EESTI UUDISED BNS

Suurõppusest Kevadtorm võtab osa üle 4000 vormikandja

Kaitseväe suurõppus Kevadtorm peetakse tänavu Virumaal, õppusest võtab osa üle nelja tuhande vormikandja ja ametniku.

Kaitseväe suurim maaväeõppus Kevadtorm, millest võtab osa üle nelja tuhande kaadrikaitseväelase, ajateenija, kaitseliitlase, reservväelase ja ametniku peetakse tänavu 3.-19. maini Lääne- ja Ida-Virumaal, ütles BNS-ile õppuse pressiesindaja.

Tänavuse Kevadtormi põhiraskus on kanda Kirde kaitseringkonna üksustel. Õppusel osaleb kaitseringkonna staap ja tema sõjaaja üksused, sealhulgas kokkuharjutav jalaväepataljon, mille sõdurid lähevad pärast Kevadtormi reservi. Samuti formeeritakse õppuse ajaks reservistidest koosnev jalaväepataljon ja teisi väiksemaid allüksusi, muuhulgas ka viis Kaitseliidu kompaniid.

Tänavune Kevadtorm on jagatud kolme põhilisse etappi: ümberpaiknemine, koostegevusõpe ja lahinguülesannete täitmine. Koostegevusõpe algab 9. mail ja selle kestel saavutavad kaitseringkonna üksused koostöövõime. Üksused harjutavad erinevaid lahinguliike nagu viivitus, kaitse ja rünnak.

Lahinguülesannete täitmine algab 12. mail ja selle käigus hinnatakse allüksuste koostööd ning võimet tegutseda erinevates lahinguolukordades. Vastutegevuse põhiraskust kannavad õppusel peamiselt Scouts-pataljon ja Läti kaitseväe jalaväekompanii.

Õppuse käik näeb ette, et 3.-11. maini toimub tegevus Vinni, Väike-Maarja, Tapa ja Laekvere valdades, seejärel laieneb tegevus ka Jõhvi, Illuka, Mäetaguse, Kohtla, Toila, Maidla, Sonda, Sõmeru ja Rägavere valdade territooriumile.

Õppuse üldjuht on maaväe ülem kolonel Indrek Sirel.

Tänavu kümnendat korda toimuvat Kevadtormi korraldatakse igal aastal erinevas Eesti piirkonnas: 2003. aastal peeti Kevadtormi Lääne-Virumaal, 2004 Ida-Virumaal, 2005 Valga- ja Võrumaal, 2006 Ida-Virumaa ja Jõgeva maakonnas, 2007 Tartu- ja Põlvamaal, 2008 Lääne- ja Ida-Virumaal, 2009 Lääne- ja Ida-Virumaal ja Jõgevamaal, 2010. aastal Pärnu- ja Viljandi maakonnas ning 2011. aastal Tartu-, Võru- ja Põlvamaal.

BNS

Neljandik suletavate komandode päästjatest loobuvad ametist

16. mail suletava üheksa päästekomando töötajatest neljandik otsustas loobuda pakutavast töökohast mõnes teises päästekomandos, kirjutab Postimees.

"Ma tulin tööle ikka Võsu komandosse, mitte pakutud Loksale või Kundasse – Loksale on Võsult 27 kilomeetrit, Kundasse 50," tõi Võsu päästekomando meeskonna vanem Tiit Reinhold välja ühe põhjuse, miks ta komando sulgemisel päästja ametiga hüvasti jätab.

Komandopealik Andrus Aasmäe rääkis, et praegu on Võsul kümme päästjat, kellest kaheksa võtsid uue koha pakkumise vastu. Enamik neist läheb tööle 50 kilomeetri kaugusele Kundasse.

16. mail suletakse Palamuse, Võnnu, Emmaste, Leisi, Puhja, Puka, Saku, Võsu ja Kanepi komando. Kahes komandos pole juba praegu enam valvet. Sakus pole ühtegi meest valves olnud eelmise aasta jõuludest. Suletud on ka Emmaste komando.

Päästeameti pressiesindaja Martin Vallimäe kinnitas, et suletavate riiklike komandode päästjatele pakuti kõigile tööd teistes komandodes ja 70 mehest võttis töö vastu 52.

BNS

NATO-vastased korraldavad Tallinnas meeleavalduse

Tallinnas samaaegselt NATO parlamentaarse assamblee kevadistungiga kogunevad anarhistid kavandavad mais NATO-vastast meeleavaldust.

