, Tšaštšinit süüdistatakse lisaks veel 22 rahapesu juhtumis.

Kahtlustuse kohaselt organiseeris Tšašin alates 2007. aastast kuni mullu novembrini pahavara väljatöötamist ja levitamist ning selle pahavara kasutamise tulemusel saadud kriminaalse tulu varjamist. DNSChanger nimeline pahavara võimaldas kontrollida nakatatud arvutite seadeid ning suunata arvuti kasutaja pahavara haldaja poolt ette antud internetilehtedele. Selle tegevuse tulemusel asendati arvuti kasutaja poolt külastatud veebilehtedel näitamiseks mõeldud reklaam teiste reklaamiandjate reklaamiga. Samuti asendati arvuti kasutaja poolt sooritatud internetiotsingute tulemustes sisalduvaid linke, eesmärgiga suunata arvuti kasutajad nende poolt eelnevalt määratud veebilehtedele.

Riigiprokuratuuri andmeil töötati praegu teadaoleva info kohaselt pahavara välja peamiselt Eestis ning selle loomisega seotud inimesed on kahtlustatavatena kinni peetud.

Kahtlustuse kohaselt tehti pangakontodele laekunud raha ebaseadusliku päritolu varjamiseks toiminguid ligikaudu 21,5 miljoni USA dollari ning rohkem kui 560 000 euro väärtuses.

Operatsiooniga seotud olnud turvatarkvarafirma Trend Micro vanemanalüütik Feike Hacquebord nimetas mullu sügisel oma blogis operatsiooni "Ghost Click" ajaloo suurimaks küberkriminaalide vastaseks politseireidiks. Tema sõnul sai Trend Micro 2009. aastal oma käsutusse kahe DNSChangeri ohvritele libareklaame näitava serveri kõvaketaste koopiad, millelt leiti Tartus tegutseva OÜ Rove Digital töötajate personaalsed krüpteerimisvõtmed. Serveri logifailide abil tehti kindlaks, et serverit kontrolliti Tartust Rove Digitali töötajate poolt. Samuti suudeti tõestada, et Rove Digital on otseselt seotud liba-viirusetõrje tarkvara Nelicash müügiga.

Ameerika Ühendriikides asuvate arvutiomanike vastu suunatud küberkuritegude sooritamises kahtlustatavad ning väidetavalt miljoneid eurosid kuritegelikku tulu teeninud Eesti elanikud võisid uurimisandmetel kasutada illegaalse tulu pesemiseks laenuäri.

Riigiprokuratuuri kinnitusel on nii USA-s ku ka Eestis toimuva kriminaaluurimise raames lisaks mitmele eraisikule saanud juriidilise isikuna kahtlustuse ka Credit Union OÜ, mis veel mõni aeg tagasi pakkus rahahätta sattunud inimestele kiirlaenu. Paar kuud tagasi ilmus aga laenufirma veebilehele kiri, mille järgi on firma tegevus lõpetatud. Siis sattuski firma kriminaaluurimise alla ning selle arved on arestitud.

bns

Andrei Korobeinik ostis koos Allan Martinsoni juhitud investeerimisfondiga EMT-lt tagasi suhtlusportaali rate.ee, mille ta kuus aastat tagasi 39 miljoni krooniga EMT-le müüs, kirjutab Äripäev.

Sel teisipäeval sai Rate.ee-d haldava Serenda Investi täisomanikuks Rate Solutions OÜ, mille taga on lisaks Korobeinikule ja investeerimisfirmale Martinson Trigon veel Jaak Roosipuule kuuluv Neticom ja Jevgeni Pšenitšnikov. Korobeinik ei olnud nõus tehingu hinda avalikustama.

"Vaevalt, aga ma ei saa seda kommenteerida, sest lepingu tingimused on konfidentsiaalsed. EMT on börsiettevõtte ja on targem, kui nad ise seda kommenteerivad. Ma jätan selle võimaluse neile," vastas ta ajakirjaniku küsimusele, kas hind jäi miljoni euro kanti.

Eesti Telekomi juhatuse esimees Valdo Kalm ütles, et ka tema tehingu hinda öelda ei saa, kuna pooled on kokku leppinud seda mitte avaldada. Ta möönab, et müügihind oli ostuhinnast mõistagi tunduvalt madalam.

"Summa oli loomulikult väiksem. Vahepeal teenis firma väga hästi ja teenis selle hinna n-ö tagasi. Päris korralikult on võetud ka dividende, sest firma oli väga kõrge kasumlikkusega. Ja on ka praegu kasumis," ütles Kalm.

