Alates septembrist hakkavad kehtima uued nõuded majutusettevõtetele, muu hulgas reguleeritakse neis esmakordselt "spaa" mõiste kasutamist.

Septembrist tohivad sõna "spaa" oma nimes kasutada vaid need majutusettevõtted, kes pakuvad vähemalt kahte erinevat massaažiteenust, kahte erinevat veehoolitsust või basseini kasutamise võimalust, vähemalt kuuekohalist sauna ja kahte iluteenust, kuhu alla ei käi saunateenus, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Seni on majutusettevõtete spaateenuste pakkumine olnud õiguslikult reguleerimata, kuid reguleerimine on ministeeriumi sõnul vajalik eelkõige Eesti kuurort- ja taastusravi traditsioone ning tarbijate ootusi arvestades.

Ministeerium märkis ka, et senisest enam pööratakse uues määruses tähelepanu majutusettevõtetes peatuvate külaliste ohutuse tagamisele. Ühe uuendusena peab tulevikus kodumajutuses ja külaliskorteris, milles on kuni 10 voodikohta, olema alates 1. septembrist igas majutusruumis autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur ja majutusettevõttes vähemalt üks kuuekilose tulekustutusaine massiga esmane tulekustutusvahend. Praegu kehtivate nõuete järgi piisab elamus tegutseva kodumajutuse ja külaliskorteri puhul anduri olemasolust ühes ruumis kogu elamu peale.

Enama kui 10 voodikohaga kodumajutusele ja külaliskorterile laienevad alates 2013. aasta 1. jaanuarist kõik ehitise tuleohutusnõuded, mida kohaldatakse majutusettevõtetele.

Üldisemad muudatusettepanekud kehtivad kõikidele majutusastustele. Edaspidi peavad majutusasutused registreerima kõiki kliente, väljastama ruumide võtmeid identifitseerituna, tagama külastajatele ööpäevase sisse- ja väljapääsu ning külastajatele ja töötajatele esmaabiapteegi kasutamise võimaluse.

Senised nõuded majutusettevõtetele on muutumatuna kehtinud 2005. aastast. Majandustegevuse registri andmetel tegutseb Eestis üle 1600 majutusettevõtte.

Eelnõu väljatöötamisel osalesid muu hulgas Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Turismifirmade Liit, päästeamet, MTÜ Eesti Maaturism, MTÜ Eesti Kämping-Karavan ja Eesti Spa Liit.

bns

Peaminister Andrus Ansip kinnitas teisipäeval Tallinnas kohtumisel Kosovo parlamendi spiikri Jakup Krasniqiga, et Eesti toetab Kosovo liitumist Euroopa Liidu ja Schengeni viisaruumiga, kui riik on täitnud kõik liitumiseks vajalikud kriteeriumid.

Ansip tõdes, et Eesti on praeguseks liitunud kõigi organisatsioonidega, millest 20 aastat tagasi unistas. Ta tõdes, et liitumiseks vajalikud struktuursed reformid olid vajalikud eelkõige Eestile endale, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile.

Ansipi sõnul on Eesti laienemispoliitika toetaja nii Euroopa Liidu suunal kui ka Schengeni viisaruumis. Ta avaldas lootust, et ühel päeval tegutsevad Eesti ja Kosovo koos nii Euroopa Liidus kui ka Schengeni viisaruumis. Ta kinnitas, et Eesti on valmis oma kogemusi riigi ülesehitamisel ning struktuursete reformide tegemisel Kosovoga jagama.

Jakup Krasniqi tänas Eestit toetuse eest ning kinnitas, et Kosovo jaoks on Euroopa Liiduga lõimumine väga oluline ja väärtuslik. Spiiker tänas Eestit ka Kosovo iseseisvuse kiire tunnustamise eest. Kosovo kuulutas iseseisvuse välja 17. veebruaril 2008. Eesti tunnustas Kosovo iseseisvust sama aasta 21. veebruaril, olles selle sammuga tunnustajate reas 13. riik.

