Päästjad toimetasid teisipäeval ohutusse kohta Võrumaalt metsast leitud 64 mürsku.

Võru vallast Vagule külast leiti 64 erineva suurusega mürsku, mille päästjad ohutusse kohta toimetasid, teatas päästeameti pressiesindaja BNS-ile.

Euroopa inimõiguste kohus (EIK) otsustas eelmisel nädalal, et eesti-itaalia perest pärit kolmeaastane laps tuleb tagasi viia Itaaliasse, kus ta sündis ja oma esimesed kaks eluaastat elas, hoolimata Eestisse tagasi kolinud ema vastuseisust, kirjutab Eesti Päevaleht.

Lapse ema Monika tuli lapsega Milanost Eestisse mullu märtsis, pärast seda, kui suhted mehe perega olid muutunud halvaks. Lapse itaallasest isa ei olnud sellega nõus, et laps ja ema jäävadki Eestisse, ning ta esitas Eestile Haagi rahvusvahelise konventsiooni alusel lapse tagastamise taotluse.

Selle konventsiooni järgi tuleb õigusvastaselt ehk ilma teise hooldusõigusega vanema nõusolekuta teise riiki viidud laps viivitamatult tagasi saata tema hariliku viibimiskoha riiki. Ühtlasi nõudis mees Itaalia kohtu kaudu endale lapse ainuhooldamise õigust. Ema nõudis sama Eesti kohtu kaudu.

Nii Tartu maakohus kui ka seejärel Tartu ringkonnakohus leidsid, et lähtuda tuleb Haagi konventsioonist, mille järgi tuleb laps saata Itaaliasse ja sealses kohtus tema hooldamise vaidlus lahendada. Lapse ema pöördus seejärel Euroopa inimõiguste kohtusse, mis leidis, et Eesti kohtud on käitunud õigesti ja kellegi inimõigusi ei ole rikutud.

EIK selgitas oma otsuses, et kuigi Haagi konventsioon lubab teha erandi ja last ei pea riiki tagasi viima, kui see võib olla talle füüsiliselt või psühholoogiliselt ohtlik või muul moel tema heaolu kahjustada, ei ole selles juhtumis oht lapsele tõendatud. Naine küll süüdistas meest lapse väärkohtlemises ja ka enda kallal vaimses vägivallatsemises, ent seda pole kohtus tõendatud. Ta ei teinud vägivalla kasutamise kohta Itaalias ega ka kohe Eestisse naastes politseile avaldust. Avalduse tegi ta mõni kuu pärast seda, kui oli Eestis juba kohtuteed alustanud, ja ka siis ei tuvastanud kohus reaalset kuritegu.

Kohus leidis ka, et Eesti eksperdi arvamus, nagu lapsele võiks osutuda Itaaliasse viimine traumaatiliseks, põhines väitel, et ema ja laps eraldatakse üksteisest. Ühtlasi arvas kohus, et ema võib koos lapsega Itaaliasse minna. Mees olevat kohtus lubanud, et tagab neile seal elamise. Naine on kohtule väitnud, et tal ei ole võimalik enam mehe perega suhelda, samuti ei saa ta seal endale elatist teenida.

Monika advokaat Tarmo Pilv kommenteeris, et nad teevad veel avalduse EIK-le ja püüavad asja edasi menetleda.

"Puudub loogiline seos varasemate EIK otsustega," sõnas Pilv. "Püüame ka teise osapoolega kompromissi saavutada," lisas vandeadvokaat, kelle sõnul jätkub ka hooldusõiguse kohtuasi ja vägivallaintsidentide uurimine Itaalia politseis.

bns

Värskelt valminud auditi andmetel on maanteeameti juhid lisaks tänavuaastasele suusareisile ja Genfi autonäituse külastamisele ka varem vähemalt kolmel korral sassi ajanud töölähetused ja lõbureisid, kirjutab Eesti Päevaleht.

Ka eelmisel aastal toimusid sellised lähetused Åresse ja Genfi, neile oli kulutatud ebamõistlikult palju raha ja tegelikke eesmärke ei täidetud täielikult, selgub auditist.

Lisaks ilmneb auditi tulemustest, et eelmisel suvel sõitsid maanteeameti juhid kaheksaliikmelise seltskonnaga Soome Jyväskylä rallile, kus plaanides ette nähtud seminari ei toimunudki, ja selle summa eest osteti osalejatele hoopis rallivõistluse piletid. Peale kolme eraomandis oleva mootorratta transporditi Soome maanteeameti toonase juhi Tamur Tsäkko käsul ka eksamisõitudeks mõeldud mootorratas, mida kasutati vaba aja veetmiseks. Kõikide rataste laevaga ülevedamise kulud kattis maanteeamet.

"Lähetuse tegelik eesmärk oli lähetatute selgituste kohaselt headele töötajatele ralliteemalise preemiareisi korraldamine ja Soome tehnoülevaatuspunkti külastus, milleks kulus pool tööpäeva," saab lugeda auditist.

Audiitorid Eva Vanamb ja Meeli Õismaa rõhutasid, et lahendamist vajavad kaks süsteemset probleemi - õppereisid ja lähetuste aruanded. Veel mõistavad nad hukka Tamur Tsäkko korduvad otsused kasutada välislähetusi motiveerimisvahendina, "tekitades

sellega maanteeametile olulise mainekahju".

