Eestis oli mullu 36 200 oma verd tasuta ja vabatahtlikult loovutanud doonorit, mis moodustab 2,7 protsenti rahvastikust.

Doonorite arv on kasvanud igal viimasel kuuel aastal. Mullu lisandus võrreldes aasta varasemaga 64 uut doonorit. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitusel peaks arenenud riigi stabiilsete verevarude tagamiseks doonoreid olema neli protsenti rahvastikust, teatas tervise arengu instituut BNS-ile.

Esmakordselt elus loovutas 2011. aastal verd 8058 inimest, kuid esmakordsete veredoonorite arv on siiski paaril viimasel aastal veidi vähenenud. Samas loovutavad mõned doonorid verd mitmeid kordi aastas. Vereloovutusi kokku kogunes eelmisel aastal 59 280 doosi, mis teeb ühe doonori kohta keskmiselt 1,6 vereloovutust aastas.

Verekeskuseid on Eestis neli. Neist vanim on tegutsenud juba üle 70 aasta, kõige uuem üheksa aastat. Kõik verekeskused korraldavad sageli ka väljasõite doonoripäevadele üle Eesti, et võimalikele doonoritele lähemale tulla. Kõigist verevarudest 44 protsenti ongi kogutud selliste väljasõitude käigus.

Õigesti säilitatud ja kvaliteetne veri töödeldakse verekeskustes enamasti verekomponentideks, näiteks erütrotsüütideks, trombotsüütideks või plasmaks, mida siis vereülekande käigus kasutatakse haiglates üle Eesti. 2011. aastal vajas haiglates kas mõnda verekomponenti või täisverd 18 178 patsienti. Viimasel kuuel aastal on vereülekannet ehk transfusioonravi vajavate patsientide arv jäänud stabiilselt 17 600 ja 18 600 piiresse.

Neljapäeval, 14. juunil tähistatakse Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO algatusel üle maailma veredoonorite päeva eesmärgiga teadvustada vere ja veretoodete vajadust ja tänada kõiki vabatahtlike doonoreid elupäästva kingituse eest. Tänasel päeval põhinevad 62 riigi veretooted täielikult vabatahtlikul tasuta veredoonorlusel. Tasuta vabatahtlik doonorlus on peamine viis, et tagada piisav ja stabiilne riigi verevaru.

bns

Riigikogu juhatus otsustas teisipäeval maksta juuli keskel riigikogu kantselei direktori ametist lahkuvale Heiki Sibulale kauaaegse teenistuse eest kuue kuu palga suuruse preemia, kirjutab Postimees.

Juhatuse otsuse kohaselt vabastatakse Sibul teenistusest 14. juulil teenistustähtaja möödumise tõttu ning antakse talle kauaaegse kohusetundliku teenistuse eest ergutusena kuue kuu palga suurune preemia.

Eelmisel aastal teenis Sibul riigikogu kodulehel avaldatud palgaandmete kohaselt töötasuna kokku 47 960,62 eurot.

Ühtlasi nimetas juhatus täna allkirjastatud otsusega riigikogu kantselei uueks direktoriks Maria Alajõe, kelle teenistusaeg kestab 15. juulist kuni 14. juulini 2017. Alajõe ametipalgaks saab 2846 eurot, millele lisandub teenistusaastate, magistrikraadi ning riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise eest makstav tasu.

Varem Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse liikmena töötanud Alajõe valiti riigikogu kantselei uueks direktoriks jaanuaris välja kuulutatud konkursil, kus 1995. aastast kantseleid juhtinud Sibul ei osalenud.

bns

Riigiprokurör Piret Paukštys saatis teisipäeval Harju maakohtule süüdistuskokkuvõtte "kummituskliki" (Ghost Click) juhtumis, kus Eesti kodanikest arvutispetsialistide rühm nakatas miljoneid arvuteid oma tarkvaraga, et panna võõrad kompuutrid endale raha teenima, kirjutab Postimees.

Riigiprokuratuur süüdistuste sisu eile lähemalt ei kommenteerinud. Varem on viiele inimesele esitatud kahtlustus kuritegelikku ühendusse kuulumises ning suure ulatusega rahapesus. Neli meest – Vladimir Tšaštšin, Timur Gerassimenko, Dmitri Jegorov ja Konstantin Poltev – on olnud mullu novembrist saati vahi all.

Kahtlustatavad peeti politseioperatsiooni käigus kinni Tartus ja Harjumaal, kõik kinnipeetud on Eesti kodakondsed. Küberkuritegudes kahtlustavatel oli erinevatel Eesti pankade arveldusarvetel üle miljoni euro väärtuses raha, mis on arestitud. Riigiprokuratuuri andmetel on lisaks piiratud ligikaudu 150 kinnistu kasutamine. Kinnisvara on erineva väärtusega, ulatudes 30 000 eurost kuni rohkem kui miljoni euroni.

Kokku osales mullu novembris toimunud operatsioonis 75 õiguskaitsjat, neist 60 Eestist ja 15 USA-st.