Kohtumisel tõdeti, et Eesti ja Kosovo kahepoolsed suhted on väga head. Kosovo spiikri hinnangul on ka kahe riigi hetkel tagasihoidlikel majandussuhetel potentsiaali. Lisaks pidas spiiker oluliseks koostööd haridus- ja kultuurivaldkonnas.

Ansip käis koos tolleaegse kaitseväe juhataja Ants Laaneotsaga Kosovos visiidil 2008. aasta novembris. Kosovo peaminister Hashim Thaci oli töövisiidil Eestis 2010. aasta märtsis. Peaministrit saatvasse delegatsiooni kuulusid põllumajandus- ja metsandusminister Idriz Vehapi, avaliku halduse minister Arsim Bajrami ning kaubandus- ja tööstusminister Lutfi Zharku.

Jakup Krasniqi ja teda saatva delegatsiooniga kohtusid teisipäeval ka riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) ja väliskomisjoni liikmed.

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson märkis, et Eestile on olulise tähtsusega suhted Lääne-Balkani riikidega ja Kosovo võib loota täielikule toetusele nii lõimumisel Euroopa Liiduga kui ka NATO suunalisel liikumisel. Mihkelson pidas tähtsaks koostöö tagamist erinevate poliitiliste jõudude vahel, et saavutada üksmeel nendes küsimustes. Ta toonitas, et kahe riigi omavaheliste suhete arendamisse annab kindlasti uue impulsi koostöö parlamentide komisjonide vahel.

ELAKi esimees Taavi Rõivas tõi välja komisjoni tähtsa rolli nii Euroopa Liiduga liitumisprotsessi käigus kui ka nüüd EL-i liikmesriigina. „ELAK-il on täita oluline ülesanne võtta riigikogu nimel seisukoht Euroopa Liidu olulistes küsimustes,“ märkis Rõivas. Külalised selgitasid, et Kosovos on samuti moodustatud analoogne komisjon. Eesti kogemus on tähtis, et kindlustada edu EL-i suunalisel liikumisel. Rõivas kinnitas Eesti valmisolekut anda Kosovole nendes küsimustes igakülgset abi. Ta tõi välja EL-iga ühinemise kasuteguri, mis võimaldas riigil saavutada arengus märkimisväärset edu.

bns

Reformierakond kogus mullu 452 945 eurot annetusi, millele lisandus riigi toetus 1 736 269 eurot, selgub erakonna majandusaasta aruandest.

Aruande kinnitusel on annetused laekunud kõik Eestis ning anonüümseid ega varjatud annetusi ei olnud. Tulude poolele kirjutas erakond lisaks annetustele ja toetustele veel 13 019 eurot liikmemakse ja 24 eurot tulu ettevõtlusest. Kokku oli erakonnal tulusid mullu 2 202 257 eurot.

Sularaha oli erakonnal möödunud aasta lõpu seisuga kassas 626 eurot ning arvelduskontodel 196 765 eurot.

Kulude poolele kirjutas Reformierakond mullu 1 990 681 eurot ning aasta lõpuks jäi erakond 211 576 euroga kasumisse.

Tõõjõukulud moodustasid mullu 543 940 eurot ning erakond andis tööd keskmiselt 29 inimesele. Võrreldes 2010. aastaga tööjõukulud kasvasid, samas vähenes keskmine töötajate arv nelja võrra. Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestati tasusid ja olulisi soodustusi 54 620 euro eest.

Mitmesugused tegevuskulud olid erakonnal mullu 459 654 eurot, sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide kulud 801 846 eurot ning muud kulud 3455 eurot.

Aasta lõpu seisuga oli Reformierakonna omakapital 434 948 eurot.

