EESTI UUDISED BNS

Tarbijakaitse: kassa ja saali hinnad ei ühtinud veerandil ostudest

Tarbijakaitseamet tegi mais hinnakontrolle 165 kaupluses ning avastas rikkumisi 39 poes, võrreldes eelneva sarnase kontrolliga langes eksimuste osakaal 34 protsendilt 23 protsendile.

7.-11. maini kontrolliti hindade ühtivust müügisaalis ja kassas kauplusekettide, näiteks Bauhofi, Grossi Toidukaupade, K-Rauta, Maxima, Prisma, Rimi ja Selveri poodides, teatas tarbijakaitseamet. Selleks tehti igas poes 25 tootest koosnev kontrollost.

Suurim hinnaerinevus tuli ilmsiks Kuressaare Säästumarketis, kus päevitussprei hinnaks oli müügisaalis märgitud 2,55 eurot, kassas oli hind aga 5,49 eurot. Tarbija kasuks oli suurim hinnaerinevus 2 eurot ja see ilmnes Pärnus Papiniidu Jyski kaupluses vaakumkottide puhul, mille hind saalis oli 3,99, kassas aga 1,99 eurot.

Võrreldes aasta algusega oli sel korral vähem eksimusi nii tarbija kahjuks kui ka tarbija kasuks. Esimesel juhul oli langus 20 protsendilt 16-le, teisel juhul oli langus 14 protsendilt seitsmele.

Trahve määrati hinnakontrolli käigus 560 euro ulatuses, pooleli on veel 14 menetlust.

Kui kassast läbilöödud hinnad ei vasta müügisaalis avaldatud hindadele, võib tarbija ostust loobuda ja raha tagasi küsida.

Ostutšeki võiks üle vaadata kassa juurest lahkumata, et võimalik probleem kohe avastada ja lahendada. Kui hinnapettus tuleb ilmsiks alles kodus, tuleks võimalikult kiiresti poodi tagasi pöörduda ja esitada pretensioon lepingust taganemiseks.

Sarnastest hinnapettustest tuleks kindlasti teavitada ka tarbijakaitseametit, sest tegemist on tarbijakaitseseaduse rikkumisega.

bns

Tsahkna: laste hääl valimistel sunniks erakondi neid enam märkama

Riigikogu sotsiaalkomisjoni Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv esimees Margus Tsahkna ütles reedel parlamendi ümarlaual "Eesti rahva kestmine", et lastele kohe pärast sündi hääleõiguse andmine sunniks poliitilisi jõudusid oma programmid lastega perede suunal üle vaatama.

Tsahkna sõnul tähendaks idee anda lastele sünni hetkest saadik valimisõigus põhiseaduse muutmist, mille osas Isamaa ja Res Publica Liit on alati ettevaatlik.

Kuid siin võib tema hinnangul peituda võti, mis paneb poliitilised jõud pöörama rohkem tähelepanu lastele ja lastega peredele, sest neile hääle andes, lisanduks valijate hulka kuni 280 000 valijat.

„See sunnib poliitilisi jõude vaatama üle oma programmid ja valimislubaduste täitmised,“ ütles Tsahkna. „See ei juhtu kohe, aga igal järgmisel valimisel on see huvigrupp suuremalt esindatud.“

Ka ei ole tema sõnul vaja hakata välja töötama üksikpoliitikaid, millega püüda lastega inimeste tähelepanu, sest see dokument - „Laste ja perede arengukava 2012-2020 – on juba olemas, küsimus on selles, kas seal kirjas olevat suudetakse ellu viia.

Tsahkna sõnul ei ole õige karta, et sellise lähenemisega võiks poliitika Eestis muutuda rohkem vasakpoolseks. „Mind ei huvita, kas erakond on parem- või vasakpoolne kui eesmärk on rahva püsimajäämine, rahvusriigi säilimine ja kui hoolivust tuleb sellega juurde,“ ütles ta. „Täna on tõde rahvaloenduse näol laual. Kasutame seda võimalust ja mõtleme vabamalt. Võib-olla on lahendused pikas perspektiivis just sellistes ideedes.“

bns

Uute registreeritud töötute lisandumine kiirenes viimasel nädalal

Töötukassa võttis viimase nädala jooksul arvele 1493 uut töötut, mis on mitmesaja inimese võrra enam kui eelnenud nädalatel.