Pärast kohtumõistmist Eestis antakse mehed suure tõenäosusega välja USA-le, kus nende vastu on esitatud hulk süüdistusi mitmetes arvutikuritegudes. Kaks juhtumi tegelast, keda Eesti võimud rahapesuga ei seosta, Anton Ivanov ja Valeri Aleksejev, on aga juba varem Ameerikasse saadetud – Ivanov aprillis ja Aleksejev mai lõpus. Üks juhtumi olulisi tegelasi, Venemaa elanik Andrei Taame on seni tabamata. Eesti kohtuasjas on veel viies kahtlustatav, kes viibib allkirja vastu vabaduses.

Kahtlustuse kohaselt organiseeris Tšašin alates 2007. aastast kuni mullu novembrini pahavara väljatöötamist ja levitamist ning selle pahavara kasutamise tulemusel saadud kriminaalse tulu varjamist. DNSChanger nimeline pahavara võimaldas kontrollida nakatatud arvutite seadeid ning suunata arvuti kasutaja pahavara haldaja poolt ette antud internetilehtedele. Selle tegevuse tulemusel asendati arvuti kasutaja poolt külastatud veebilehtedel näitamiseks mõeldud reklaam teiste reklaamiandjate reklaamiga. Samuti asendati arvuti kasutaja poolt sooritatud internetiotsingute tulemustes sisalduvaid linke, eesmärgiga suunata arvuti kasutajad nende poolt eelnevalt määratud veebilehtedele.

Ameerika Ühendriikides asuvate arvutiomanike vastu suunatud küberkuritegude sooritamises kahtlustatavad ning väidetavalt miljoneid eurosid kuritegelikku tulu teeninud Eesti elanikud võisid uurimisandmetel kasutada illegaalse tulu pesemiseks laenuäri.

Riigiprokuratuuri kinnitusel on nii USA-s kui ka Eestis toimuva kriminaaluurimise raames lisaks mitmele eraisikule saanud juriidilise isikuna kahtlustuse ka Credit Union OÜ, mis veel mõni aeg tagasi pakkus rahahätta sattunud inimestele kiirlaenu.

bns

Esmaspäeval Šveitsis Lausanne'is rahvusvahelises spordiarbitraaži kohtus alanud ja teisipäeval jätkunud Andrus Veerpalu dopinguasjas arutelul jätkub ütluste andmine ka kolmapäeval, teatas ETV uudistesaade "Aktuaalne kaamera".

Teisipäeval andis spordiarbitraaži kohtus tunnistusi ka Veerpalu võistluskaaslane Jaak Mae. "Kohal on oma ala spetsialiste nii meilt kui välismaalt ning eile oli Lausanne'is endine peasekretär Jüri Järv ja täna lendas sinna Jaak Mae," kinnitas Hernits teisipäeval BNS-ile.

"Otsus tuleb nädalate pärast. Millal täpselt, ei tea. (Hispaania jalgratturi Alberto - toim.) Contadori otsus võttis näiteks aega poolteist kuud," rääkis Hernits ja nentis, et prognoose on hetkel väga raske teha.

Teisipäeval ütlusi andmas käinud Jaak Mae ütles "Akutuaalsele kaamerale", et tema ütlused olid vajalikud kuna ka tema oli mullu 29. jaanuaril selles samas spordilaagris, kus Veerpalu positiivse dopinguproovi andis. Spordiarbitraaži kohtus antud ütlusi Mae lähemalt ei kommenteerinud.

Andrus Veerpalu esindav vandeadvokaat Aivar Pilv ütles "Aktuaalsele kaamerale", et midagi üllatavalt pole kohtus kumbki pool välja toonud.

Veerpalu andis mullu 29. jaanuaril positiivse dopinguproovi. Rahvusvaheline suusaliit FIS määras talle kolmeaastase võistluskeelu. Veerpalu ja tema meeskond on dopingu tarvitamist eitanud.

Kuna suusataja Andrus Veerpalu eksis maailma antidopingu organisatsiooni (WADA) koodeksi vastu aidates Otepää MK-etapil sportlasi, hakkab Veerpalu võistluskeelu aeg uuesti jooksma alates 21. jaanuarist 2012.

Rahvusvaheline suusaliidu (FIS) dopingupaneel tegi juuni alguses otsuse seoses Andrus Veerpalu osalemisega Otepää MK etapil, teatas Eesti suusaliit. Veerpalu kolmeaastane võistluskeeld hakkab kehtima nullist, alates 21. jaanuarist 2012, mil sportlane eksis WADA koodeksi vastu.

Vastavalt WADA koodeksile ei tohi sportlane võistluskeelu ajal osaleda mingil viisil rahvusvahelise olümpiakomitee või rahvusliku spordialaliidu võistkonnas võistlusel või tegevuses.

FIS-i dopingupaneel otsustas, et seoses Veerpalu viibimisega võistluskeelu ajal Otepää maailmakarika etapil, kus ta aitas koondislaste suuski testida, hakkab tema kolmeaastane võistluskeeld uuesti kehtima alates reeglite rikkumise päevast 21. jaanuarist 2012. Muid sanktsioone seoses reeglite rikkumisega sportlasele ega alaliidule ei kaasne.

bns