Kõik eestimaalased saavad 7. kuni 17. juunini anda toetusallkirja Baltimaade põllumeeste vabaühenduste ühisdeklaratsioonile, toetamaks põllumajandustoetuste võrdsustamist Euroopa Liidu (EL) uuel eelarveperioodil.

"See aktsioon on demokraatia ja solidaarsuse proovikivi – kui Brüssel meie õiglasi nõudmisi arvesse ei võta, siis kõlavad õõnsalt jutud kodanikuühiskonnast, solidaarsusest ja oma kodanikega arvestamisest," lausus Eesti Põllumeeste Keskliidu asepresident Jaan Sõrra.

Balti riikide põllumehed nõuavad alates uuest eelarveperioodist toetusi EL-i keskmisel tasemel. Toetusallkirju petitsioonile saab anda kõigis suuremates toidukauplustes, seisab põllumeeste keskliidu ning põllumajandus-kaubanduskoja ühises avalduses.

Praegu on Baltimaade põllumajandustoetused EL-is madalaimad. EL-i keskmine otsetoetuste tase on 269 eurot hektari kohta, Eestis  on see 117, Lätis 97 ja Leedus 144 eurot. Hollandis on toetuste tase 457, Belgias 435, Itaalias 404 ja Kreekas 384 eurot.

Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi suurenevad otsetoetused 2020. aastaks Eestis 159, Lätis 145 ja Leedus 177 euroni. Põllumehed tunnevad end petetutena, sest ühendusega liitudes lubati toetuste võrdsustamist palju kiiremas tempos, seisab avalduses.

Lisaks viitavad avalduse koosatajad sellele, et Brüssel ei luba 2013. aastast enam maksta uutel liikmesriikidel toetuste riigipoolset lisamakset ning rakendub ka modulatsioon, mistõttu vähenevad Eesti põllumeeste otsetoetused lähiaastatel võrreldes selle aastaga kuni viiendiku võrra.

Baltimaade põllumeeste toetusaktsioon koos allkirjade kogumisega toimub Eestis, Lätis ja Leedus. Toetust deklaratsioonile on võimalik avaldada ka internetis Facebookis.

Allkirjade kogumist korraldavad põllumajandus-kaubanduskoda ja põllumeeste keskliit koostöös Eesti toidukaupluste kettidega. Deklaratsiooni teksti saab lugeda põllumajandus-kaubanduskoja kodulehel.

bns

Eesti saadab tänavu Afganistani eriüksuslased, kes hakkavad tegutsema koos ameerikalstega, kirjutab Postimees.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja ütles ajalehele, Eesti saadab tänavu Afganustanu erioperatsioonide grupi, Eesti eriüksuslased hakkvad tegutsema koos ameeriklastega.

Pressiesindaja sõnul ei saa kaitseministeerium üksuse eripärast tulenevalt anda rohkem teavet üksuse kavandatava tegevuse, asukoha, suuruse ja muu kohta. Ta lisas vaid, et eriüksuslasi saadetakse Afganistani sedavõrd vähe, et nood mahuvad praegu kehtiva 170 kaitseväelase mandaadi sisse.

Kaitsevägi alustas rahvusvaheliste operatsioonide kaugluurerühma Estsof moodustamist juba 2005. aastal. Siis korraldati kaugluurerühma instruktorite leidmiseks esimesed katsed.

Toonane luurepataljoni ülem major Riho Ühtegi ütles siis, et Eesti on võtnud NATO ees kohustuse valmistada 2010. aastaks ette 36-meheline süvaluurerühm, mis tegutseks vajadusel linnas, kõrbes, mägedes, merel ning tuleks toime mitmeid kuid ilma välise toetuseta vaenlase maa-alal.

Värbamist üksusesse alustas kaitsevägi siiski 2009. aastal. Ka praegu on kaitseväe peastaabi leheküljel üleval kuulutus, millega otsitakse kandidaate eriüksusesse. Järgmised katsed toimuvad tänavu novembris.

bns

Väljapressimise eest pika vangistuse saanud Indrek Leibur, kes on kogunud tele-ekraanil tuntust ka Nõia-Intsuna, taotles esmaspäeval Tallinna ringkonnakohtus enda õigeksmõistmist.

Leiburi kaitsja hinnangul peaks teise astme kohus maakohtu lahendi tühistama, Leiburi õigeks mõistma ja ühtlasi mehe vahi alt vabastama. Ringkonnakohus kuulutab lahendi 27. juunil.