Kokku oli neljapäevase seisuga registreeritud töötuid töötukassas arvel 42 941. See on 785 võrra vähem võrreldes eelmise nädala neljapäevaga. Registreeritud töötud moodustavad praegu 6,5 protsenti tööjõust 16 aastat kuni pensioniiga.

Töötukassa andmeil teatas 63 protsenti maikuus registreeritud töötute hulgast välja arvatud inimest, et nad on leidnud töö. Tegelik tööleminejate osakaal on tõenäoliselt veel suurem.

Töötukassal on praegu pakkuda 3888 töökohta Eestis ja 215 välismaal.

Ühtlasi teatas töötukassa reedel, et lõpetab alates juuli algusest registreeritud töötute nädalastatistika avaldamise. Iganädalast statistikat hakkas kassa avaldama majanduskriisi alguses, kui registreeritud töötute arv kasvas väga kiiresti. "Nüüd, kus registreeritud töötus on vaatamata sesoonsetele kõikumistele langeva trendiga, oleme loobumas selle lühiajalise statistika avaldamisest ning jätkame kõigi tähtsamate statistiliste näitajate avaldamist kuustatistikas," märkis töötukassa.

Nädalastatistika on väga tugevasti mõjutatud kalendaarsetest efektidest ja ka ühekordsetest muutustest või sellest, kas mõni riigipüha jääb vastavasse nädalasse või toimub noormeeste ajateenistusse kutsumine. "Mida stabiilsem on majandusolukord, seda enam on nädalastatistika mõjutatud nendest anomaaliatest ja seda vähem on näha tegelikku trendi," selgitas kassa.

bns

EL kiitis heaks kolm Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö suurprojekti

Euroopa Komisjon kiitis juuni alguses heaks kolm Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi projekti kogueelarvega orienteeruvalt 21,5 miljonit eurot, mille käigus rekonstrueeritakse Narva-Ivangorodi sõiduautode ja jalakäijate piiripunktid, restaureeritakse Narva ja Ivangorodi kindluste ansambel ning parandatakse liiklemis- ja piiriületusvõimalusi Värska-Petseri teelõigul.

Sellest summast 12,7 miljonit eurot eraldasid Euroopa Komisjon ja Venemaa Föderatsioon ning 6,7 miljonit Eesti riik. Projektipartnerite omafinantseering oli 10 protsenti ehk ligikaudu 2,1 miljonit eurot, teatas siseministeerium.

Projektid tuleb ellu viia hiljemalt 2014. aasta lõpuks. Projekte rahastatakse regionaalministri valitsemisala eelarvest.

Narva-Ivangorodi piiripunktide kompleksse rekonstrueerimise projektiga ehitatakse Ivangorodi Parusinka piiripunkti uus hoone ning Narva autode piiripunktis rekonstrueeritakse jalakäijate terminal ja sõidurajad. Lisaks renoveeritakse jalakäijate sild. Projekti maksumus on 8,2 miljonit eurot.

Unikaalse piiriülese Narva-Ivangorodi kindluste ansambli kui ühtse kultuuri- ja turismiobjekti arendamise projekti eesmärk on tõsta Narva ja Ivangorodi piiriregiooni külastuskeskkonna atraktiivsust ja konkurentsivõimet. Projekti käigus restaureeritakse Narva Viktoria bastion ja püssirohukelder, kuhu rajatakse külastuskeskus. Lisaks luuakse Viktoria bastionisse interaktiivne bastionide ajalugu tutvustav ekspositsioon ja korrastatakse ligipääsuteed. Ivangorodi kindluses rekonstrueeritakse Väikese püssirohu ladu ning ehitatakse külastuskeskus ja ligipääsuteed. Projekti maksumus on 6,9 miljonit eurot.

Ohutu tee projektiga rekonstrueeritakse 19,1 kilomeetri pikkune teelõik Värskast Petserini ning ehitatakse kergliiklusteed Värska ja Koidula piirpunkti lähedale ja Petseri linna. Samuti rajatakse turismibusside parkla Petseri kesklinna ning sõidu- ja veoautode ooteala Kunitšina Gora piiripunkti lähedal. Projekti eelarve on ligi 6,4 miljonit eurot.

