Euroopa Komisjon kiitis juuni alguses heaks kolm Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi projekti kogueelarvega orienteeruvalt 21,5 miljonit eurot, mille käigus rekonstrueeritakse Narva-Ivangorodi sõiduautode ja jalakäijate piiripunktid, restaureeritakse Narva ja Ivangorodi kindluste ansambel ning parandatakse liiklemis- ja piiriületusvõimalusi Värska-Petseri teelõigul.

Sellest summast 12,7 miljonit eurot eraldasid Euroopa Komisjon ja Venemaa Föderatsioon ning 6,7 miljonit Eesti riik. Projektipartnerite omafinantseering oli 10 protsenti ehk ligikaudu 2,1 miljonit eurot, teatas siseministeerium.

Projektid tuleb ellu viia hiljemalt 2014. aasta lõpuks. Projekte rahastatakse regionaalministri valitsemisala eelarvest.

Narva-Ivangorodi piiripunktide kompleksse rekonstrueerimise projektiga ehitatakse Ivangorodi Parusinka piiripunkti uus hoone ning Narva autode piiripunktis rekonstrueeritakse jalakäijate terminal ja sõidurajad. Lisaks renoveeritakse jalakäijate sild. Projekti maksumus on 8,2 miljonit eurot.

Unikaalse piiriülese Narva-Ivangorodi kindluste ansambli kui ühtse kultuuri- ja turismiobjekti arendamise projekti eesmärk on tõsta Narva ja Ivangorodi piiriregiooni külastuskeskkonna atraktiivsust ja konkurentsivõimet. Projekti käigus restaureeritakse Narva Viktoria bastion ja püssirohukelder, kuhu rajatakse külastuskeskus. Lisaks luuakse Viktoria bastionisse interaktiivne bastionide ajalugu tutvustav ekspositsioon ja korrastatakse ligipääsuteed. Ivangorodi kindluses rekonstrueeritakse Väikese püssirohu ladu ning ehitatakse külastuskeskus ja ligipääsuteed. Projekti maksumus on 6,9 miljonit eurot.

Ohutu tee projektiga rekonstrueeritakse 19,1 kilomeetri pikkune teelõik Värskast Petserini ning ehitatakse kergliiklusteed Värska ja Koidula piirpunkti lähedale ja Petseri linna. Samuti rajatakse turismibusside parkla Petseri kesklinna ning sõidu- ja veoautode ooteala Kunitšina Gora piiripunkti lähedal. Projekti eelarve on ligi 6,4 miljonit eurot.

"Need kolm investeeringut olid praeguseks muutunud juba möödapääsmatuks. Piiriületusvõimaluste parandamine, kogu selle protsessi kiiremaks ja mugavamaks muutmisel on otsene mõju nii piirialade kui kogu Eesti majandusele," selgitas nende projektide vajalikkust regionaalminister Siim Kiisler. Kahe linna kindluste korrastamine ja arendamine aitab ministri sõnul aga senisest paremini ära kasutada piirkonna turismipotentsiaali.

Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm aastateks 2007–2013 viiakse ellu Euroopa Naabrus- ja Partnerlusinstrumendi käigus, mis on osa Euroopa Liidu (EL) naabruspoliitikast ning mis toetab EL-i liikmesriikide piiriülest koostööd kolmandate riikidega, sealhulgas Venemaaga.

Programmist rahastatakse ühiseid arendustegevusi Eesti, Läti ja Vene piiriregioonide konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära piirkonna potentsiaali ja soodsat asukohta. Programmi piirkonda kuuluvad Eesti Ida-Viru, Rapla, Järva, Lääne-Viru, Jõgeva, Tartu, Põlva, Võru, Valga ja Viljandi maakond, Läti Vidzeme ja Latgale maakond ning Venemaa Leningradi ja Pihkva oblast ja Peterburi linn.

bns

Rahvusvaheliste krüptoloogide grupi hinnangul on Eesti ID-kaardi ühes standardis ründamist võimaldav nõrkus, Eestis asjatundjate hinnangul on tegemist teoreetilise ohuga, kirjutab Eesti Päevaleht.

Rahvusvaheline teadlaste meeskond on valmis saanud teaduspublikatsiooni, mille üks osa puudutab ka Eesti ID-kaartide turvalisust. Artikkel kantakse ette 19.–23. augustini USA-s Santa Barbaras toimuval konverentsil Crypto 2012, mis on maailma kõige esinduslikum krüptimiskonverents. Krüptoloogide väite lühikokkuvõte Eesti ID-kaardi turvalisuse kohta on, et ühes standardis, millele Eesti ID-kaart tugineb, on ründamist võimaldav nõrkus.

Cybernetica AS-i nõukogu liige, infoturbesüsteemide osakonna arendusjuht ja teadur Arne Ansper on artiklit lugenud ja selle kolleegidega põhjalikult läbi arutanud. „Meil on krüptograafide uurimisrühm, oleme selle valdkonnaga kaua tegelenud ja ma kinnitan: paanikaks pole põhjust. ID-kaarti ei ole murtud,” kinnitas Ansper.