Korraldjate teatel toimub 26. mail Balti Anarhistide Kogunemise raames Tallinna kesklinnas NATO-vastane meeleavaldus.

Meeleavaldusel nõutakse Eesti vägede kohest lahkumist Afganistani missioonilt, ning viimase kiiret lõpetamist allianssi poolt.

"25.-27. mail toimub Tallinnas Balti Anarhistide Kogunemine ehk Baltic Anarchist Meeting 2012. Kolmepäevase ürituse raames toimub hulganisti ettekandeid ja diskussioone erinevatel teemadel. Kogunemise eesmärk on kogemuste jagamine ning regiooni anti-autoritaarsete ja anti-kapitalistlike gruppide koostöö edendamine," seisab veebilehel bam2012.org.

Korraldajate kinnitusel oodatakse kogunemisele teiste hulgas ligi 50 anarhisti Rootsist, Soomest, Venemaalt, Poolast, Lätist, Leedust ja Saksamaalt.

Samal ajal koguneb Tallinnas ka NATO parlamentaarse assamblee kevadistung.

BNS

Sikupilli kaubanduskeskuse parklas leidis aset tulistamine

Tallinnas Sikupilli kaubanduskeskuse parklas leidis reede õhtul aset tulistamine, keegi siiski viga ei saanud, ütles BNS-ile politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kaarel Kuusk.

Tema sõnul sai politsei reedel kella kaheksa ajal väljakutse, et Sikupilli Prisma juures asuvas maa-aluses parklas on toimunud tulistamine.  

"Tüli oli puhkenud kahe meesterahva vahel, kellest üks tulistas oma relvast. Mõlemad viidi jaoskonda, kannatada keegi ei saanud. Alustatud on kriminaalmenetlust, mis selgitab juhtunu täpsemad asjaolud," ütles Kuusk.

bns

Piirivalve taotleb raha uue hõljuki ostuks

Politsei- ja piirivalveamet taotleb välispiirifondist raha hõljuki ostmiseks, uus sõiduk vahetab välja piirivalve käsutuses oleva amortiseerunud hõljuki.

Politsei- ja piirivalveamet taotleb välispiirifondi käesolevaks aastaks ette nähtud rahadest 685 452 eurot ja 43 senti, mis moodustab 75 protsenti uue hõljuki ostmiseks vajalikust summast, ning samuti kaasrahastamist 25 protsendi ehk 228 484 euro ja 15 sendi suuruses summas.

Siseministeeriumi dokumendiregistris avalikustatud rahastamistaotlusest selgub, et taotluse kohaselt valmistatakse tänavu ette dokumentatsioon, kuulutatakse välja hange, sõlmitakse leping ning tehakse maksed. Tuleval aastal ehitatakse hõljuk valmis ning antakse aasta lõpuks piirivalvele üle.

Piirivalve käsutuses on praegu kaks hõljukit. Mõlemat kasutatakse Peipsi järvel idapiiri valvamiseks. Alajõe kordonis baseeruv hõljuk on amortiseerunud ning uus, samas kordonis baseeruma hakkav hõljuk vahetaks selle välja.

Teine hõljuk baseerub Mehikoorma kordonis.

bns

Pooled rahvaloendajatest saavad lisatasu

Rahvaloendusel töötanud kahest tuhandest rahvaloendajast said lisandunud tööülesannete eest lisatasu 994 ehk ligi pooled.

Rahvaloendajate lisatasu suurus oli 100 ja 200 euro vahel, teatas statistikaameti reedel BNS-ile. Kokku kulub lisatasude peale 187 750 eurot.

"Määratud lisatasude suurust mõjutas oluliselt e-rahvaloenduse edukus, kuna üle 60 protsendi Eesti inimestest loendas end ise interneti teel," ütles statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. "Samas tõi e-loenduse suur osakaal vajaduse ka mõningaid andmeid täpsustada ning tekitas rahvaloendajatele tööd juurde."

Rahvaloendaja brutopalgaks oli loenduse läbiviimise ajal 600 eurot kuus.

Eestis üheteistkümnes rahvaloendus toimus 31. detsembrist – 31. märtsini. Esimese kuu jooksul said Eesti püsielanikud täita ankeedi internetis. Neid, kes e-loendusel ei osalenud, külastasid rahvaloendajad. Rahvaloenduse esialgsed tulemused avaldatakse 31. maiks.

Rahvaloendus toimus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.

bns


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD