Statistikaameti andmetel võtsid Eesti kohtud mullu vanemlikud õigused 187 lapse vanematelt, enim oli selliseid juhtumeid Tallinnas ja Harjumaal.

Kohus võttis 2011. aastal vanemlikud õigused 89 Harju maakonnas elava lapse vanematelt, sealhulgas Tallinnas 61 lapse vanematelt. Ida-Virumaal võttis kohus vanemlikud õigused 13, Valgamaal 13 ja Järvamaal 10 lapse vanematelt. Ühtegi vanemlike õiguste äravõtmise juhtumit ei olnud möödnunud aastal Hiiumaal, selgub statistikaameti värsketest andmetest.

Kohtud võtsid mullu vanemlikud õigused 91 poisi ja 96 tüdruku vanematelt.

2010. aastal võtsid kohtud vanemlikud õigused 172 ja 2009. aastal 262 lapse vanematelt.

bns

Kaitseväe peastaabi ülem kolonel Peeter Hoppe ja maaväe ülem kolonel Indrek Sirel tunnustasid laupäeval Rakveres korraldatud Kevadtormi lõpurivistusel õppusel osalenud kaadrikaitseväelasi ja ajateenijaid.

Maaväe ülema ja õppuse üldjuhi kolonel Indrek Sireli sõnul on kõik õppusele püstitatud eesmärgid saavutatud, teatas kaitseväe peastaap. Kolonel Sirel tänas kohalikke omavalitsusi ja elanikke panuse eest õppuse õnnestumisse. Tema sõnul näitab koostöö nendega, et kaitseväel on rahva toetus ja see on üks tõhusaim osa Eesti riigikaitsesüsteemist

Rakvere staadionil oli üles rivistatud õppusel kokkuharjutatud ja hinnatud ajateenijate jalaväepataljon ning lahingutoetusüksused. Maaväe ülem andis eeskujulikele ajateenijatele üle hinnalised kingitused. Lõpurivistusel jagati auhinnad ka Kevadtormi joonistusvõistlusel osalenutele.

Õppuse Kevadtorm 2012 põhiraskus oli Kirde kaitseringkonnal ja selle allüksustel, eriti kokkuharjutaval jalaväepataljonil, mille sõdurid lähevad pärast Kevadtormi reservi. Pataljon koosneb sõduritest, kelle väljaõpe algas eelmisel suvel ja sügisel erinevates kaitseväe väeosades. Samuti osales kaitseringkonna koosseisus õppusel reservväelastest formeeritud jalaväepataljon ja Kaitseliidu üksused.

Kevadtorm 2012 lahinguruum hõlmas kahte maakonda: Lääne- ja Ida-Virumaad. Kevadtorm 2012 oli jagatud kolme põhilisse etappi: ümberpaiknemine, koostegevusõpe ja lahinguülesannete täitmine.

Kuuepäevase õppelahingute hindamise käigus said õppusel osalevad üksused rakendada eelneva kahe nädala jooksul omandatud kogemusi reaalsele sõjaolukorrale võimalikult lähedastes oludes. Õppuse hindamisnädalal hinnati üksuseid julgestus-, viivitus- ja kaitselahingus. Õppuse lahingutegevus kulmineerus pataljoni pealetungiga Scoutspataljoni, Läti jalaväekompaniide ja Leedu luurerühma poolt mängitud vastasele.

bns

Laupäeval toimub üle Eesti muuseumiöö, mille puhul avavad sajad muuseumid ja mäluasutused uksed tasuta külastuseks kella 18-st 23-ni.

Sel aastal on Eesti muuseumiühingu eestvõttel toimuv muuseumiöö pühendatud saja-aastasele eesti filmile, muuseumiöö juhtlause on „Öös on kino“, teatas kultuuriministeerium.

Kultuuriministeerium toetab muuseumiöö 2012 korraldamist 5000 euroga.

Muuseumiöö kohta saab täpsemat informatsiooni internetilehelt http://oo.muuseum.ee/

Juhtiva riigiprokuröri Heili Sepa sõnul alustati neljapäeval kinni võetud kriminaalpolitsei menetlusbüroo ametniku Maksim Viksi suhtes kriminaalasja juba pool aastat tagasi, kirjutab Postimees.

Summa, mille altkäemaksuna vastuvõtmises Viksi kahtlustatakse, on Postimehe andmetel Eesti viimases altkäemaksude praktikas pigem keskmine, mitte suur. Altkäemaksu eest lubas Viks mõjutada politsei tööd, millele tal uurijana ligipääs oli. Altkäemaksu andmises ega selle võtmisele kaasaaitamises pole seni kellelegi veel kahtlustust esitatud.

Kaitsepolitseiameti töötajad pidasid Viksi kinni neljapäeva õhtupoolikul, täna andis kohus loa Viks uurimise ajaks kuni kuueks kuuks vahi alla võtta. Kohtu otsus tähendab, et tema vabaduses viibimine võinuks takistada uurimist. Viksi kahtlustatakse karistusseadustiku paragrahvi 294 lõike 1 alusel, mis käsitleb altkäemaksu võtmist ametiisiku poolt. Sellise kuriteo eest võib karistuseks olla kuni viieaastane vangistus.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja sõnul on Viks pikaajalise staažiga politseiametnik, kes liitus keskkriminaalpolitseiga juba 1997. aastal. Õiguskaitseorganites on mees ametis olnud aga juba enam kui 20 aastat.

Viks alustas teenistust 1990. aastal, asudes õppima Tallinna miilitsakooli. 1997. aastal pälvis ta eeskujuliku töö eest organiseeritud kuritegevuse tõkestamise osakonna varavastaste kuritegude grupi komissarina toonaselt siseministrilt ja politsei peadirektori asetäitjalt 11. noore politseiniku preemia. Viksi juhtimisel vahistati toona 12-liikmeline autovaraste grupp, kes varastas hinnalisi luksusautosid, tegi neid ümber ja müüs.

Vahistamise ajal polnud Viks keskkriminaalpolitsei allasutustes juhtival kohal, vaid töötas jälitusametnikuna, kirjutab Postimees.

bns