Pärnu maakohus mõistis politsei juhtivametnikule Eili Mesipuule liiklusrikkumise süü kinnistamiseks tagantjärele väärteoprotokolli võltsimise eest 780 euro suuruse rahalise karistuse, kirjutab Postimees.

Keskkonnainspektsiooni endine ametnik ja praegune Tartu ülikooli lepinguline töötaja Katrin Pärn sõitis 29. veebruaril koos kõrvalistmel olnud emaga punase väikekaubikuga Pärnus Oja tänaval. Naine vajutas oma kaelas rippuva mobiiltelefoni kõnevalikuklahvi. Pärna väitel kõnele ei vastatud ja sellega asi lõppes. Mõnisada meetrit hiljem peatasid tema sõiduki politseinikud.

Politseinik teatas, et telefoniga rääkimise eest on trahv 12 eurot. Pärn ei olnud kiirmenetlusehga nõus ja valis üldmenetluse, sest teadis, et kavatseb telefoniga rääkimise karistuse vaidlustada.

Pärast väärteoprotokolli kättesaamist võtsid politseinikud autos kaassõitjana olnud Pärna emalt politseiautos tunnistajana ütlusi. Ütluste põhjal koostatud protokolli politseiametnikud Kristiina Hallimäe ja Eili Mesipuu naisele ette ei lugenud vaid esitati see läbilugemiseks ja allkirjastamiseks, sealjuures dikteerides, mida peab juurde kirjutama. Kas ametniku kirjutatu ikka sai tema sõnade järgi, naine enda sõnul ei tea, märkis Postimees.

Protokolli järgi kinnitas ema, et tütar vastas vahetult enne politsei peatumismärguannet telefonikõnele. Kahtlusi tekitas Katrin Pärnas protokolli viimane lause: "Telefoni hoidis ta käes, kuigi käed vabaks süsteem olemas."

"Küsisin emalt, kuhu ta ütlusi kinnitava lause kirjutas. Ta ütles, et jättis ametniku kirjutatuga veidi vahet. Kuid toimiku materjalidega tutvudes tõendit vaadates olid kõik vahepealsed read tihedalt täis kirjutatud ja ilmnes tekstikattuvust menetleja ja minu ema kirjutatuga," märkis Katrin Pärn.

Kahtluste põhjal esitas Katrin Pärn 13. märtsil riigiprokuratuurile kuriteoavalduse. Kolm päeva hiljem kuulati tema ema Lääne ringkonnaprokuratuuris tunnistajana üle ja protokoll saadeti käekirjaekspertiisi.

Et protokolli lõpus oli ülestikku kaks eri reale kirjutatud tähte, polnud eksperdil keeruline kinnitada, et ülemine lause "Telefoni hoidis ta käes, kuigi käed vabaks süsteem olemas" oli sinna kirjutatud hiljem kui alumine, millega tunnistaja kinnitas, et protokoll on kirjutatud tema sõnade järgi ja on õige.

Protokolli koostanud ja uurimise alla Eili Mesipuu tunnistas oma tegu. Aprilli alguses suundus staažikas politseiametnik ja konstaablipiirkonna vanem Mesipuu kiirkorras politseipensionile. Juhul kui ametnik olnuks süü tõendamise hetkel endiselt politseinik, kaotanuks ta õiguse politseipensionile.

Mai lõpus mõistis Pärnu maakohus Mesipuu käskmenetluse korras süüdi ametialases võltsimises ja määras talle rahalise karistuse 780 eurot.

Mobiiltelefoniga autoroolis rääkimise eest määras politsei Katrin Pärnale 44 eurot trahvi. Naine vaidleb politseiga edasi.

bns

Keskerakonna fraktsioon esitab neljapäeval riigikogule otsuse eelnõu, mille järgi teeb parlament valitsusele ettepaneku töötada välja õiguslikud alused maavalitsuste tegevuse ümber korraldamiseks ning maavanema institutsiooni lõpetamiseks.

Keskerakonna teatel võiks maavanemate kaotamine olla esimene samm haldusreformi läbiviimisel.

Keskerakonna fraktsiooni liikme Tarmo Tamme sõnul on tänaseks olukord selline, kus kõik reaalsed võimalused, sealhulgas rahaline ressurss ja otsustusõigus on koondatud ministeeriumite pädevusse ning parimal juhul tegeleb maavalitsus ministeeriumis otsustatu vahendamisega. Tema sõnul ei oma maavanem sisuliselt enam pädevust maakonna ulatusega protsesside juhtimiseks.

Keskerakond märkis, et aastatel 2009-2011 on ametisse määratud 12 maavanemat, kes kõik kuuluvad kas Reformierakonda või Isamaa ja Res Publica Liitu.

bns

Valitsus arutab neljapäeval riigikogu Keskerakonna fraktsiooni eelnõu, mis näeb ette 2009. aasta keskpaigani kehtinud riikliku matusetoetuse taastamise, rahandusministeerium ja sotsiaalministeerium ei toeta eelnõu.

