Riigikogu arutas teisipäeval esimesel lugemisel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni algatatud karistusseadustiku täiendamise eelnõu, mis kriminaliseerib seksi ostmise alaealiselt ehk siis alla 18-aastaselt isikult.

Riigikogu liige Andres Anvelt ütles eelnõu tutvustades, et muudatus on vajalik, kuna kehtiv karistusseadustik sätestab küll mitmeid kuriteokoosseise, millega kaitstakse alaealise normaalset, vaimset ja seksuaalset arengut, kuid mis ei taga olukorda, kus prostitutsioonile iseloomulike teenuste ostmine alaealiselt oleks karistatav ning sellega ühiskonnas peale eetilise tasemega ka õiguslikult hukka mõistetud.

„Eri prostitutsiooni käsitlevad uuringud ja ekspertide arvamused osutavad, et suur osa täiskasvanutest, kes tegelevad prostitutsiooniga, on asunud oma keha müüma juba alaealiselt, mistõttu on oluline vähendada nõudlust selle tegevusala suhtes õiguslike meetmetega,“ selgitas Anvelt.

Eelnõuga tuuakse karistusseadustikku eraldiseisev kuriteokoosseis "seksi ostmine alaealiselt", millega kriminaliseeritakse nooremale kui 18-aastasele isikule või teda kupeldavale isikule tasu pakkumise või üleandmise eest selleks, et asuda temaga suguühtesse või rahuldada muul viisil sugulist kirge.

„Koosseisuga ette nähtud tingimused on täidetud ka juhul, kui ostja on tasu üksnes pakkunud ehk tasu pole veel makstud või on makstud näiteks osaliselt,“ täpsustas Anvelt. „Samuti ei ole koosseisust tulenevalt tähtis tasu pakkumise või üleandmisega soovitud tegu, et seksuaalteenust on asutud tarbima või mitte. Samuti ei ole oluline, kas kokkulepe teenuse ostmiseks sõlmiti alaealise enda või tema vahendaja ehk kupeldaja poolt.“

Eelnõu eesmärk on vähendada prostitutsioonile kaasatud ja ahvatletud alaealiste arvu ja seda eelkõige sellise teenuse tarbimise nõudluse vähendamise kaudu. „Hirmu saada sellise teo eest karistada suurendab tunduvalt kartust saada sellise teenuse tarbimise eest avalikustatud ning seega ühiskonnas moraalse hukkamõistu osaliseks,“ sõnas Anvelt. „Seaduseelnõu teiseks oluliseks eesmärgiks on kohaldada raskemat vastutust nende isikute suhtes, kes ostavad seksiteenust neilt alaealistelt, kes on sunnitud prostitutsiooniga tegelema inimkaubanduse ohvritena.“

Kolmandaks eelnõu oluliseks eesmärgiks on vältida olukordi, kus Eesti võiks muutuda alaealistelt seksiostu ja tarbijate sihtkohariigiks. „Tänaseks päevaks on alaealistelt prostituutidelt teenuse ostmine kriminaliseeritud mitmetes meid ümbritsevates riikides nagu Soome, Rootsi, Leedu, Norra, Taani. Juhul, kui Eesti ei järgiks nende riikide eeskuju, on Eestil reaalne oht kujuneda alaealistega seotud seksitööstusega päritoluriigiks, kuna karistamatuse tunne võib siia tuua mitmeid meid ümbritsevate riikide nii-öelda seksituriste,“ põhjendas Anvelt.

bns

2. juunil saabus Narva tollipunkti kaudu Eestisse turismibuss, mille läbivaatusel avastasid maksu- ja tolliameti (MTA) töötajad 220 000 Venemaa maksumärkidega sigaretti.

Sigaretid olid peidetud bussiköögi mikrolaineahju alla, salongi tagumisse ossa ja alumise pagasiruumi kahekordse seina taha, teatas MTA.

Turismibussis oli 19 reisijat ja kaks bussijuhti, kes ei soovinud midagi deklareerida. Buss oli teel Riiga, et sealt laevaga Stockholmi suunduda, kus oli plaanis sigarette turustada.

Narva tollipunkti juhataja Voldemar Linno sõnul on viimasel ajal reisibussidest avastatud salasigarettide juhtumite ja koguste arv suurenenud.

Kuna juhtumi osas sai kriminaalmenetluse seadustiku alusel mõista kahtlustatava nõusolekul rahalise karistuse ja üks bussijuhtidest tunnistas oma süüd, siis tuli tal riigituludesse tasuda 1000 eurot.

bns

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) eestseisus arvas esmaspäeval erakonnast välja kaheksa kriminaalkorras karistatud inimest.

"IRL-i põhikirjas seisab, et erakonna liikmeks ei saa võtta inimest, kes kannab kriminaalkaristust. Seega ei ole sellistel inimestel meie erakonnas kohta ja eestseisus otsustas kahekse sellist liiget välja arvata," ütles IRL-i pressiesindaja Kaido Kukk BNS-ile.