Tema selgitusel võttis rahvusvaheline uurimisrühm ette ühe vana, 1998. aastal kirjeldatud avalike veebiserverite, sealhulgas pankade vastase ründe, ja muutis selle efektiivsemaks, mis tähendab, et rünnet on võimalik kiiremini sooritada. Peale selle võeti vaatluse alla grupp krüptoseadmeid, mida pole selle ründe puhul varem uuritud – teiste seas ka Eesti ID-kaart – ning vaadati, kuidas seda rünnet saaks nende vastu rakendada. „Leiti, et uue Eesti ID-kaardi puhul vajab ründaja sõltuvalt ründest 27–103 tundi ühe sõnumi murdmiseks, ning nende väide on, et see rünne on praktiline,” ütles Ansper.

Leht märgib, et üht olulisemat aspekti - ründe puhul tuleb teada kaardi PIN-koodi - pole uurimistöös mainitud, seega eeldatakse, et kaart on aktiviseeritud ja töövalmis.

Politsei- ja piirivalveameti isikutuvastamise ja dokumendibüroo juhi Helen Renneli sõnul on tegemist "teoreetilist laadi leiuga", kuna testid eeldasid lisaks ID-kaardile ja selle PIN-koodi teadmist. "Sisuliselt käsitleti olukorda, kus ukseluku muukimiseks on tarvis selle võtit," sõnas ta.

bns

Eesti ja Ameerika Ühendriikide õiguskaitsjate poolt mullu novembri alguses operatsiooni "Ghost Click" käigus kinni peetud küberkurjategijate tõttu ähvardab 360 000 nakatunud arvutiga klienti juulis internetita jäämine.

Küberkurjategijate poolt kasutatud DNSChanger nimeline pahavara suunas nakatunud arvutite võrguliikluse läbi kurjategijate kontrolli all olevate libaserverite, mis võimaldas kelmidel võrguliiklust täielikult kontrollida.

Kokku võis kurjategijate tabamise hetkel olla nakatunud 4-8 miljonit arvutit, mis oleksid libaserverite sulgemisel jäänud kõik ilma internetita. Seetõttu hoiti peamiselt USA-s asuvaid libaservereid sealse kohtu otsusega endiselt kasutuses, kuid juba kaks korda pikendatud kohtuorder lõpeb 9. juulil.

Kolmandat korda seda tõenäoliselt enam ei pikendata ning nakatunuid ähvardab internetiühendusest ilma jäämine, märkis Tallinnas toimuval rahvusvahelisel küberkonflikti konverentsil osalev küberkurjategijate paljastamises osalenud NASA küberturbe spetsialist Sean Zadig.

Zadig nimetas mullu novembri algul Eesti kodanike Vladimir Tšaštšini, Timur Gerassimovi, Dmitri Jegorovi, Valeri Aleksejevi, Konstantin Poltevi ja Anton Ivanovi kinnipidamiseni viinud Eesti ja USA õiguskaitseorganite ühisoperatsiooni parimaks näiteks õnnestunud rahvusvahelisest koostööst küberkuritegevuse tõkestamisel.

Kahtlustatavad peeti politseioperatsiooni käigus kinni Tartus ja Harjumaal, kõik kinnipeetud on Eesti kodakondsed. Küberkuritegudes kahtlustavatel oli erinevatel Eesti pankade arveldusarvetel üle miljoni euro väärtuses raha, mis on arestitud. Riigiprokuratuuri andmetel on lisaks piiratud ligikaudu 150 kinnistu kasutamine. Kinnisvara on erineva väärtusega, ulatudes 30 000 eurost kuni rohkem kui miljoni euroni.

Kokku osales mullu novembris toimunud operatsioonis 75 õiguskaitsjat, neist 60 Eestist ja 15 USA-st.

Kuuest operatsiooni käigus tabatud Eesti kodanikust kaks on juba USA-le välja antud ja neli on endiselt Eestis kohtu all. Andrei Taame nimeline Venemaa kodanik on jäänud seni tabamatuks.

Kahtlustuse kohaselt organiseeris Tšašin alates 2007. aastast kuni mullu novembrini pahavara väljatöötamist ja levitamist ning selle pahavara kasutamise tulemusel saadud kriminaalse tulu varjamist. DNSChanger nimeline pahavara võimaldas kontrollida nakatatud arvutite seadeid ning suunata arvuti kasutaja pahavara haldaja poolt ette antud internetilehtedele. Selle tegevuse tulemusel asendati arvuti kasutaja poolt külastatud veebilehtedel näitamiseks mõeldud reklaam teiste reklaamiandjate reklaamiga. Samuti asendati arvuti kasutaja poolt sooritatud internetiotsingute tulemustes sisalduvaid linke, eesmärgiga suunata arvuti kasutajad nende poolt eelnevalt määratud veebilehtedele.

