Keskerakonna juhatus otsustas esmaspäeval, et erakonna suvepäevad toimuvad augusti keskel Võrtsjärve ääres.

Keskerakonna pressiesindaja Taavi Pukk ütles BNS-ile, et Keskerakonna suvepäevad toimuvad 11.-12. augustil Võrtsjärve ääres Vaibla puhkekeskuses. „Kui möödunud aastal korraldasid piirkonnad ise oma suvepäevi, siis seekord toimuvad erakonnal üldised suvepäevad,“ sõnas ta. Osavõtutasu on 25 eurot, sooduspilet 20 eurot.

Isamaa ja Res Publica Liidu suvepäevad toimuvad 21.- 22. juulil Pärnumaal. Reformierakonna suvepäevad toimuvad 17.- 19. augustil Nelijärvel. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna suvepäevad toimuvad 13.- 15. juulini Käsmus, Lainela puhkekülas.

BNS

Riigikogu esimees Ene Ergma kohtus esmaspäeval Eestisse visiidile saabunud Kosovo parlamendi spiikri Jakup Krasniqi ja teda saatva delegatsiooniga.

Kohtumise peamiseks teemaks oli Kosovo Euroopa Liidu suunaline lõimimine ja Eesti riigi võimalik abi selles protsessis, vahendas riigikogu pressitalitus. Spiiker Krasniqi andis riigikogu esimehele ülevaate Kosovo poliitilisest süsteemist, parlamendist, seal arutusel olevatest aktuaalsetest küsimustest, aga ka suhetest naaberriikidega.

Külaline väljendas lootust, et nii Kosovo kui Eesti panustavad omavaheliste suhete tihendamisse ja intensiivistavad delegatsioonide vahetamist. Krasniqi tänas Eestit Kosovo tunnustamise eest esimeste riikide hulgas ning rõhutas, et nad on palju õppinud Eesti kogemustest oma riigi arengu suunamisel.

Krasniqi väitel on neil head suhted ka Euroopa Parlamendiga ning jätkuvalt töötatakse selle nimel, et viimased viis Euroopa Liidu riiki, kes seni pole Kosovot tunnustanud, muudaksid oma hoiakuid soosivamaks. Loodetakse, et ülejäänud Euroopa Liidu riikide toetus aitab selle saavutamisele kaasa.

Ergma väärtustas kohtumist öeldes, et on oluline saada infot otse algallikast. Riigikogu esimees nentis, et Eestil on soojad tunded väikeste riikide vastu ning selgitas, et väikeriikidel on palju eeliseid nii arenguprotsesside kiiruse kui läbipaistvuse osas.

„ Väikeriigid peavad olema oma arengus paindlikud. Pakume oma kogemustele toetudes igakülgset abi, eriti parlamentaarsel tasandil, aga ka avaliku teenistuse ülesehitamisel. Noored riigid vajavad õppimiseks aega ja õppida saab läbi tegutsemise,“ ütles Ergma.

Kohtumisest võtsid osa riigikogu väliskomisjoni aseesimees Enn Eesmaa ning Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Urve Tiidus.

bns

Kahekordne olümpiavõitja Andrus Veerpalu astus rahvusvahelise spordiarbitraaži ette, mille peasekretäri Matthieu Reebi sõnul selgub otsus arvatavasti mõne nädala pärast, vahendas rahvusringhäälingu uudistesaade „Aktuaalne kaamera“.

Esmaspäevane kohtupäev Šveitsis Lausanne'is veel kestab.

Eesti delegatsioon saabus Lausanne'i kell üheksa hommikul ja pole sellest ajast peale majast lahkunud. Esimesi kommentaare peaks saama kuulda Eesti aja järgi 20.30 õhtul.

"Praegu toimub Veerpalu kaasuse arutamine ning täna (esmaspäeval – toim.) ning homme esitavad mõlema vaidluspoole juristid oma argumendid ja tõendid kohtunike paneelile. Pärast kuulamiste lõppu teeb kohtunike paneel oma otsuse, aga ilmselt juhtub see mõned nädalad hiljem," märkis Reeb.

Otsus on tema sõnul lõplik, sest kuigi seda saab edasi kaevata Šveitsi föderaalkohtusse, on see võimalik ainult väga piiratud tingimustel, nagu näiteks protseduurilised vead või kohtunikepaneeli väär kooslus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

bns

Kolmapäeval riigikogus lõpphääletusele minev uus kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu leevendab ajateenistuse haridusnõudeid, lubades teenima ka vähemalt 6. klassi haridusega noored.

Kui seni võeti ajateenistusse vähemalt põhikooli lõpetanud ehk minimaalselt 9. klassi haridusega noori, siis uues kaitseväeteenistuse seaduse eelnõus on muudatusettepanekuga langetatud haridusnõuet 6. klassi tasemeni.

Täpsemalt – sõduri auastme (reamees, kapral, madrus, vanemmadrus) võib edaspidi anda kaitseväelasele ja reservis olevale isikule, kellel on läbitud vähemalt põhikooli teine kooliaste põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses.

„Vähemalt põhihariduse omamise eeltingimus jättis riigikaitsest eemale paljud noored, kes ühel või teisel põhjusel põhihariduse paberini polnud jõudnud,“ selgitas riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma BNS-ile. „Nende hulgas näiteks on ka palju asjalikke maanoori, kes põllutehnikaga sinapeal ja taludes hinnatud mehed. Küll aga täna mitte kaitseväes, kuigi nii mõnigi on soovinud ajateenistusse astuda.“

Kokku rohkem kui 380 komisjoni sõnastatud parandusettepaneku seast tõi Raidma uues kaitseväeteenistuse seaduses esile kaitseväelaste sotsiaalsete tagatiste tõstmise. „Taastati kaitseväelase hukkumise korral makstava hüvitise maksuvabastus,“ sõnas ta.

„Põllumeestele pikendati kordusõppustest põhjendatult vabastuse taotlemise perioodi kogu põllutööde ajaks ehk siis 1. oktoobrini. Samuti laiendati ajateenistusse ning õppekogunemistele kutsumise vabastust kõigile valitavaile ametikohtadele ehk siis ka Euroopa Parlamendi ning kohalike omavalitsuse volikogu liikmetele.“

Paljud parandused korrastasid Raidma sõnul uute mõistete kasutamist ning kõrvaldasid eelnõus esinenud loogikavigu.

bns