Tuleviku kohta ütles Korobeinik, et plaanis on klientidele pakkuda uusi tooteid ja edasi arendada talle kuuluvat suhtlusportaali Flirtic.

Eelmisel aastal oli rate.ee müügitulu 441 000 eurot ja kasum enne tulumaksu 82 714 eurot. Veel 2008. aastal oli käive olnud ligi 18 miljonit Eesti krooni.

bns

Saaremaal hukkus kolmapäeval üksinda metsas töötanud harvesterijuht, kelle pea ja ülakeha sattusid masinasse.

Õnnetus juhtus Saaremaal Mustjala vallas Vanakubja külas raielangil, kus 45-aastane mees remontis harvesteri Ponsse HS10 Cobra lõikepea andurit, teatas tööinspektsioon. Inspektsiooni tööinspektor Rein Nelis ütles, et mehe pea ja ülakeha jäid masinasse kinni ja töölerakendunud lõikepea tööorganid lömastasid töötaja pea.

Nelis pidas võimalikuks, et lõikepea anduri lühise tõttu hakkas harvester tööle. „Lõikepea rullid ja noad rakenduvad momentaalselt ja tohutu jõuga," märkis tööinspektor.

Hukkunu leidis samal metsalangil, kuid vaateulatusest väljaspool töötanud traktorist kella 17.15 ajal. Ilmselt oli üksi metsas töötanud harvesterijuht selleks hetkeks juba mõnda aega surnud olnud.

Õnnetuses hukkunud harvesterijuht oli OÜ Elford juhatuse liige ja ühtlasi oma firma ainus tööline.

Juhtunu osas algatas politsei kriminaalmenetluse.

Tänavu on tööinspektsioonis registreeritud 1089 tööõnnetust ning täpsustamisel on 184 õnnetusjuhtumi asjaolud. Surmaga on lõppenud viis tööõnnetust, lisaks on veel selgitamisel kuue surmaga lõppenud õnnetusjuhtumi asjaolud.

bns

Pärast 2014. aastat, kui suurem osa NATO vägedest peaks Afganistanist lahkuma, plaanib Eesti sealse politsei ja sõjaväe ülalpidamist toetada umbes poole miljoni dollariga aastas, kirjutab Postimees.

Praeguste hinnangute järgi peaks rahvusvaheline kogukond pärast 2014. aastat Afganistani julgeolekujõudude toetuseks välja käima umbes 4,1 miljardit dollarit aastas. «Kui vaadata ka meie senist panustamist Afganistani, siis see on meile tänase seisuga jõukohane, et anda aastatel 2015–2017 umbes pool miljonit dollarit,» selgitas välisminister Urmas Paet Postimehele pärast kolmapäeval Brüsselis NATO välis- ja kaitseministrite vahel toimunud Afganistani-teemalist arutelu.

«Samas on sinna üle kolme aasta aega,» jätkas välisminister. «Eks kindlasti sõltub palju ka sellest, kuidas olukord Afganistanis areneb, kuidas julgeolekujõududega lood on ja muidugi ka meie oma eelarvelisest võimekusest.»

Lisaks julgeolekujõudude toetamisele jääb Afganistan Paeti kinnitusel Eesti arengukoostöö prioriteetriikide hulka pärast 2014. aastat ka sellistes klassikalistes valdkondades nagu tervishoid ja haridus.

Tänavu annab Eesti arengukoostöö raames Afganistanile 655 000 eurot. Sellele lisandub üle 400 000 euro seal töötavate tsiviilekspertide lähetuskuludeks, kirjutab Postimees.

Eesti on Afganistani lähetanud Helmandi provintsi tervishoiusüsteemi arendamist korraldava meditsiinieksperdi, neli tsiviileksperti euroliidu politseimissioonile ja kolm sõjaväepolitsei eksperti NATO väljaõppemissioonile. Paeti sõnul peaks lähiaastail Afganistani saadetud tsiviilekspertide arv jääma samaks.

Eesti suurim panus nii inimeste kui ka raha mõttes on siiani olnud sõjaline. Ühtekokku on Afganistanis rohkem kui 150 sõjaväelast, kellest suurema osa moodustab jalaväekompanii Helmandis, ja nende teenistus läheb tänavu maksma 9,1 miljonit eurot.

Praegu on Eesti Afganistanis esindatud ka Kabulis resideeriva asjuri näol. Paeti sõnul on veel vara öelda, kas sõjaväelaste lahkumine tähendab ka Afganistani asjuri kohast loobumist.

bns