Soome vanglates kandis möödunud aasta maikuu seisuga karistust ligi 120 eestimaalast, moodustades suurima grupi Soomes karistust kandvatest välismaalastest.

Soome vanglates karistust kandvate välismaalastest vangide hulk on viimase 20 aasta jooksul kahekümnekordistunud, vahendab uudisteagentuur STT värsket uuringut. Möödunud aasta seisuga oli Soome vanglates karistust kandmas keskmiselt 444 välismaalast, mis moodustab kõikide kinnipeetavate arvust 14 protsenti. Agentuur märgib, et suurima rühma, ehk 45 protsenti, moodustavad Eestist, Venemaalt ja Rumeeniast pärit kinnipeeatvad, Põhjamaade kodanikke oli kuus protsenti.

bns

Välismaalt pärit vangidest moodustavad Eestist pärit kinnipeetavad suurima grupi. Uuringust selgub, et Eestist pärit vange oli Soome kinnipidamiskohtades möödunud aasta maikuu seisuga 118. Rumeeniast oli pärit 43, Venemaalt 35, Rootsist 27 ja Leedust 24 vangi.

Lätist pärit kurjategijaid oli Soome vanglates karistust kandmas kuus.

Uuringust selgub, et Soome vanglates on karistust kandmas 56 riigi kodakondsusega vange.

Lääne- ja Ida-Virumaal toimunud kaitseväe suurõppuselt Kevadtorm naasvad sõidukite kolonnid häirivad reedel Eesti teedel liiklust.

Kolonnide sõidukiirus on 70 km/h ja vajadusel reguleerib sõjaväepolitsei liiklust, teatas maanteeinfokeskus BNS-ile.

Reedel liiguvad kaitseväe sõidukite kolonnid Haljala-Tapa-Paide-Pärnu, Tudulinna-Tudu-Mõdriku-Rakvere-Tapa, Jõhvi-Mustvee-Luunja-Põlva-Võru-Määsi-Misso-Murati, Narva-Haljala-Iru-Keila-Paldiski, Avinurme-Väike-Maarja-Ambla ja Rakvere-Rakke-Mäeküla-Tallinna maanteel.

3. mail Lääne- ja Ida-Virumaal alanud Kevadtormist võtab osa ligi 5000 praegust ja tulevast reservväelast, kaitseliitlast ning elukutselist kaitseväelast.Kevadtormi õppelahingud kestavad reedeni peamiselt Lääne-Virumaa idapoolsetes valdades. Õppus lõpeb laupäeval lõpurivistusega Rakveres.

Tänavu kümnendat korda toimuvat Kevadtormi korraldatakse igal aastal erinevas Eesti piirkonnas: 2003. aastal toimus Kevadtorm Lääne-Virumaal, 2004. aastal Ida-Virumaal, 2005. aastal Valga- ja Võrumaal, 2006. aastal Ida-Virumaal ja Jõgeva maakonnas, 2007. aastal Tartu - ja Põlvamaal, 2008. aastal Lääne- ja Ida-Virumaal, 2009. aastal Lääne-ja Ida-Virumaal ning Jõgevamaal, 2010. aastal Pärnu - ja Viljandi maakonnas ning mullu Tartu -, Võru- ja Põlvamaal.

bns

Nädalavahetusel täitemenetlusregistris teostatud parandustööde käigus paigaldatud vigane tarkvaramuudatus põhjustas ekslike arestimisaktide edastamise pankadele, kokku saadeti välja 124 ekslikku aresti.

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) direktori Mehis Sihvart sõnas, et seoses parandustöödega paigaldati vigane tarkvara muudatus, mis põhjustas ekslike arestimisaktide edastamise Swedbanki ja SEB panka.

"Kokku edastati pankadele 124 ekslikku aresti, millest küll mitmed olid tehtud sama isiku suhtes," märkis Sihvart. "Arestimisakti tulemusena kannab pank arestitud summa täituri kontole, kõnealused aktid edastati aga täiturite poolt juba lõpetatud toimikutest ning seetõttu raha ülekandmiseks polnud alust."

Sihvart kinnitas, et kõik ekslikult edastatud arestid olid pankades kolmapäevase seisuga tühistatud ning probleemist on teavitatud kõiki asjaosalisi kohtutäitureid, nii et raha laekumisel kantakse see viivitamatult isiku kontole tagasi.

"Vabandame siiralt kõigi nende inimeste ees, kellele süsteemi viga ebamugavusi põhjustas, ning kindlasti võtame eksituse tõttu kannatanatutega ka otse ühendust," lausus Sihvart. "Hüvitame loomulikult ka selle kahetsusväärse juhtumiga isikutele tekkinud varalise kahju põhjendatud ja tõendatud ulatuses."

Tulevikus viiakse taoliste vigade vältimiseks sisse tööprotsessi muudatus, kus analoogsete muudatuste korral kontrollib muudatuse toimimisloogikat enne muudatuse paigaldamist vähemalt kaks inimest, et tuvastada sarnaseid puudulikke olukordi, teatas keskus.

Täitemenetlusregistri eesmärgiks on tagada ülevaade kohtutäiturite menetluses olevatest täiteasjadest ja kajastada andmeid täitemenetluse käigus tehtud toimingute kohta. Samuti tagada täitestatistika kogumine ja võimaldada andmete ja dokumentide elektroonilist edastamist.

Elektrooniline arestimissüsteem on täitemenetlusregistri ja krediidiasutuse infosüsteemi või teiste huvitatud osapoolte vahel loodud infokanal. Süsteemi eesmärk on tagada võlgniku konto ja selle arestimise kohta elektrooniliselt info edastamine krediidiasutusele ning võimaldada päringute tegemist konto olemasolu ja saldo kohta.

bns

Veterinaar- ja toiduameti (VTA) inspektorid kontrollisid ETV saates "Pealtnägija" kajastatud infost lähtudes sigalate olukorda ning kinnitust said mõned väiksemad rikkumised, kuid üldjoontes on olukord sigalates nõuetekohane.

Inspektorid saadeti videokaadrites nähtu alusel kaheksasse sigalasse täiendavale kontrollile ja selgus, et enamikus sigalates on olukord ameti sõnastuses "pigem nõuetekohane", vahendas ETV uudistesaade „Aktuaalne kaamera“.

VTA loomakaitsebüroo juhataja Tarmo Serva ütles, et väiksemaid puudusi leiti, aga loomakaitsjate videod ei anna reaalsusest objektiivset pilti. Üheksast kontrollitud sigalast kahes ei olnud haiged sead tervetest eraldatud, ühes oli probleeme ventilatsiooniga, ühes valgustusega.

Loomaõiguslased käisid salaja kaheksas väidetavasti juhuslikult valitud sigalas üle Eesti ning jäädvustasid seal toimuvat, vahendas ETV saade „Pealtnägija“ 9. mail. Seakasvatajate üldine hoiak oli, et tegu on võhikute välja mõeldud pseudoprobleemiga.

Nii tema kui teised farmiomanikud juhivad tähelepanu, et seasulgudes on eraldi söömis-, lamamis- ja roojamisala. Ja kui pilt on tehtud ainult roojamisalast, võib see jätta eksitava mulje.

VTA lubas kõik nähtud farmid korduskontrolli alla võtta. Ametkond kontrollib sigalaid kord ühe kuni viie aasta jooksul. Kõige tõsisemate rikkumiste puhul saab juriidilist isikut karistada ligi 3200 euroga.

bns