"Need kolm investeeringut olid praeguseks muutunud juba möödapääsmatuks. Piiriületusvõimaluste parandamine, kogu selle protsessi kiiremaks ja mugavamaks muutmisel on otsene mõju nii piirialade kui kogu Eesti majandusele," selgitas nende projektide vajalikkust regionaalminister Siim Kiisler. Kahe linna kindluste korrastamine ja arendamine aitab ministri sõnul aga senisest paremini ära kasutada piirkonna turismipotentsiaali.

Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm aastateks 2007–2013 viiakse ellu Euroopa Naabrus- ja Partnerlusinstrumendi käigus, mis on osa Euroopa Liidu (EL) naabruspoliitikast ning mis toetab EL-i liikmesriikide piiriülest koostööd kolmandate riikidega, sealhulgas Venemaaga.

Programmist rahastatakse ühiseid arendustegevusi Eesti, Läti ja Vene piiriregioonide konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära piirkonna potentsiaali ja soodsat asukohta. Programmi piirkonda kuuluvad Eesti Ida-Viru, Rapla, Järva, Lääne-Viru, Jõgeva, Tartu, Põlva, Võru, Valga ja Viljandi maakond, Läti Vidzeme ja Latgale maakond ning Venemaa Leningradi ja Pihkva oblast ja Peterburi linn.

bns

Krüptoloogid: Eesti ID-kaardil on ründamist võimaldav nõrkus

Rahvusvaheliste krüptoloogide grupi hinnangul on Eesti ID-kaardi ühes standardis ründamist võimaldav nõrkus, Eestis asjatundjate hinnangul on tegemist teoreetilise ohuga, kirjutab Eesti Päevaleht.

Rahvusvaheline teadlaste meeskond on valmis saanud teaduspublikatsiooni, mille üks osa puudutab ka Eesti ID-kaartide turvalisust. Artikkel kantakse ette 19.–23. augustini USA-s Santa Barbaras toimuval konverentsil Crypto 2012, mis on maailma kõige esinduslikum krüptimiskonverents. Krüptoloogide väite lühikokkuvõte Eesti ID-kaardi turvalisuse kohta on, et ühes standardis, millele Eesti ID-kaart tugineb, on ründamist võimaldav nõrkus.

Cybernetica AS-i nõukogu liige, infoturbesüsteemide osakonna arendusjuht ja teadur Arne Ansper on artiklit lugenud ja selle kolleegidega põhjalikult läbi arutanud. „Meil on krüptograafide uurimisrühm, oleme selle valdkonnaga kaua tegelenud ja ma kinnitan: paanikaks pole põhjust. ID-kaarti ei ole murtud,” kinnitas Ansper.

Tema selgitusel võttis rahvusvaheline uurimisrühm ette ühe vana, 1998. aastal kirjeldatud avalike veebiserverite, sealhulgas pankade vastase ründe, ja muutis selle efektiivsemaks, mis tähendab, et rünnet on võimalik kiiremini sooritada. Peale selle võeti vaatluse alla grupp krüptoseadmeid, mida pole selle ründe puhul varem uuritud – teiste seas ka Eesti ID-kaart – ning vaadati, kuidas seda rünnet saaks nende vastu rakendada. „Leiti, et uue Eesti ID-kaardi puhul vajab ründaja sõltuvalt ründest 27–103 tundi ühe sõnumi murdmiseks, ning nende väide on, et see rünne on praktiline,” ütles Ansper.

Leht märgib, et üht olulisemat aspekti - ründe puhul tuleb teada kaardi PIN-koodi - pole uurimistöös mainitud, seega eeldatakse, et kaart on aktiviseeritud ja töövalmis.

Politsei- ja piirivalveameti isikutuvastamise ja dokumendibüroo juhi Helen Renneli sõnul on tegemist "teoreetilist laadi leiuga", kuna testid eeldasid lisaks ID-kaardile ja selle PIN-koodi teadmist. "Sisuliselt käsitleti olukorda, kus ukseluku muukimiseks on tarvis selle võtit," sõnas ta.

bns

Eesti küberkurjategijate tõttu võivad sajad tuhanded jääda internetita

Eesti ja Ameerika Ühendriikide õiguskaitsjate poolt mullu novembri alguses operatsiooni "Ghost Click" käigus kinni peetud küberkurjategijate tõttu ähvardab 360 000 nakatunud arvutiga klienti juulis internetita jäämine.

