EESTI UUDISED BNS

Keskerakond soovib taastada riikliku matusetoetuse maksmise

Keskerakonna fraktsioon algatab kolmapäeval riigikogus seaduseelnõu, mis jõustumisel taastaks 191 euro suuruse matusetoetuse.

„Matusetoetuse kaotamine 2009. aastal on halvendanud eelkõige nende perede toimetulekut, keda see kurb sündmus tabab ootamatult ning kui lahkunul enesel pole oma matuste tarbeks midagi säästetud,“ rääkis riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Yana Toom.

Tema sõnul maksab arvestuste kohaselt pealinnas kabeli kasutamisega tuhastamine vähemalt 500 eurot, mis vähemkindlustatud peredele on ülemäära suur summa. „Sotsiaaltöötajad kinnitavad, et mõnikord püütakse ootamatult suurt väljaminekut lahendada kiirlaenude võtmisega – see aga paneb aluse järgmisele sündmusteahelale, kui lahkunu pereliikmetele jäävad matustest tingitud suured majanduslikud probleemid,“ ütles Toom.

Keskerakonna fraktsiooni eelnõu taastab riikliku matusetoetuse enne 1. juulit 2009. aastal kehtinud kujul ning see suurendab riigieelarve koormust ligi 3,5 miljoni euro võrra. Eelnõu näeb ette seaduse muudatuse jõustumise 1. jaanuaril 2013.

bns

Päästeamet sulgeb täna üheksa väikest päästekomandot

Päästeamet sulgeb täna üheksa väikest päästekomandot kaheksas maakonnas.

Sulgemisele lähevad päästekomandod Sakus Harjumaal, Leisis Saaremaal, Emmastes Hiiumaal, Puhjas ja Võnnus Tartumaal, Pukas Valgamaal, Kanepis Põlvamaal, Palamusel Jõgevamaal ja Võsul Lääne-Virumaal.

Päästeala ametiühingu esindaja Ivo Paulus teatas BNS-ile, et päästjad korraldavad kolmapäeval suletava Võsu päästekomando juures kogunemise, et meenutada vanu aegu.

Päästeameti peadirektori asetäitja Kuno Tammearu teatas BNS-ile, et komandode ümberkorralduse eesmärk on organisatsiooni jätkusuutlikkus ja senisest parema teenuse pakkumine senisest suuremale hulgale elanikkonnast. Tammearu sõnul pakkus päästeamet komandode ümberkorralduste käigus tööd kõigile, keda muudatused puudutasid. Kokku 69 päästjast otsustas pakkumist mitte vastu võtta 17 meest. "Ametiühing ei korraldada päästekomandode tööd," märkis Tammearu.

Päästeameti juhtkond kinnitas veebruaris päästekomandode sulgemisest teatades, et riigikomandode päästjate arv ümberkorralduste tõttu ei muutu. Suletavate komandode ametikohad paigutatakse ümber teistesse komandodesse. Ümberkorraldustega väheneb riiklike komandode arv üheksa võrra, neid saab olema senise 81 asemel 72. Päästjate arv suureneb 47 komandos, väheneb 18 ning jääb samale tasemele seitsmes komandos.

Samas tõuseb aastaringselt minimaalse elupäästevõimekusega ehk vähemalt kolmeliikmeliste komandode arv praeguselt 41 komandolt 66-le ning neist omakorda vähemalt neljaliikmelise valvega päästekomandode arv tõuseb seniselt 26 komandolt 53-le.

Elupäästevõimekuse tagamiseks on vaja vähemalt kolmeliikmelist komandot, väiksema meeskonna puhul ei saa päästjad ohutuskaalutlustel põlevasse hoonesse siseneda.

Päästeameti peadirektori asetäitja Kuno Tammearu sõnas veebruaris, et ümberkorralduste tulemusena katavad esmase päästevõimekusega komandod 93 protsenti Eesti elanikkonnast. Praegu on see näitaja 84 protsenti. Tammearu sõnul suureneb elupäästevõimekusega komandode tööpiirkonnas elavate inimeste arv praegusega võrreldes 121.000 inimese võrra.

Päästeaemti juhtkond põhjendas ümberkorraldusi vajadusega tagada jätkusuutlik areng olukorras, kus eelarve on ameti peadirektor Kalev Timbergi sõnul vähenenud viiendiku võrra. Timberg lisas, et tõenäoliselt lähiaastatel päästeala rahastamine ei tõuse.

Alguses kaalus pääseamet ka Narva-Jõesuu, Koeru ja Värska komando sulgemist, ent loobus nendest mõtetest.

Sulgemisele minevate päästekomandode nimekiri jõudis ajakirjanduse vahendusel avalikkuse ette juba eelmise aasta lõpus, kuid seni ametlikku otsust komandode sulgemise kohta ei olnud.

bns

Haavata saanud kaitseväelane on Inglismaal ravil

Afganistanis haavata saanud kaitseväelane on toimetatud Suurbritannias Birminghami sõjaväehospidali.

Reede pärastlõunal Afganistanis plahvatuses raskelt vigastada saanud kaitseväelane toimetati esmaspeäva õhtul Suurbritannias Birminghami sõjaväehospidali ravile, ütles BNS-ile kaitseväe peastaabi pressiesindaja.

Mässulised ründasid reede pärastlõunal Helmandi provintsis Nad-e-Ali piirkonnas jalgsi patrullivaid Eesti sõdureid, üks NATO operatsioonil osalev Eesti kaitseväelane sai isevalmistatud lõhkekeha plahvatuses raskelt vigastada. Haavatud sõdur sai Eesti parameedikutelt esmaabi, ta toimetati helikopteril Camp Bastioni sõjaväebaasi välihaiglasse, kus teda opereeriti.

Kannatanud kaitseväelase opereerimisel osalesid kaks Eesti arsti.

Jalaväekompanii Estcoy-13 alustas kuuekuulist teenistust Afganistani lõunaprovintsis Helmandis möödunud aasta novembris. Eesti kaitsevägi osaleb Afganistanis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast, Helmandi provintsis teenivad Eesti üksused alates 2005. aastast

bns

Ajateenija sai kaitseväe autode kokkupõrkes viga

Õppusel Kevadtorm põrkasid kokku kaks kaitseväe maasturit, õnnetuses sai viga üks ajateenija, ülejäänud sõidukites viibinud viidi tervisekontrolli.

Teisipäeva hommikul juhtus liiklusõnnetus kahe õppusel Kevadtorm osaleva sõidukiga Ida-Viru maakonnas Maidla vallas Veneoja külas, teatas kaitseväe peastaap. Õnnetus juhtus, kui sõjaväemaastur Volvo sõitis otsa eesliikuvale samasugusele masinale. Esialgsetel andmetel pidurdas eesliikuv auto järsult, mida taganttulev sõiduk õigeaegselt ei märganud.

Sõidukites viibis kokku kaheksa ajateenijat. Esialgsetel andmetel sai üks kaitseväelane vigastada, teised sõidukites viibinud isikud toimetati kontrolliks Kohtla-Järve haiglasse, neli kaitseväelast on praeguseks oma üksuse juures tagasi. Õnnetuses osalenud teavitasid oma pereliikmeid ja lähedasi ise.

Politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuur alustas väärteomenetlust liiklusõnnetuse asjaolude välja selgitamiseks. Sõjaväepolitsei on algatanud teenistusliku juurdluse.

Õppuse Kevadtorm piirkonnas on kaitseväe juhataja käskkirjaga kehtestatud õppusel osalevatele sõidukitele kiirusepiirang asfaltteel 70 ning kruusateel 50 ja pinnasekattega teel 30 km/h.

bns

Tundmatu varas viis põllult ligi 60.000 männitaime

Seni tabamata varas viis möödunud nädalal Põlvamaal põllult kaasa ligi 60.000 männitaime.

Lõuna prefektuuri teatel pandi suurvargus toime ajavahemikul 8.-10. maini, kui Räpina vallas Rahumäe külas kadus põllult hinnanguliselt 60.000 männiistikut. Kannatanu hindas kahju ligi 4800 eurole.

Politsei alustas juhtunu asjus kriminaalmenetlust karistusseadustiku vargust käsitleva paragrahvi järgi. Istikuvarast ootab tabamisel ja süüdimõistmisel kuni viieaastane vangistus.

bns

Alates teisipäevast on Eesti nähtav Google Street View’s

Pilt Roosi tänavast, kuhu on ka laps peale jäänud.Teisipäeval käivitas Google Eestis Street View’, mis võimaldab kasutajatel vaadata ja navigeerida 360 kraadise panoraaminurga all pilte tänavatest ja paikadest üle kogu riigi.

„Street View teeb selle imelise maa kaunid tänavad ja paigad kättesaadavaks kasutajatele üle kogu maailma. Nüüdsest saavad kõik eestlased ja ka Eesti ettevõtted nautida teenuse arvukaid hüvesid,” kommenteeris Google Street View’ programmi juht Ulf Spitzer pressiesindaja vahendusel.

Näiteks on Google teatel turistil või teisest linnast tulijal, võimalik juba enne kohalejõudmist välja valida restoran, teha reisiplaane, leppida kokku kohtumispaiku või kasutada abimaterjalina geograafia kodutöö tegemiseks. Kinnisvara soetamisest huvitatud inimesed saavad Street View’ abil tutvuda ümbrusega, hoida kokku aega ning leida juhtnööre kohalesõitmiseks. Rakenduse kasutamiseks on tarvis vaid Google Mapsi sisse suumida või lohistada kaardi vasakul küljel olev oranži vaia meenutav ikoon sinisega eristatud tänavale.

Street View on tasuta Google Mapsi rakendus, mis käivitati 2007. aasta mais ja mida saab kasutada rohkem kui 30 maailma riigis. Rakendus on kättesaadav ka teenustes Google Earth ja Google Maps for Mobile.

Oma kodukohta saab otsida SIIT!

bns


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD