Rahvusringhäälingu (ERR) telekanalid ETV ja ETV2 ületasid mullu kavandatud reklaamimahtu ühe tunni võrra, selgub ERR-i 2011. majandusaasta aruandest.

Kava järgi pidanuks ETV edastama eelmise aasta jooksul kokku neli tundi reklaami, kuid tegelikult näitas kanal reklaami ja sponsorteavet viis tundi. ETV2 kavandatud reklaami maht oli üks tund aasta peale, kuid tegelikult edastas kanal kaks tundi reklaami.

2010. aastal näitas ETV reklaami seitse tundi ja ETV2 ühe tunni.

Kuigi ERR-is on reklaami edastamine keelatud, võib ringhäälingunõukogu erandkorras lubada eetrisse tele- ja raadioprogrammide sponsorite reklaami. Enamasti näitavad ETV kanalid reklaami ja sponsorteavet spordivõistluste ajal.

Aruandest selgub, et ETV-s oli mullu kavandatust vähem oma- ja hankesaadete esmaesitlusi, samas oli kordusi plaanitust enam. Omasaadete esmasitlusi pidanuks ETV-s mullu olema 1678 tundi, tegelikult oli neid 1674 tundi ehk neli tundi vähem. Hankesaadete esmaesitlusi oli ERR aastaks kavandanud 862 tundi, tegelikult oli neid 689 tundi ehk 173 tundi vähem. Omasaadete kordusi oli ERR eelmiseks aastaks ETV eetrisse kavandanud 1920 tundi, tegelikult näitas telekanal aasta jooksul kordusi 274 tundi rohkem ehk kokku 2167 tundi.

2167 tundi väldanud omasaadete kordused moodustasid mullu ETV eetriajast kõige suurema osa. Järgnesid 2160 tunniga ERR-i online-uudised, 1807 tunniga hankesaadete kordused, 1674 tunniga omasaadete esmaesitlused, 689 tunniga hankesaadete esmaesitlused, 174 tunniga promo ja kultuuriteated ning viie tunniga sponsorteave ja reklaam.

ETV2 ületas mullu omasaadete esmaesitluste kavandatud mahtu 53 tunni võrra. Kui ERR plaanis näidata 2011. aastal ETV2-s 367 tundi uusi omasaateid, siis oli selliste saadete tegelik maht kokku 420 tundi. Omasaadete kordusi näitas ETV2 mullu 2038 tundi ehk kavandatust 423 tundi rohkem. Hankesaadete esmasesitlusi oli ETV2 ekraanil mullu kokku 418 tundi ehk kavandatust 137 tundi vähem. Samas oli hankesaadete kordusi plaanitust 114 tundi rohkem - kokku 1554 tundi.

ETV2 eetriajast moodustasid mullu kõige suurema osa ERR-i online uudised, mida kanal näitas kokku 4143 tundi. Järgnesid 2038 tunniga omasaadete kordused, 1554 tunniga hankesaadete kordused, 420 tunniga omasaadete esmaesitlused, 418 tunniga hankesaadete esmaesitlused, 110 tunniga promo ja kultuuriteated ning kahe tunniga reklaam.

BNS

Kaitseväe suurõppus Kevadtorm peetakse tänavu Virumaal, õppusest võtab osa üle nelja tuhande vormikandja ja ametniku.

Kaitseväe suurim maaväeõppus Kevadtorm, millest võtab osa üle nelja tuhande kaadrikaitseväelase, ajateenija, kaitseliitlase, reservväelase ja ametniku peetakse tänavu 3.-19. maini Lääne- ja Ida-Virumaal, ütles BNS-ile õppuse pressiesindaja.

Tänavuse Kevadtormi põhiraskus on kanda Kirde kaitseringkonna üksustel. Õppusel osaleb kaitseringkonna staap ja tema sõjaaja üksused, sealhulgas kokkuharjutav jalaväepataljon, mille sõdurid lähevad pärast Kevadtormi reservi. Samuti formeeritakse õppuse ajaks reservistidest koosnev jalaväepataljon ja teisi väiksemaid allüksusi, muuhulgas ka viis Kaitseliidu kompaniid.

Tänavune Kevadtorm on jagatud kolme põhilisse etappi: ümberpaiknemine, koostegevusõpe ja lahinguülesannete täitmine. Koostegevusõpe algab 9. mail ja selle kestel saavutavad kaitseringkonna üksused koostöövõime. Üksused harjutavad erinevaid lahinguliike nagu viivitus, kaitse ja rünnak.

Lahinguülesannete täitmine algab 12. mail ja selle käigus hinnatakse allüksuste koostööd ning võimet tegutseda erinevates lahinguolukordades. Vastutegevuse põhiraskust kannavad õppusel peamiselt Scouts-pataljon ja Läti kaitseväe jalaväekompanii.

Õppuse käik näeb ette, et 3.-11. maini toimub tegevus Vinni, Väike-Maarja, Tapa ja Laekvere valdades, seejärel laieneb tegevus ka Jõhvi, Illuka, Mäetaguse, Kohtla, Toila, Maidla, Sonda, Sõmeru ja Rägavere valdade territooriumile.

Õppuse üldjuht on maaväe ülem kolonel Indrek Sirel.

Tänavu kümnendat korda toimuvat Kevadtormi korraldatakse igal aastal erinevas Eesti piirkonnas: 2003. aastal peeti Kevadtormi Lääne-Virumaal, 2004 Ida-Virumaal, 2005 Valga- ja Võrumaal, 2006 Ida-Virumaa ja Jõgeva maakonnas, 2007 Tartu- ja Põlvamaal, 2008 Lääne- ja Ida-Virumaal, 2009 Lääne- ja Ida-Virumaal ja Jõgevamaal, 2010. aastal Pärnu- ja Viljandi maakonnas ning 2011. aastal Tartu-, Võru- ja Põlvamaal.

BNS