Küberkurjategijate poolt kasutatud DNSChanger nimeline pahavara suunas nakatunud arvutite võrguliikluse läbi kurjategijate kontrolli all olevate libaserverite, mis võimaldas kelmidel võrguliiklust täielikult kontrollida.

Kokku võis kurjategijate tabamise hetkel olla nakatunud 4-8 miljonit arvutit, mis oleksid libaserverite sulgemisel jäänud kõik ilma internetita. Seetõttu hoiti peamiselt USA-s asuvaid libaservereid sealse kohtu otsusega endiselt kasutuses, kuid juba kaks korda pikendatud kohtuorder lõpeb 9. juulil.

Kolmandat korda seda tõenäoliselt enam ei pikendata ning nakatunuid ähvardab internetiühendusest ilma jäämine, märkis Tallinnas toimuval rahvusvahelisel küberkonflikti konverentsil osalev küberkurjategijate paljastamises osalenud NASA küberturbe spetsialist Sean Zadig.

Zadig nimetas mullu novembri algul Eesti kodanike Vladimir Tšaštšini, Timur Gerassimovi, Dmitri Jegorovi, Valeri Aleksejevi, Konstantin Poltevi ja Anton Ivanovi kinnipidamiseni viinud Eesti ja USA õiguskaitseorganite ühisoperatsiooni parimaks näiteks õnnestunud rahvusvahelisest koostööst küberkuritegevuse tõkestamisel.

Kahtlustatavad peeti politseioperatsiooni käigus kinni Tartus ja Harjumaal, kõik kinnipeetud on Eesti kodakondsed. Küberkuritegudes kahtlustavatel oli erinevatel Eesti pankade arveldusarvetel üle miljoni euro väärtuses raha, mis on arestitud. Riigiprokuratuuri andmetel on lisaks piiratud ligikaudu 150 kinnistu kasutamine. Kinnisvara on erineva väärtusega, ulatudes 30 000 eurost kuni rohkem kui miljoni euroni.

Kokku osales mullu novembris toimunud operatsioonis 75 õiguskaitsjat, neist 60 Eestist ja 15 USA-st.

Kuuest operatsiooni käigus tabatud Eesti kodanikust kaks on juba USA-le välja antud ja neli on endiselt Eestis kohtu all. Andrei Taame nimeline Venemaa kodanik on jäänud seni tabamatuks.

Kahtlustuse kohaselt organiseeris Tšašin alates 2007. aastast kuni mullu novembrini pahavara väljatöötamist ja levitamist ning selle pahavara kasutamise tulemusel saadud kriminaalse tulu varjamist. DNSChanger nimeline pahavara võimaldas kontrollida nakatatud arvutite seadeid ning suunata arvuti kasutaja pahavara haldaja poolt ette antud internetilehtedele. Selle tegevuse tulemusel asendati arvuti kasutaja poolt külastatud veebilehtedel näitamiseks mõeldud reklaam teiste reklaamiandjate reklaamiga. Samuti asendati arvuti kasutaja poolt sooritatud internetiotsingute tulemustes sisalduvaid linke, eesmärgiga suunata arvuti kasutajad nende poolt eelnevalt määratud veebilehtedele.

Riigiprokuratuuri andmeil töötati praegu teadaoleva info kohaselt pahavara välja peamiselt Eestis ning selle loomisega seotud inimesed on kahtlustatavatena kinni peetud.

Kahtlustuse kohaselt tehti pangakontodele laekunud raha ebaseadusliku päritolu varjamiseks toiminguid ligikaudu 21,5 miljoni USA dollari ning rohkem kui 560 000 euro väärtuses.

Ameerika Ühendriikides asuvate arvutiomanike vastu suunatud küberkuritegude sooritamises kahtlustatavad ning väidetavalt miljoneid eurosid kuritegelikku tulu teeninud Eesti elanikud võisid uurimisandmetel kasutada illegaalse tulu pesemiseks laenuäri.

Riigiprokuratuuri kinnitusel on nii USA-s kui ka Eestis toimuva kriminaaluurimise raames lisaks mitmele eraisikule saanud juriidilise isikuna kahtlustuse ka Credit Union OÜ, mis veel mõni aeg tagasi pakkus rahahätta sattunud inimestele kiirlaenu. Paar kuud tagasi ilmus aga laenufirma veebilehele kiri, mille järgi on firma tegevus lõpetatud. Siis sattuski firma kriminaaluurimise alla ning selle arved on arestitud.

bns


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD