Eesti saadab tänavu Afganistani eriüksuslased, kes hakkavad tegutsema koos ameerikalstega, kirjutab Postimees.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja ütles ajalehele, Eesti saadab tänavu Afganustanu erioperatsioonide grupi, Eesti eriüksuslased hakkvad tegutsema koos ameeriklastega.

Pressiesindaja sõnul ei saa kaitseministeerium üksuse eripärast tulenevalt anda rohkem teavet üksuse kavandatava tegevuse, asukoha, suuruse ja muu kohta. Ta lisas vaid, et eriüksuslasi saadetakse Afganistani sedavõrd vähe, et nood mahuvad praegu kehtiva 170 kaitseväelase mandaadi sisse.

Kaitsevägi alustas rahvusvaheliste operatsioonide kaugluurerühma Estsof moodustamist juba 2005. aastal. Siis korraldati kaugluurerühma instruktorite leidmiseks esimesed katsed.

Toonane luurepataljoni ülem major Riho Ühtegi ütles siis, et Eesti on võtnud NATO ees kohustuse valmistada 2010. aastaks ette 36-meheline süvaluurerühm, mis tegutseks vajadusel linnas, kõrbes, mägedes, merel ning tuleks toime mitmeid kuid ilma välise toetuseta vaenlase maa-alal.

Värbamist üksusesse alustas kaitsevägi siiski 2009. aastal. Ka praegu on kaitseväe peastaabi leheküljel üleval kuulutus, millega otsitakse kandidaate eriüksusesse. Järgmised katsed toimuvad tänavu novembris.

bns

Väljapressimise eest pika vangistuse saanud Indrek Leibur, kes on kogunud tele-ekraanil tuntust ka Nõia-Intsuna, taotles esmaspäeval Tallinna ringkonnakohtus enda õigeksmõistmist.

Leiburi kaitsja hinnangul peaks teise astme kohus maakohtu lahendi tühistama, Leiburi õigeks mõistma ja ühtlasi mehe vahi alt vabastama. Ringkonnakohus kuulutab lahendi 27. juunil.

Harju maakohus mõistis aprilli alguses Leiburilr enam kui seitsmeaastase vangistuse. Kohtu hinnangul on 34-aastase Leiburi süü tõendatud väljapressimises, mis oli sooritatud isikute grupis, kannatanult vabaduse võtmisega ning isiku poolt, kes on ka varem sarnase kuriteo sooritanud, ning karistas teda viieaastase vangistusega. Kuna Leiburil oli kandmata ka varasema süüteo eest mõistetud karistusosa, tuleb tal kokku vanglas veeta seitse aastat, viis kuud ja 24 päeva. Kohus luges Leiburi karistusaja alguseks tänavu 8. märtsi, kui politsei ta kinni pidas.

Leiburi kaassüüdlased kuulsid süüdimõistvat lahendit juba märtsi alguses.

Eeluurimisel kogutud andmetel pani Leibur koos 28-aastase Esko ja 26-aastase Marttiga väljapressimise toime mullu 28. märtsi õhtul Tallinnas, kui nõudsid tuttavalt mehelt esmalt 100 euro ja seejärel veel 20 euro tasumist. Kui kannatanu istus autosse, lukustas üks Leiburi kaaslastest auto uksed ja asus koos teise mehega kannatanut peksma. Samal ajal võttis Leibur kannatanult ära kaks sülearvutit ja andis need hiljem edasi oma kuriteokaaslasele.

Samuti käskisid süüdistatavad kannatanul hankida iPhone´i nutitelefon ja see neile loovutada. Mehed takistasid kannatanul autost lahkumast ja vabastasid ta alles tund aega hiljem, tuletades talle veel enne lahkumist meelde, et ta peab tooma nõutud asjad. Süüdistuse andmeil helistas Leibur kannatanule ka järgnevatel päevadel ja nõudis iPhone’ide üleandmist.

Prokurör küsis Leiburile kohtus karistuseks kaheksa aastat ja kuus kuud vangistust, millele lisanduks varasemast kandmata karistus kaks aastat ja kuus kuud.

"Väljapressimise eest võib kohus karistada 4-12-aastase vangistusega, nii et prokuröri küsitud karistus on keskmise lähedal. Karistuse taotlemisel arvestas prokurör ka seda, et Leiburit on varem kriminaalkorras karistatud seitse korda ja uue kuriteo pani ta süüdistuse järgi toime katseajal," selgitas prokuratuuri pressiesindaja.

Viimati karistas kohus Leiburit üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest 2003. aastal ja kinnipidamiskohas toime pandud narkokuriteo eest 2004. aastal ning ta vabanes vanglast enne tähtaega 2008. aasta lõpus.

Leibur sai avalikkuse ees tuntuks, kui osales teleekraanil selgeltnägijate võistluses. Seejärel meedias Nõia-Intsuks kutsuma hakatud mees on hiljem osalenud veel mitmes telesaates ja avameelselt rääkinud oma kriminaalsest minevikust.

bns

Möödunud reedel lõppesid Peipsil ja Lämmijärvel läbiviidud koristustalgud, mille tulemusena tragiti järvedest välja ühtekokku 835 vana nakkevõrku.

