Keskerakonna fraktsioon esitab neljapäeval riigikogule otsuse eelnõu, mille järgi teeb parlament valitsusele ettepaneku töötada välja õiguslikud alused maavalitsuste tegevuse ümber korraldamiseks ning maavanema institutsiooni lõpetamiseks.

Keskerakonna teatel võiks maavanemate kaotamine olla esimene samm haldusreformi läbiviimisel.

Keskerakonna fraktsiooni liikme Tarmo Tamme sõnul on tänaseks olukord selline, kus kõik reaalsed võimalused, sealhulgas rahaline ressurss ja otsustusõigus on koondatud ministeeriumite pädevusse ning parimal juhul tegeleb maavalitsus ministeeriumis otsustatu vahendamisega. Tema sõnul ei oma maavanem sisuliselt enam pädevust maakonna ulatusega protsesside juhtimiseks.

Keskerakond märkis, et aastatel 2009-2011 on ametisse määratud 12 maavanemat, kes kõik kuuluvad kas Reformierakonda või Isamaa ja Res Publica Liitu.

bns

Valitsus arutab neljapäeval riigikogu Keskerakonna fraktsiooni eelnõu, mis näeb ette 2009. aasta keskpaigani kehtinud riikliku matusetoetuse taastamise, rahandusministeerium ja sotsiaalministeerium ei toeta eelnõu.

Rahandusministeerium ja sotsiaalministeerium ei toeta eelnõu ning ei pea põhjendatuks matusetoetuse võimaldamist kõigile, arvestamata surnu omaste majanduslikke võimalusi, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile.

Lähedase inimese matusekulude katmiseks on võimalus pöörduda elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole, kes enda kehtestatud tingimustel ja korras võib toimetulekuraskustesse sattunuid toetada.

Keskerakonna fraktsioon algatas 16. mail eelnõu, mille eesmärk on laiendada riikliku matusetoetuse saajate ringi. Senine seadus näeb ette, et riik eraldab omavalitsusele tundmatu või omasteta isiku matuseks toetust. Eelnõu kohaselt oleks riiklikule matusetoetusele õigus igal isikul, kes kannab matuse korraldamise kulud ja sarnaselt kehtivale seadusele korraldaks kohalik omavalitsus tundmatu või omasteta lahkunu matuse.

Seaduse jõustumine on kavandatud 1. jaanuariks 2013. Eelnõu koostajad on 2010. aasta matusetoetuse suuruse alusel hinnanud riigieelarve täiendavaks kuluks 3,5 miljonit eurot.

Riik lõpetas matusetoetuse maksmise 2009. aasta juulist, et parandada riigieelarve tasakaalu. Opositsioon on teinud korduvalt ettepaneku see toetus endisel kujul taastada, kuid seni pole vastavad eelnõud toetust leidnud.

2009. aasta riigieelarves oli 3000-kroonise matusetoetusemaksmiseks ette nähtud 54,9 miljonit krooni, millest 20,1 miljonit hoidis koalitsioon seadusemuudatusega teisel poolaastal kokku. Aasta varem maksis riik sotsiaalkindlustusameti kaudu toetuseks 50 miljonit, millest ühe miljoni said valla- ja linnavalitsused. Ühekordset matusetoetust maksti Eestis ja teatud juhtudel ka väljaspool Eestit registreeritud surma korral matuse korraldamiseks.

bns

Valitsus kavatseb neljapäeval heaks kiita kalapüügiseaduse muudatused, millega on muuhulgas kavas muuta paindlikumaks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti riigile eraldatud lubatud aastase saagi kehtestamise võimalused.

Valitsusele antakse eelnõuga õigus kehtestada vajaduse korral kalaliigi lubatud aastane saak ka poolaastate kaupa, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Muudatust põhjendatakse vajadusega vältida esimesel poolaastal suurema kvoodiosa täitumist, nagu see on juhtunud paaril viimasel aastal.

Ühtlasi soovitakse kaluritele tagada stabiilsemad püügivõimalused ja sissetulek. Samuti järgitakse muudatusega teadlaste soovitust.

Kalapüügiseaduse peamised muudatused on seotud tõsiste rikkumistega, mille puhul on kavas kohaldada punktisüsteemi, mille alusel siis määrataks kalalaevatunnistuse omanikule punkte kalapüügieeskirjade rikkumise eest.

