Eesti tahab Euroopa Liidu (EL) uuest eelarvest 900 miljonit eurot lisaraha, samas soovivad suured EL-i riigid hoopis eelarve kärpimist, kirjutab Postimees.

Sisuliselt tähendab see seda, et Eesti soovib saada ligi 20 protsenti rohkem raha kui seisab Euroopa Komisjoni eelmise aasta lõpus välja käidud eelarveprojektis, teisalt aga soovivad netomaksjad alates
Saksamaast ja lõpetades Soomega EL eelarvet hoopis kümnendiku võrra vähendada.

Postimees kirjutab, et Eestil on uue eelarve juures kolm suuremat eesmärki. Esiteks soovib Eesti niinimetatud ühtekuuluvuspoliitika raames saada uuel eelarveperioodil 3,62 miljardit eurot, komisjon on Eestile aga välja pakkunud 3,27 miljardit eurot.

Teisena soovib Eesti põllumajanduse otsetoetuste suurendamist 570 miljoni euro võrra 1,46 miljardi euroni, komisjon on Eestile pakkunud aga 891,3 miljonit eurot. Hetkel on Balti riikide põllumajandustoetused Euroopa madalaimad, jäädes alla 50 protsendi keskmisest.

Kolmas oluline punkt on Eesti jaoks niinimetatud Euroopa ühendamise fondi loomine. Fondi näol on tegemist Euroopa Komisjoni välja pakutud uue 40 miljardi euro suuruse fondiga, kust saaksid raha riikidevahelised infraprojektid. Eesti puhul saaks sellest fondist rahastada näiteks Rail Balticut, Eesti oma jäälõhkujat või vedelgaasi terminali.

bns

Möödunud nädalavahetusel ülemaailmse aidsiohvrite mälestuspäeva puhul Narvas ja Maardus läbi viidud HIV-kiirtestimisel osutus HIV-positiivseks 16 inimest testitud 422-st.

Narvas jõuti kahe päeva jooksul testida 306 inimest ning avastati kaheksa uut HI-viiruse kandjat, teatas Eesti HIV-positiivsete Võrgustik BNS-ile. Maardus testiti pühapäeval 116 inimest, kellest samuti kaheksa osutusid viirusekandjaks.

Eesti HIV-positiivsete Võrgustiku juhi Igor Sobloevi sõnul on hetkel ülioluline testida HIV-epideemiast enim puudutatud piirkondades – Harjumaal ning Ida-Virumaal."Esmast tähelepanu peaks pöörama eelpool mainitud piirkondades elavatele riskigruppidele: narkootikumide tarbijad, meestega seksivatele meestele ning prostitutsiooni kaasatud isikutele," sõnas Sobolev.

Igapäevaselt saavad Maardu ja Narva elanikud end testida oma perearsti juures, Narvas lisaks ka Narva haiglas asuvas HIV-i nõustamis- ja testimiskabinetis ning alla 24-aastaased ka Narva noorte nõustamiskabinetis.

bns

President Toomas Hendrik Ilvese sõnul ei kinnita ükski teadaolev fakt euro kasutuselevõtu ekslikkust ja kinnitas, et kasinus ja kasv ei ole vastandid

Riigipea tõdes, et Eesti ja Eesti Pank on globaalse finants- ja majanduskriisiga kõigi raskuste kiuste üsnagi edukalt hakkama saanud, teatas presidendi kantselei BNS-ile.

“Kui võrdleme endi probleeme ja tulevikuväljavaadet osade teiste euroala riikidega, siis piltlikult öeldes on Eestil kogu aeg nina vee peal olnud, samas kui mõnele teisele tehakse juba tükk aega kunstlikku hingamist,” sõnas president Ilves. “Muidugi on enda pinnal hoidmine päris kurnav ja seda väsinud meeleolu on ka Eestis võimalik tajuda. Aga muretuks loksumiseks vajalikke paate või kummimadratseid Euroopas täna enam ei jagata. “

Riigipea kinnitas, et ükski talle teadaolev fakt ei kinnita euro kasutuselevõtu ekslikkust ja tõdes, et riikide majanduskasv ja toimetulek finantskriisiga ei sõltu seal käibel oleva rahaühiku nimest.