Riigiprokuratuuri andmeil töötati praegu teadaoleva info kohaselt pahavara välja peamiselt Eestis ning selle loomisega seotud inimesed on kahtlustatavatena kinni peetud.

Kahtlustuse kohaselt tehti pangakontodele laekunud raha ebaseadusliku päritolu varjamiseks toiminguid ligikaudu 21,5 miljoni USA dollari ning rohkem kui 560 000 euro väärtuses.

Ameerika Ühendriikides asuvate arvutiomanike vastu suunatud küberkuritegude sooritamises kahtlustatavad ning väidetavalt miljoneid eurosid kuritegelikku tulu teeninud Eesti elanikud võisid uurimisandmetel kasutada illegaalse tulu pesemiseks laenuäri.

Riigiprokuratuuri kinnitusel on nii USA-s kui ka Eestis toimuva kriminaaluurimise raames lisaks mitmele eraisikule saanud juriidilise isikuna kahtlustuse ka Credit Union OÜ, mis veel mõni aeg tagasi pakkus rahahätta sattunud inimestele kiirlaenu. Paar kuud tagasi ilmus aga laenufirma veebilehele kiri, mille järgi on firma tegevus lõpetatud. Siis sattuski firma kriminaaluurimise alla ning selle arved on arestitud.

bns

Peaministri kohuseid täitva kaitseminister Urmas Reinsalu ja rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on president Toomas Hendrik Ilvese kriitilised postitused Nobeli majanduspreemia laureaadi Paul Krugmani aadressil täiesti õigustatud.

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Urmas Reinsalu ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et Ilves astus pärast Krugmani Eesti-teemalist artiklit Twitteris oma riigi kaitseks välja väga jõulisel moel, kuid presidendil oligi põhjust olla oma sõnumis väga selge. "Kes siis veel peaks Eesti kaitseks välja astuma, kui mitte riigipea?" küsis Reinsalu.

Tema hinnangul on Krugman oma majandusteooriates leidnud, et kriisi ajal peaks riik jõuliselt sekkuma, looma sotsiaalseid töökohti ja eraldama ettevõtjatele toetusi. "Eesti poliitika on olnud vastupidine. Eesti ei toimi Krugmani teooria järgi, majanduskasv on siin taastunud ja see on Krugmani jaoks probleem," lausus Reinsalu.

Reformierakonda kuuluva rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on Krugman muutunud publitsistiks ja Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama poliitika õigustajaks. Ta tõdes, et Ameerika Ühendriikide eelarvetasakaalu võib võrrelda Kreeka omaga.

Ligi sõnul võrdles Krugman oma Eesti teemalises postituses 2007. aasta Eesti SKP-d, kui riiki voolas sisse odavat välisraha ja praegust olukorda. Ligi sõnul ei ole Eesti praeguse ja 2007. aasta olukorra võrdlemine väga kohane. "Krugmani postitus on väärt kriitikat ja see on täiesti õigustatud, et president tegi seda sellisel moel," lausus Ligi.

President Toomas Hendrik Ilves avaldas neljapäeva öösel oma Twitteri kontol mitu jõulises sõnastuses kommentaari New York Timesis majanduskolumni kirjutava Krugmani Eesti teemalise blogisissekande kohta.

Krugman pani oma kirjutisele pealkirjaks "Eesti rapsoodia" ja ta seadis kahtluse alla, kas Eestit tuleks tuua eeskujuks kokkuhoiupoliitika edukuse näidisriigina. Blogis on kirjutise juures graafik, mis näitab Eesti majanduse olukorda viimastel aastatel. Krugmani hinnangul ei saa Eesti majanduse taastumist nimetada eduks.

Lätis riigivisiidil viibiv Ilves tegi neljapäeva öösel oma Twitteri konto vahendusel mitu Krugmani kirjutist jõuliselt kritiseerivat ingliskeelset postitust.

Muu hulgas kirjutas riigipea "Ilmselt Nobeli preemia kaubanduse eest tähendab, et võid jutlust pidada rahaasjade teemal ning kuulutada minu riik "tühermaaks", "Aga tõesti, mida meie teame? Oleme ju vaid rumalad ida-eurooplased. Valgustamata. Ühel päeval me saame aru. Nostra culpa." ning "Si*ume ida-eurooplaste peale - nende inglise keel on halb, nad ei reageeri ja tegelikult teevad, milles on kokku lepitud, ja valivad valitsusi, kes on vastutavad."

Ilves ütles neljapäeval oma pressiesindaja vahendusel Delfile, et tema öised sõnumid oli reaktsioon Eesti pingutuste kaitseks ja ta jääb oma sõnade juurde.

2008. aastal Nobeli majandusauhinna saanud Krugman on muu hulgas mullu sügisel ennustanud, et Kreeka võlakriis levib üle kogu Euroopa, mis viib euroliidu kokkuvarisemiseni.

bns