Lämmijärvest saadi mai keskel kahe päevaga kätte 138 triivima jäänud nakkevõrku ja Peipsi järve põhjaosast 387 võrku, teatas keskkonnainspektsioon. Möödunud neljapäeval ja reedel Peipsi järve kesk- ja lõunaosas läbi viidud tragimisel oli saagiks 310 risuvõrku.

"Kui Lämmijärvest saime kätte ka värskemaid, sel kevadel püügile pandud võrke, siis Peipsist leidsime ainult vanu, pikemat aega vees seisnud püüniseid, mis läksid kohe hävitamisele," ütles keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni peainspektor-nõunik Tõnis Saariste. Nii Lämmijärvel kui ka Peipsil aitasid inspektoritel võrke otsida ja tragida kohalikud kalurid.

Vanade püüniste väljatragimine on kalavarude kaitse eesmärgil oluline. Igal aastal jääb järve hulgaliselt ebaseaduslikult püügile seatud või tuule ja jääga püügikohast eemale liikunud nakkevõrke, mis risustavad järve, segavad kalureid kalapüügil ning ohustavad kalavarusid. Võrkudesse jäänud kala roiskub ning vajub koos võrguga põhja, aja jooksul tõuseb saagist vabanenud püünis uuesti pinnale ning jätkab püüki.

Võrkude tragimise projekti rahastas keskkonnainvesteeringute keskus.

bns

Tänavu viie kuuga Eestis juhtunud liiklusõnnetustes hukkunute seas on mullusega võrreldes enam kui kaks korda suurenenud nende inimeste arv, kes ei kasutanud õnnetuse hetkel turvavarustust.

Tänavu viie kuuga hukkus liiklusõnnetustes 23 inimest, kes ei kasutanud õnnetuse hetkel turvavarustust. Mullu samal perioodil hukkus liiklusõnnetustes 12 turvavarustust mittekasutanud inimest.

Politsei- ja piirivalveameti esialgsetel andmetel hukkus tänavu viie kuuga 42 inimest, mullu samal ajal oli liiklusõnnetuses hukkunud 32 inimest.

Aasta algusest mai lõpuni juhtus Eestis kokku 1569 liiklusõnnetust, neist inimkannatanutega oli 468 õnnetust. Viie kuuga sai liiklusõnnetustes vigastada 574 inimest. Mullu juhtus Eestis viie kuuga 1644 liiklusõnnetust, millest 447 õnnetuses said kannatada inimesed. Mullu sai viie kuuga liiklusõnnetustes vigastada 589 inimest.

Mais oli Eestis kokku 299 liiklusõnnetust, neist inimkannatanutega 116. Mais hukkus liiklusõnnetustes viis ja sai vigastada 145 inimest. Mullu mais juhtus Eestis 365 liiklusõnnetust, neist inimkannatanutega 125. Mullu mais hukkus liiklusõnnetustes seitse ja sai vigastada 149 inimest.

Tänavu on suurenenud joobes juhtide süül liiklusõnnetuses hukkunud inimeste arv, viie kuuga sai joobes juhi süül surma kümme, mullu samal ajal aga üheksa inimest. Samas näiteks 2010. aastal ei hukkunud esimese viie kuuga joobes juhtide süül ühtegi inimest.

Politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna komissari Riho Tänaku sõnul on iga-aastane kurb trend see, et suvekuudel vigastatutega liiklusõnnetuste arv suureneb ning see on ühelt poolt tingitud rohkematest sõitudest, aga põhjustatud ka hooletusest ja hulljulgusest. Tänak tõdes, et head teeolud tekitavad pahatihti juhtides petliku ohutusetunde ning liigsuur kiirus ja oma oskuste ülehindamine viib õnnetusteni.

"Teine suvele omane probleem on alkoholi tarvitanud juhid. Suviti on tunduvalt rohkem meeleolukaid väljasõite, grillipidusid ja muid koosviibimisi ning kahjuks leidub hulk inimesi, kes peohoos tarvitatud vägijookidele vaatamata ikkagi rooli istuvad. Nii pöörab ka politsei suvel teravdatud tähelepanu just juhtide kainuse kontrollimisele. Joobe tõttu juhtunud õnnetuste ära hoidmiseks soovitab politsei igas peoseltskonnas alati valida keegi, kes on kaine, viib sõbrad koju ja hoiab ka muude võimalike ohtude eest. Kui aga keegi näeb alkoholi tarvitanud inimest rooli istumas, tuleks omalt poolt teha kõik, et seda inimest takistada," lausus Tänak.

Mullu juhtus Eestis kokku 1475 inimvigastatutega liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1875 ja hukkus 101 inimest. 2010. aastal oli Eestis 1349 inimvigastatutega liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1742 ja hukkus 79 inimest. 2009. aastal juhtus 1501 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1931 ja hukkus 100 inimest.

2010. aasta oli esimene ja seni ainus aasta rohkem kui poole sajandi järel, mil liiklusõnnetustes hukkunute arv jäi alla saja. Liikluses hukkunute aastane arv tõusis Eestis üle saja 1947. aastal.

2008. aastal hukkus Eestis toimunud 1868 liiklusõnnetuses 132 ja sai vigastada 2398 inimest. Viimase poole sajandi kõige traagilisem aasta oli 1991, kui Eestis hukkus liikluses 491 ja sai vigastada 2175 inimest.

bns