Siseministeeriumi teatel registreeriti tänavu aprillis Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1052 sündi, neist 570 olid poisid ja 482 tüdrukud. Kaksikuid registreeriti 13 paari – seitse paari poisse, kolm paari tüdrukuid ja kolm segapaari.

Tallinnas registreeriti 391, Harjumaal 124, Tartumaal 113, Ida-Virumaal 91, Pärnumaal 69, Lääne-Virumaal 48, Viljandimaal 37, Saaremaal 30, Võrumaal 29, Valgamaal 24, Jõgevamaal 20, Järvamaal 20, Põlvamaal 18, Läänemaal 16, Raplamaal 15 ning Hiiumaal seitsme lapse sünd.

Surmasid registreeriti tänavu aprillis 1313.

Abielusid sõlmiti tänavu aprillis kokku 300, neist kümme vaimulike ja kümme notarite poolt. Aprillis lahutati 228 abielu.

Regionaalministri käskkirjaga sai uue nime 34 ning maavalitsuse otsusega 88 inimest. Neist uue eesnime sai 26, perekonnanime 85 ning ees- ja perekonnanime 11 inimest. Nimevahetajate hulgas oli 50 meest ja 72 naist.

Möödunud aasta aprillis registreeriti kokku 1202 sündi ning 1256 surma.

bns

Venemaa Pihkva oblasti administratsioon soovib kasutada ühtsele hädaabinumbrile 112 üleminekul Eesti kogemust selles vallas ning kavandab häirekeskuse tööga tutvumiseks mai lõpuks visiiti Eestisse.

Pihkva oblasti asekuberner Maksim Žavoronkov saatis eelmise nädala lõpus siseminister Ken-Marti Vaherile kirja, milles palub kooskõlastada 25. maiks oblasti administratsiooni visiit Eestisse, et tutvuda hädaabinumbrile 112 ülemineku kogemusega.

Žavoronkov märkis, et Pihkva oblast valmistab ette operatiivse hädaabinumbri 112 käivitamist, mis on sarnane Eestis juba toimiva häirekeskuse numbriga 112.

"Me teame, et Teil on suur positiivne kogemus ülalmainitud süsteemi loomises, palume Teid kooskõlastada Pihkva oblasti delegatsiooni Eesti külastamise võimalus 25. mail," kirjutas Žavoronkov Vaherile saadetud 12. mai kuupäeva kandvas eestikeelses kirjas.

Pihkva oblasti delegatsiooni juht on Žavoronkov ning sinna kuuluvad veel oblasti administratsiooni infotehnoloogia valitsuse juhataja Juri Kolesnikov ja eriolukordade ministeeriumi Pihkva oblasti osakonna juhataja Valeri Filimonov.

bns

Tallinna lastehaigla andmetel juhtub suurem osa õnnetusi lastega kodus ema vahetus läheduses ning kuigi kõikides Eesti maakondades on tehtud laste vigastuste ennetusprogramme, ei ole väikelaste vigastuste osas edu saavutatud, kirjutab Postimees.

Tervelt 95 protsendil õnnetusjuhtudel oli ema kuulde- ja 77 protsendil nägemiskaugusel. Kõige kindlam viis ohtu vältida peaks olema ema kohalolek, kuid elu näitab, et just ema süles saavad alla aastased lapsed põletusi kuuma vee või kohviga. Väikelaste mürgistusjuhtumid leiavad tavaliselt samuti aset vanemate või vanavanemate ravimipurgiga mängimisel.

Tallinna lastehaigla kvaliteediteenistuse juhataja Lagle Suurorg rõhutas, et laste vigastuste ärahoidmine algab kodust, kus vanemad vaatavad üle koduse keskkonna, vähendamaks ohtusid lapsele, ja alustavad lapse õpetamisega juba väikelapseeas.

Vastavalt lapse kasvamisele õpetatakse talle, kuidas käituda mängimisel, liikumisel, tänaval olles ja mujal. Vigastuste ärahoidmisele keskenduvad ka lasteaiad ja koolid. Ülioluline on kogu elanikkonna eeskuju – eriti mis puutub liikluskasvatusse, kirjutab Postimees.

Teadlased on märkinud, et alla nelja aasta vanune laps ei ole suuteline kaitsma end paljude ohtude eest, seepärast ei saa väikelast teha vastutavaks vigastuse tekkimise eest. Teda kaitsevad vanemad ja tema kõrval olevad täiskasvanud eelkõige tema pideva jälgimisega ja eakohase õpetamisega, samuti keskkonna ohutuks muutmisega.

Vaatamata sellele, et kõikides Eesti maakondades on tehtud laste vigastuste preventsiooni programme, pole väikelaste vigastuste osas erilist edu saavutatud, tõdes Suurorg.

Tallinnas registreeritakse vigastuste tõttu haiglas viibinud lapsed, see aitab selgitada õnnetuste tagapõhja. Selle järgi said lapsed mullu kõige rohkem vigastada just oma kodus.

Suure osa vigastustega ravitud lastest moodustasid imikud ja koolieelikud. Haiglaravil oli 2010. aastal vigastuste tõttu 1034 last ehk kümnendik kõigist haiglas olnud lastest. 237 juhul oli lapsel korraga vigastatud mitu organit või kehapiirkonda, kirjutab Postimees.

bns

Keskerakonna fraktsioon algatab kolmapäeval riigikogus seaduseelnõu, mis jõustumisel taastaks 191 euro suuruse matusetoetuse.

„Matusetoetuse kaotamine 2009. aastal on halvendanud eelkõige nende perede toimetulekut, keda see kurb sündmus tabab ootamatult ning kui lahkunul enesel pole oma matuste tarbeks midagi säästetud,“ rääkis riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Yana Toom.

Tema sõnul maksab arvestuste kohaselt pealinnas kabeli kasutamisega tuhastamine vähemalt 500 eurot, mis vähemkindlustatud peredele on ülemäära suur summa. „Sotsiaaltöötajad kinnitavad, et mõnikord püütakse ootamatult suurt väljaminekut lahendada kiirlaenude võtmisega – see aga paneb aluse järgmisele sündmusteahelale, kui lahkunu pereliikmetele jäävad matustest tingitud suured majanduslikud probleemid,“ ütles Toom.

Keskerakonna fraktsiooni eelnõu taastab riikliku matusetoetuse enne 1. juulit 2009. aastal kehtinud kujul ning see suurendab riigieelarve koormust ligi 3,5 miljoni euro võrra. Eelnõu näeb ette seaduse muudatuse jõustumise 1. jaanuaril 2013.

bns