Harju maakohus mõistis aprilli alguses Leiburilr enam kui seitsmeaastase vangistuse. Kohtu hinnangul on 34-aastase Leiburi süü tõendatud väljapressimises, mis oli sooritatud isikute grupis, kannatanult vabaduse võtmisega ning isiku poolt, kes on ka varem sarnase kuriteo sooritanud, ning karistas teda viieaastase vangistusega. Kuna Leiburil oli kandmata ka varasema süüteo eest mõistetud karistusosa, tuleb tal kokku vanglas veeta seitse aastat, viis kuud ja 24 päeva. Kohus luges Leiburi karistusaja alguseks tänavu 8. märtsi, kui politsei ta kinni pidas.

Leiburi kaassüüdlased kuulsid süüdimõistvat lahendit juba märtsi alguses.

Eeluurimisel kogutud andmetel pani Leibur koos 28-aastase Esko ja 26-aastase Marttiga väljapressimise toime mullu 28. märtsi õhtul Tallinnas, kui nõudsid tuttavalt mehelt esmalt 100 euro ja seejärel veel 20 euro tasumist. Kui kannatanu istus autosse, lukustas üks Leiburi kaaslastest auto uksed ja asus koos teise mehega kannatanut peksma. Samal ajal võttis Leibur kannatanult ära kaks sülearvutit ja andis need hiljem edasi oma kuriteokaaslasele.

Samuti käskisid süüdistatavad kannatanul hankida iPhone´i nutitelefon ja see neile loovutada. Mehed takistasid kannatanul autost lahkumast ja vabastasid ta alles tund aega hiljem, tuletades talle veel enne lahkumist meelde, et ta peab tooma nõutud asjad. Süüdistuse andmeil helistas Leibur kannatanule ka järgnevatel päevadel ja nõudis iPhone’ide üleandmist.

Prokurör küsis Leiburile kohtus karistuseks kaheksa aastat ja kuus kuud vangistust, millele lisanduks varasemast kandmata karistus kaks aastat ja kuus kuud.

"Väljapressimise eest võib kohus karistada 4-12-aastase vangistusega, nii et prokuröri küsitud karistus on keskmise lähedal. Karistuse taotlemisel arvestas prokurör ka seda, et Leiburit on varem kriminaalkorras karistatud seitse korda ja uue kuriteo pani ta süüdistuse järgi toime katseajal," selgitas prokuratuuri pressiesindaja.

Viimati karistas kohus Leiburit üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest 2003. aastal ja kinnipidamiskohas toime pandud narkokuriteo eest 2004. aastal ning ta vabanes vanglast enne tähtaega 2008. aasta lõpus.

Leibur sai avalikkuse ees tuntuks, kui osales teleekraanil selgeltnägijate võistluses. Seejärel meedias Nõia-Intsuks kutsuma hakatud mees on hiljem osalenud veel mitmes telesaates ja avameelselt rääkinud oma kriminaalsest minevikust.

bns

Möödunud reedel lõppesid Peipsil ja Lämmijärvel läbiviidud koristustalgud, mille tulemusena tragiti järvedest välja ühtekokku 835 vana nakkevõrku.

Lämmijärvest saadi mai keskel kahe päevaga kätte 138 triivima jäänud nakkevõrku ja Peipsi järve põhjaosast 387 võrku, teatas keskkonnainspektsioon. Möödunud neljapäeval ja reedel Peipsi järve kesk- ja lõunaosas läbi viidud tragimisel oli saagiks 310 risuvõrku.

"Kui Lämmijärvest saime kätte ka värskemaid, sel kevadel püügile pandud võrke, siis Peipsist leidsime ainult vanu, pikemat aega vees seisnud püüniseid, mis läksid kohe hävitamisele," ütles keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni peainspektor-nõunik Tõnis Saariste. Nii Lämmijärvel kui ka Peipsil aitasid inspektoritel võrke otsida ja tragida kohalikud kalurid.

Vanade püüniste väljatragimine on kalavarude kaitse eesmärgil oluline. Igal aastal jääb järve hulgaliselt ebaseaduslikult püügile seatud või tuule ja jääga püügikohast eemale liikunud nakkevõrke, mis risustavad järve, segavad kalureid kalapüügil ning ohustavad kalavarusid. Võrkudesse jäänud kala roiskub ning vajub koos võrguga põhja, aja jooksul tõuseb saagist vabanenud püünis uuesti pinnale ning jätkab püüki.

Võrkude tragimise projekti rahastas keskkonnainvesteeringute keskus.

bns