Amet korraldas ka grupiviisilisi enesetäiendusega seotud lähetusi näiteks Suurbritanniasse Birminghami (kulud kokku 8100 eurot), Türgisse Istanbuli (5700 eurot) ja Soome Rovaniemisse (17 inimest ja kogukulud 11 000 eurot), mis näitab, et koolitusreise ei ole samuti korraldatud läbimõeldult.

Audiitorid järeldavad, et Tsäkko omavolitsemises on süüdi ka majandusminister Juhan Parts ja kantsler Marika Priske, kelle järelevalve selliste juhtimisvõtete üle ei olnud piisav. Parts ja Priske on varem väitnud, et nad ei olnud Tsäkko tegevusest teadlikud ja ministeerium ei saa olla kõigi allasutuste lapsehoidja.

Majandusminister Juhan Parts vabastas märtsi lõpus maanteeameti toonase juhi Tamur Tsäkko töölähetustega seotud rikkumiste tõttu ametist. Raasuke rahuldas kevadel ka maanteeameti peadirektori asetäitja Andri Tõnsteini lahkumisavalduse. Suusareisidel käinud maanteeameti peadirektori asetäitja Margus Suik ja ameti haldusjuht Ilmar Maar esitasid mais samuti maanteeameti peadirektori kohusetäitjale Erkki Raasukesele lahkumisavaldused.

Teenistusliku järelevalve läbi viinud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseauditi ja õigusosakonna töörühm leidis oma järeldustes, et maanteeameti kõrgete ametnike lähetusŠveitsi linna Genfi ei olnud ei säästlik ega otstarbekas, osalemine ÜRO konverentsi töögruppides oli vaid reisi ettekäändeks.

Tsäkko ja Suiki lähetus oli auditi kohaselt osaliselt korraldatud formaalselt teenistuslähetuse regulatsiooni arvestades, kuna mõlemad ametnikud enda kinnitusel osalesid ka tegelikult ÜRO konverentsil. Samas polnud nende konverentsil osalemine otstarbekas, sest antud valdkonna eksperdid on teised maanteeameti ametnikud. Tõnstein, Maar ja ameti infotehnoloogia osakonna juhataja Aldo Tatter ei täitnud lähetusel neile käskkirjaga pandud teenistusülesannet osaleda ÜRO konverentsil ja seega olid nad lähetuses asjatult.

Raasuke kinnitas mai alguses, et Aldo Tatter jätkab tööd maanteeametis.

Välislähetus Rootsi Åresse ajavahemikul 12.–16. veebruar oli vähemalt osaliselt vormistatud formaalselt teenistuslähetuse regulatsiooni arvestades. Samas ei olnud lähetus korraldatud säästlikult ega otstarbekalt ja lähetuskoht polnud valitud silmas pidades lähetuse eesmärke.

bns

Demineerijad leidsid möödunud neljapäeval Tallinnast Männikult 15 tonni maha maetud plahvatuslikku lõhkeainet, enamjaolt trotüüli, vahendas ETV uudistesaade "Aktuaalne kaamera" teisipäeval.

Demineerijate kaevetööd kestsid kolm päeva ja laupäeva südaööks suudeti ala trotüülist puhtaks teha, sealt edasi toimetati lõhkeaine kaitseväe masinatel ja politsei eskordi saatel Tapale, kus leitu esmaspäeva õhtul lõhkamise teel kahjuhtuks tehti.

Operatsiooni olid kaasatud teadlased, meedikud, päästjad ja kaitseväelased, aga ka ajaloolased. Sõjaajaloolane Mati Õun lausus, et lõhkeaine pärines kohapealt, sest esimese Eesti vabariigi ajal tegutses seal pommide valamise töökoda ja lõhkeaine laboratoorium ning veel mõned  asutused ehk sisuliselt Eesti vabariigi kaitsetööstusettevõte.  

"76 aastat tagasi 15. juunil 1936  toimus seal väga suur plahvatus, kõige suurem õnnetus, rahuaegses Eesti vabariigis, Männiku plahvatus, kus sai surma 63 inimest," rääkis Õun.

Väga lihtsustatult seisnes pommivabriku töö vanadest meremiinidest välja sulatatud trotüüli ümbervillimises mürskudesse, milles olnud varasem lõhkeaine oli plahvatusohu tõttu suurtükitorus sealt välja võetud. Plahvatas arvestuslikult 9 tonni lõhkeainet, aknad ja aknaraamid purunesid ka kilomeetreid eemal Nõmmel. Õnnetus tõi teadmise, et selline pommitehnoloogia on liialt ohtlik ja tehas suleti.

"Ilmselt jääkide hävitamiseks ei hakatud kaugele minema, valati see lõhkeaine kenasti aukudesse ja sinna ta jäi 75 aastaks. Kindlasti on see täielik üllatus ka mulle, ma ei arvanud, et vabariigis niimoodi tehakse, aga ei ole midagi uut siin ilmas. Kui näeme, kuidas uues Eesti vabariigis igasugu sigadusi toimub, siis vanas püüti seda ka teha, aga tore oli, et seda sai teha kohas, kus oli okastraat ümber, ei paistnud kellegi silma," sõnas sõjaajaloolane.

Päästeameti demineerimiskeskuse juhataja Arno Pugoneni sõnul ei ole midagi sellist 20 aasta jooksul Eestist leitud, kuid võib öelda, et see on ka maailma mastaabis väga unikaalne juhtum, kui selline leid äkitselt välja tuleb.

bns