“Majandus kasvab Eestis ja Saksamaal, Poolas ja Rootsis. Esimesed kasutavad eurot, teised mitte,” tõdes president Ilves. “Küsimus ei ole rahas, selle nimes või väljanägemises. Küsimus on selles, kuidas majandus toimib, kuidas raha kulutatakse. Kas avalik sektor ja riigi sotsiaalsüsteem püsivad laenatud rahal või meie kõigi tööga teenitud sissetulekutel.”

Eesti riik on presidendi hinnangul nii krooniajal kui ka euroajal päris targasti toiminud. “Nüüd, minu üllatuseks, kuuleme aegajalt nõuet, et kasinuspoliitika tuleb asendada kasvupoliitikaga. See ütlemine on põhimõtteliselt vigane, sest: kasinus on poliitika, kasv aga tulemus,” ütles president Ilves.

“Ma ei saa nõustuda ka arvamusega, et kriisist väljumiseks tuleb veel rohkem laenata ehk et sama poliitika, mis on osa riike tõsiselt hätta jätnud, peaks saama kogu euroala poliitikaks. Mida me aga tõesti vajame, on Euroopa Liidu siseturu turgutamine, et tekiks konkurents, mille üheks eelduseks on lõpuks ometi teenuste vaba liikumine.”

bns

NATO leppis esmaspäeval Chicago tippkohtumisel kokku ajakava julgeoleku tagamise üleandmiseks Afganistanis, peaminister Andrus Ansipi sõnul osaleb Eesti operatsioonil nii kaua kui vaja.

NATO riigid leppisid Ameerika Ühendriikides Chicagos peetaval tippkohtumisel kokku, et 2014. aasta lõpuks vastutavad Afganistani julgeoleku eest kohalikud julgeolekujõud ning NATO lõpetab seal aktiivse sõjategevuse, edastas valitsuse pressiesindaja BNS-ile. Selle eesmärgi saavutamiseni on NATO väed jätkuvalt võitlusvalmis ja teostavad lahinguoperatsioone vastavalt vajadusele. Toetav roll jääb NATO-le ka pärast 2014. aastat.

„Ka Eesti jätkab panustamist Afganistanis koos oma liitlastega nii kaua kuni see on vajalik ning oodatud,“ sõnas peaminister Andrus Ansip NATO valitsusjuhtide ja riigipeade kohtumisel Afganistani teemal.

Otsuse toetada afgaanide juhitavat protsessi julgeolekualase vastutuse üleminekul koalitsioonivägedelt Afganistani võimudele võtsid NATO liitlased ja missiooni partnerid vastu juba 2010. aasta tippkohtumisel Lissabonis. „Liitlastena jääme selle kokkuleppe ja endale võetud kohustuse juurde ning lähtume põhimõttest, et Afganistanist tuleme välja koos,“ sõnas Ansip.

„Meie kompanii Afganistanis on ühtne üksus ning tema Afganistanist äratoomise arutamisel peame jälgima nii meie liitlaste plaane kui ka oma sõdurite julgeolekut: lahingüksuste osade kaupa väljatoomine võib kahjustada meie sõdurite turvalisust. Küll on aga NATO-l võetud suund sellele, et 2013. aasta keskpaigast ei osale liitlaste sõjaväelased lahingutegevuses ning tegelema hakatakse Afganistani julgeolekujõudude toetamisega," ütles kaitseminister Urmas Reinsalu, kelle sõnul võimaldab see kõige paremini kindlustada üleminekuprotsessi kontrolli üleandmisel Afganistani vägedele.

Ka pärast 2014. aastat on Eesti valmis jätkama Afganistani toetamist, kuid täpne viis ja vahendid sõltuvad missiooni sisust ning Afganistani valitsuse tegevusest. “Eesti on valmis toetama Afganistani julgeolekujõude eelistatult läbi olemasolevate rahastusmehhanismide igal aastal 500 000 USA dollari suuruse summaga aastatel vahemikus 2015 kuni 2017,” sõnas välisminister Urmas Paet. Ta lisas, et Eesti jätkab Afganistani toetamist ka humanitaarmissioonidega ning arengukoostööd tervishoiu vallas.

bns