IRL kavatseb oma liikmete tausta kontrollimist jätkata ja kui taolisi inimesi leitakse veel, arvab eestseisus ka nemad välja. Kukk märkis, et IRL on ligi 10 000 liikmega erakond ning kõigi tausta kontrollimine võib võtta aega.

Kuke sõnul on esmaspäeval erakonnast välja arvatud liikmete seas samad inimesed, kellest kirjutas eelmisel nädalal Eesti Ekspress.

Eesti Ekspress kirjutas neljapäeval, et näiteks IRL-i Tallinna piirkonda kuuluvat Allan Selterit on karistatud korduvalt majandus- ja maksukuritegude eest, sealhulgas nelja-aastase tingimisi vangistusega. IRL-i kuuluvat Ott Kabritsat on kohus karistanud kahekuuse tingimisi vangistusega. Kabritsa süü seisnes talle varasema purjuspäi autojuhtimise eest määratud karistuse kandmisest kõrvalehoidmises, kirjutas Eesti Ekspress.

bns

Põhja prefektuurile on viimase paari nädala jooksul tulnud kolm teadet juhtumitest, kus veenäidu kontrollimise ettekäändel korterisse sisenenud mees on varastanud esikus olnud asju.

Kõigi juhtumite puhul on varga skeem olnud väga sarnane. Kõigepealt sisenetakse korterisse tutvustades end veenäidu kontrollijana. Seejärel suunatakse korteriomanik mõnel ettekäändel kööki või vannituppa ning samal ajal varastab üksinda esikusse jäänud kurjategija näiteks käekotis olnud sularaha.

Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse Lääne teenistuse vanema Jan Lantsi sõnul ei ole juhuslikku võõrast inimest üldse mõttekas korterisse kutsuda ning kui seda on tehtud, siis võiks külalisel pidevalt silma peal hoida. „Ebaausatel kavatsustel korterisse tulnud inimesel on omaniku järelevalveta kerge esikus olevad asjad taskusse pista ning hiljem rahulikult lahkuda. Ka lihtsalt lahtisi uksi otsivate varaste meelsaim saak on esikukapile jäetud rahakott või mobiiltelefon, mistõttu pole selliseid esemeid mõistlik vahetult ukse kõrval hoida. Samuti tuleks uksi lukustatuna hoida ka siis, kui ise parasjagu korteris viibitakse,“ rääkis ta.

Lants pani kõigile südamele, et ka lastele ja eakatele selgitaks erinevatel ettekäänetel korterisse tulijatega kaasnevaid ohte. „Vee, elektri või muude näitude kontrollija ei saabu enamasti ilma kutseta ning vähemalt ühistu kaudu peaks info sellistest käikudest ette teada olema. Kui keegi saabub eelneva kokkuleppeta, on mõistlik kontrollida selle inimese töötõendit ning kahtluse korral ka andmed kirja panna. Samuti võib vargakahtlusest alati politseile teada anda,“ soovitas Lants.

Tallinna Vee kommunikatsioonijuht Mariliis Mia Topp märkis, et ettevõtte inspektorid on äratuntavad nii ametiautode kui logodega varustatud ametirõivastuse järgi. Veearvestitega seotud visiidid kooskõlastatakse alati eelnevalt kliendiga, seega tasuks kokkuleppimata ukse taha ilmuvasse isikusse suhtuda mõningase ettevaatusega. „ Julgustame klienti kahtluse korral küsima isikut tõendavat dokumenti ja töötõendit,” sõnas Topp.

Lisaks on võimalik alati kontrollida, kas tegemist on õige isikuga, Tallinna Vee kliendiinfo telefonilt 62 62 200.

22. mail sisenes umbes 40-aastane mees veearvesti kontrollimise ettekäändel korterisse Mustamäel Vilde teel. Külas olnud naine läks hetkeks teise tuppa ja jättis võõra mehe esikusse ootama. Mees lahkus ja lubas õhtu poole tagasi tulla. Hiljem avastas naine, et esikus olnud käekotist on varastatud rahakott, kus oli sees dokument ning ligi 50 eurot sularaha.

28. mail lubas Mustamäel Vaablase tänaval elav eakas naine tuppa väidetavalt veearvestit kontrolliva mehe. Hetkeks teise tuppa läinud naine jättis esikusse käekoti. Hiljem, kui mees oli lahkunud, avastas naine, et kotist on kadunud ligi 220 eurot sularaha ning dokument.

28. mail Mustamäel Akadeemia teel tuli vanema naise koju mees, kes väitis, et soovib kontrollida veearvestit. Naine jättis käekoti esikusse. Mõned päevad hiljem avastas ta, et käekotist oli kadunud rahakott dokumentide, pangakaartide ning ligi 50 euroga.

bns