Kui kalalaevatunnistuse omanik on kogunud 18, 36, 54 või 72 punkti, peatatakse kalalaevatunnistus automaatselt esimest, teist, kolmandat või neljandat korda. Kui tunnistuse omanikul on kogunenud 90 punkti, võetakse kalalaevatunnistus jäädavalt ära ja tunnistus tunnistatakse kehtetuks. Sel juhul ei saa seda laeva kalapüügil enam kasutada.

Kui kalalaevatunnistuse omanik ei soorita eelmisest tõsisest rikkumisest kolme aasta jooksul ühtegi tõsist rikkumist, kustutatakse kõik punktid.

Samuti võib keskkonnaminister käskkirjaga kalapüügi ajutiselt peatada, kui Euroopa Komisjon kehtestab Eesti jaoks püügikeelu ühise kalanduspoliitika eesmärkide täitmata jätmise tõttu.

Kui liikmesriik ei täida oma kohustusi kalavarude säilitamise mitmeaastase kava rakendamisel ning kui komisjonil on tõendid, et nende kohustuste täitmata jätmisega kaasneb tõsine oht kalavarudele, võib komisjon kalapüügi ajutiselt sulgeda, märkis valitsus oma teates.

Eelnõu kohaselt ei pea kaluri kalapüügiloa alusel rannapüügil kasutatavad laevad olema satelliitjälgimissüsteemidega varustatud, kui nad vastavad teatud tingimustele. Liikmesriik võib alla 15-meetrise kogupikkusega kalalaevad Euroopa Liidu nõudest vabastada, kui nad tegutsevad üksnes lipuliikmesriigi territoriaalmeredel või ei viibi merel kunagi kauem kui 24 tundi.

Samuti tunnistatakse eelnõuga kehtetuks säte, mille kohaselt loetakse kalapüüginõuete tõsisteks rikkumisteks harrastuskalapüüki ilma kalapüügiõigust tõendava dokumendita või harrastuspüügiõiguse eest mobiilimakset tasumata.

bns

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts rääkis kolmapäeval riigikogu infotunnis saadikute küsimustele vastates, et riik leevendab järgmisest aastast seoses elektrituru täieliku avanemisega toimuda võivat elektri hinnatõusu vajaduse tekkides toimetulekutoetustega.

"Ma tean, et sotsiaalministeerium tegeleb sellega, me planeerime järgmise aasta eelarvesse kindlasti rohkem vahendeid toimetulekutoetusteks juhul, kui selleks on vajadus. Nii et me kindlasti tegeleme ka nende lühiajaliste sotsiaalsete mõjudega," kommenteeris minister elektri hinnatõusu leevendamist vaestele.

Opositsiooni ettepaneku kohta alandada elektriaktsiisi ütles Parts, et seda võib arutada, kuid see alandaks elektri hinda kõikidele, mitte ainult neile, kes abi tegelikult vajavad. "Õpetajate palku on vaja tõsta, pensioneid on vaja tõsta. Me peame lugema iga senti. Tõenäoliselt on mõistlik toetada neid perekondi mitte elektriaktsiisi ühtlaste eranditega, vaid sellega, et anda neile sotsiaaltoetusi," selgitas minister. "[Sotsiaalminister Hanno] Pevkuri plaan toimutulekutoetuste osakaalu eelarves tõsta on tõenäoliselt valitsuse jaoks augustis laua peal."

Parts kordas ka mõtet, et elektri hinda aitaks alandada taastuvenergia toetuste kärpimine. Minister kutsus üles parlamenti – sealhulgas opositsooni – üles esitama omapoolseid lahendusi taastuvenergia toetuste osas, mis aitaksid tootjatega toetuste muutmiseks kokkuleppele jõuda.

Järgmisest aastast muutub Eesti elektriturg vabaks ka väiketarbijate jaoks, kellel tekib võimalus hakata elektri müüjat valima. Põlevkivist toodetud elekter kallineb muu hulgas selle pärast, et sellele lisandub süsinikdioksiidikvoodi maksumus. Avaneva turu tingimustes võib tarbija osta elektrit, mille tootmisel süsinikdioksiidi ei eraldu ja mida süsinikdioksiidikvoodi hind ei mõjuta.

bns