2011. aastal astus Reformierakonda 1336 inimest ja möödunud aasta lõpu seisuga oli seal 10 438 liiget. Loodi viis uut piirkondlikku organisatsiooni: Meremäe, Varbla, Sangaste, Juuru ja Pöide.

bns

Ebaseaduslike inimuuringute tõttu kohtu alla sattunud ja kriminaalkorras süüdi mõistetud inimuuringute eetikakomitee endine esimees Lembit Allikmets jäi dokumendivõltsimises lõplikult süüdi, kuna riigikohus otsustas tema kaitsja kassatsioonkaebust mitte menetleda.

Kassatsioonkaebuse esitas riigikohtule Lembit Allikmetsa kaitsja Marko Paabumets, kuid riigikohus otsuistas esmaspäeval kaebust mitte menetleda.

Tartu maakohus karistas mullu detsembri alguses 75-aastast Allikmetsa dokumendi võltsimise eest 1524 euro suuruse rahalise karistusega, sellist karistust nõudis kohtualusele ka prokurör. Menetluskulude katteks peab Allikmets tasuma 480,78 eurot.

Allikmetsa kaitsja kaebas maakohtu otsuse edasi Tartu ringkonnakohtusse, kes jättis 7. märtsil maakohtu otsuse muutmata, ütles Tartu kohtute pressiesindaja BNS-ile.

----

Süüdistuse järgi võltsis Allikmets ajavahemikul 2008. aasta 3. novembrist kuni 4. detsembrini Valga haigla peaarsti Andres Selli kihutamisel ravimi kliinilise uuringu jaoks Tartu ülikooli inimuuringute eetika komitee loa. Allikmets koostas ja allkirjastas süüdistuse järgi tagantjärgi 24. märtsi 2003 kuupäeva kandva loa, et viia 2006. aastal ebaseaduslikult läbiviidud ravimi 2-kloroprokaiin kliiniline uuring vastavusse esitatavate nõuetega ja näiliselt seadustada ebaseaduslik uuring.

Mullu 21. novembril eraldas Tartu maakohtus Valga haigla peaarsti Andres Selli süüdistuse ebaseaduslike inimuuringute kriminaalasjast, kuna kaitsja ja prokurör esitasid taotluse arutada tema kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Hiljem leidiski Selli süüasja kokkuleppemenetluses arutanud kohus, et mehe süü on tõendatud lisaks ebaseaduslike inimuuringute tegemisele ka keelatud kauba ebaseaduslikus sisseveos, teise isiku kallutamises dokumendi võltsimisele ja võltsitud dokumendi kasutamises. Selle eest mõistis kohus Sellile 31.281,25 euro suuruse rahalise karistuse. Menetluskulude katteks peab Sell tasuma 489,18 eurot.

Süüdistuse kohaselt viis Sell 2006. aasta aprillist septembrini läbi 2-kloroprokaiin inimuuringu, kuigi tal puudus selleks ravimiameti luba ja nõuetekohane patsientide nõusolek. Uurimuse läbiviimise ja selle tulemuste kohta avaldasid 2008. aastal kaks väljaannet ka artikli, kus kirjutati, et uuringutes osales üle 60 patsiendi, kellele tehti jalaoperatsioone. Ühtlasi manustati patsientidele operatsioonieelselt 2-kloroprokaiini, et koguda teavet ravimi mõju kohta.

Esmalt alustas ravimiamet ilmunud artikli alusel küll väärteomenetluse, kuid peagi edastati teave õiguskaitseorganitele, kes asusid juhtunut uurima kriminaalmenetluse raames.

Prokuratuur selgitas eeluurimise käigus välja, et arst sai ravimid Šveitsist, kuigi tal puudus nende Eestisse sisseveoks ravimiameti luba. Lähtuvalt ravimiseadusest on kliinilise uuringu läbiviimiseks kohustuslik kooskõlastada läbiviidavad uuringud meditsiinieetika komiteega. Lisaks on tarvis ravimiameti luba ja patsientide nõusolekut uuringus osalemiseks. Neid dokumente aga uuringu läbiviijal ei olnud.

bns