Rahandusministeerium ja sotsiaalministeerium ei toeta eelnõu ning ei pea põhjendatuks matusetoetuse võimaldamist kõigile, arvestamata surnu omaste majanduslikke võimalusi, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile.

Lähedase inimese matusekulude katmiseks on võimalus pöörduda elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole, kes enda kehtestatud tingimustel ja korras võib toimetulekuraskustesse sattunuid toetada.

Keskerakonna fraktsioon algatas 16. mail eelnõu, mille eesmärk on laiendada riikliku matusetoetuse saajate ringi. Senine seadus näeb ette, et riik eraldab omavalitsusele tundmatu või omasteta isiku matuseks toetust. Eelnõu kohaselt oleks riiklikule matusetoetusele õigus igal isikul, kes kannab matuse korraldamise kulud ja sarnaselt kehtivale seadusele korraldaks kohalik omavalitsus tundmatu või omasteta lahkunu matuse.

Seaduse jõustumine on kavandatud 1. jaanuariks 2013. Eelnõu koostajad on 2010. aasta matusetoetuse suuruse alusel hinnanud riigieelarve täiendavaks kuluks 3,5 miljonit eurot.

Riik lõpetas matusetoetuse maksmise 2009. aasta juulist, et parandada riigieelarve tasakaalu. Opositsioon on teinud korduvalt ettepaneku see toetus endisel kujul taastada, kuid seni pole vastavad eelnõud toetust leidnud.

2009. aasta riigieelarves oli 3000-kroonise matusetoetusemaksmiseks ette nähtud 54,9 miljonit krooni, millest 20,1 miljonit hoidis koalitsioon seadusemuudatusega teisel poolaastal kokku. Aasta varem maksis riik sotsiaalkindlustusameti kaudu toetuseks 50 miljonit, millest ühe miljoni said valla- ja linnavalitsused. Ühekordset matusetoetust maksti Eestis ja teatud juhtudel ka väljaspool Eestit registreeritud surma korral matuse korraldamiseks.

bns

Valitsus kavatseb neljapäeval heaks kiita kalapüügiseaduse muudatused, millega on muuhulgas kavas muuta paindlikumaks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti riigile eraldatud lubatud aastase saagi kehtestamise võimalused.

Valitsusele antakse eelnõuga õigus kehtestada vajaduse korral kalaliigi lubatud aastane saak ka poolaastate kaupa, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Muudatust põhjendatakse vajadusega vältida esimesel poolaastal suurema kvoodiosa täitumist, nagu see on juhtunud paaril viimasel aastal.

Ühtlasi soovitakse kaluritele tagada stabiilsemad püügivõimalused ja sissetulek. Samuti järgitakse muudatusega teadlaste soovitust.

Kalapüügiseaduse peamised muudatused on seotud tõsiste rikkumistega, mille puhul on kavas kohaldada punktisüsteemi, mille alusel siis määrataks kalalaevatunnistuse omanikule punkte kalapüügieeskirjade rikkumise eest.

Kui kalalaevatunnistuse omanik on kogunud 18, 36, 54 või 72 punkti, peatatakse kalalaevatunnistus automaatselt esimest, teist, kolmandat või neljandat korda. Kui tunnistuse omanikul on kogunenud 90 punkti, võetakse kalalaevatunnistus jäädavalt ära ja tunnistus tunnistatakse kehtetuks. Sel juhul ei saa seda laeva kalapüügil enam kasutada.

Kui kalalaevatunnistuse omanik ei soorita eelmisest tõsisest rikkumisest kolme aasta jooksul ühtegi tõsist rikkumist, kustutatakse kõik punktid.

Samuti võib keskkonnaminister käskkirjaga kalapüügi ajutiselt peatada, kui Euroopa Komisjon kehtestab Eesti jaoks püügikeelu ühise kalanduspoliitika eesmärkide täitmata jätmise tõttu.

Kui liikmesriik ei täida oma kohustusi kalavarude säilitamise mitmeaastase kava rakendamisel ning kui komisjonil on tõendid, et nende kohustuste täitmata jätmisega kaasneb tõsine oht kalavarudele, võib komisjon kalapüügi ajutiselt sulgeda, märkis valitsus oma teates.

Eelnõu kohaselt ei pea kaluri kalapüügiloa alusel rannapüügil kasutatavad laevad olema satelliitjälgimissüsteemidega varustatud, kui nad vastavad teatud tingimustele. Liikmesriik võib alla 15-meetrise kogupikkusega kalalaevad Euroopa Liidu nõudest vabastada, kui nad tegutsevad üksnes lipuliikmesriigi territoriaalmeredel või ei viibi merel kunagi kauem kui 24 tundi.

Samuti tunnistatakse eelnõuga kehtetuks säte, mille kohaselt loetakse kalapüüginõuete tõsisteks rikkumisteks harrastuskalapüüki ilma kalapüügiõigust tõendava dokumendita või harrastuspüügiõiguse eest mobiilimakset tasumata.

bns