Statistikaameti teatel oli keskmine brutokuupalk 2011. aastal 839 eurot ja tõusis varasema aastaga võrreldes 5,9 protsenti.

Ka reaalpalk tõusis pärast kaheaastast langust. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud ja mis näitab palga ostujõudu, tõusis 2011. aastal eelmise aastaga võrreldes 0,9 protsenti. Nii 2009. aastal kui ka 2010. aastal reaalpalk langes vastavalt 4,9 ja 1,8 protsenti.

2011. aastal oli keskmine brutotunnipalk 5,04 eurot ja tõusis varasema aastaga võrreldes 5,4 protsenti.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusid 2011. aastal kõige enam kinnisvaraalases tegevuses, vastavalt 11,4 ja 13,3 protsenti. 2010. aastal langesid sellel tegevusalal palgad kõige enam ning madala võrdlusbaasi tõttu oli 2011. aastal ka tõus kõige suurem.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk langesid 2010. aastaga võrreldes ainult muudes teenindavates tegevustes, vastavalt 4,8 ja 7,9 protsenti.

Mullu oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1137 eurot ja tunnis 7,55 eurot. 2010. aastaga võrreldes tõusis keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus 5,8 ja tunnis 4,6 protsenti.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis tõusid 2011. aastal kõige enam kinnisvaraalases tegevuses, vastavalt 11,2 ja 12,0 protsenti.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis langesid 2010. aastaga võrreldes ainult muudes teenindavates tegevustes, vastavalt 5,2 ja 6,8 protsenti.

Keskmine brutokuupalk oli 2011. aastal avalikus sektoris 853 eurot ja erasektoris 834 eurot. 2010. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 3,9 ja erasektoris 6,8 protsenti. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2011. aastal on valimis 11 277 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata.

Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti.

Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

bns

Head kaasmaalased!

Täna 71 aastat tagasi võttis võõras võim oma kodudest tuhanded Eesti inimesed ja viis nad teadmatusse. Paljud ei tulnud sealt enam kunagi tagasi. Nad ei näinud enam kunagi kodumaad.

Eestit okupeerinud režiim tahtis sel viisil murda meie maa ja meie rahva vaimu, allutada meid hirmule ning sundida unustama oma minevikku.

See ei õnnestunud. Rahva vaim ja mälu olid tugevamad võõra võimu hirmutamisest. Eesti rahval jätkus jõudu kanda südames iseolemise unistust. Tal jätkus tahet taastada oma riik, võidelda tagasi oma vabadus.

Eestit aitas ka teadmine, et me polnud üksi. Demokraatlikud riigid ei tunnistanud seda ülekohut. Jäädi solidaarseks. Ka siis, kui mugavam olnuks järele anda, sellega leppida või koguni asuda kuritegusid õigustama.

Ma tulen otse Eesti viimaste aastate ühelt suurimalt NATO õppuselt, kus harjutatakse Eestile appi tulekut. Juhuks, kui Eesti peaks sattuma ohtu.

Me teame, et NATO on solidaarne. Et see hakkab vastu ebademokraatlike jõudude püüdele kehtestada ülekohut ja seadusetust, katsetele korrata neid kuritegusid, mida pandi Eestis toime eelmisel sajandil.

Repressioonide all kannatanud rahval on kohustus olla solidaarne, mitte õigustada, mitte minna kas mugavusest või rumalusest kaasa repressioonide õigustamise või nende eiramisega.

Meie mõistmist ja toetust ei vääri need, kes õigustavad repressioone ja isikute põhivabaduste rikkumisi. Eesti teab, milleni see leppimine viib.

Mälestades täna okupatsioonide ajal küüditatud, mõrvatud ja represseeritud kaasmaalasi, mäletame ja leiname me ka kõiki 20. sajandi kahe suure kurja – kommunismi ja natsismi – ohvreid, sõltumata nende rahvusest, usutunnistusest või kodumaast.

Nad kõik olid inimsusevastaste kuritegude ohvrid. Nende kõigi mälestus vajab hoidmist, et sellised kuriteod ei korduks ja maailm nendega enam kunagi ei lepiks.

Kallid sõbrad!

Mälestame kõiki neid, kes kannatasid okupatsioonivõimude repressioonides. Meenutame kõiki, kes ei saanud kodumaale tagasi tulla ning puhkavad võõras mullas.

Täname neid, kes sellest põrgust läbi tulid ja oma kodumaa vabadust südames kandsid, vaatamata pimedatele aegadele ja kurjadele jõududele. Täname kõiki, kes hoidsid vabaduse ja demokraatia ideaale.

Tänan teid!

bns

Valitsus ei toetanud neljapäeval riigikogu Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu, mis näeb ette 2009. aasta keskpaigani kehtinud riikliku matusetoetuse taastamise.

Rahandusministeerium ja sotsiaalministeerium ei toeta eelnõu ning ei pea põhjendatuks matusetoetuse võimaldamist kõigile, arvestamata surnu omaste majanduslikke võimalusi.

Peaminister Andrus Ansip ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et valitsus ei kavatse matusetoetuste süsteemi endisel kujul taastada. Tema sõnul tuleb anda matusetoetust nendele, kes seda tegelikult vajavad, mitte lausaliselt kõigile raha jagada. Peaministri sõnul ei ole Eesti ühiskond nii rikas, et jagada matusetoetust kõigile, kaasa arvatud miljonäridele.

Lähedase inimese matusekulude katmiseks on võimalus pöörduda elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole, kes enda kehtestatud tingimustel ja korras võib toimetulekuraskustesse sattunuid toetada.

Keskerakonna fraktsioon algatas 16. mail eelnõu, mille eesmärk on laiendada riikliku matusetoetuse saajate ringi. Senine seadus näeb ette, et riik eraldab omavalitsusele tundmatu või omasteta isiku matuseks toetust. Eelnõu kohaselt oleks riiklikule matusetoetusele õigus igal isikul, kes kannab matuse korraldamise kulud ja sarnaselt kehtivale seadusele korraldaks kohalik omavalitsus tundmatu või omasteta lahkunu matuse.

Seaduse jõustumine on kavandatud 1. jaanuariks 2013. Eelnõu koostajad on 2010. aasta matusetoetuse suuruse alusel hinnanud riigieelarve täiendavaks kuluks 3,5 miljonit eurot.

Riik lõpetas matusetoetuse maksmise 2009. aasta juulist, et parandada riigieelarve tasakaalu. Opositsioon on teinud korduvalt ettepaneku see toetus endisel kujul taastada, kuid seni pole vastavad eelnõud toetust leidnud.

2009. aasta riigieelarves oli 3000-kroonise matusetoetusemaksmiseks ette nähtud 54,9 miljonit krooni, millest 20,1 miljonit hoidis koalitsioon seadusemuudatusega teisel poolaastal kokku. Aasta varem maksis riik sotsiaalkindlustusameti kaudu toetuseks 50 miljonit, millest ühe miljoni said valla- ja linnavalitsused. Ühekordset matusetoetust maksti Eestis ja teatud juhtudel ka väljaspool Eestit registreeritud surma korral matuse korraldamiseks.

bns

Riigikogu kolmandal istungjärgul esines kõige enam sõnavõttude ja kõnedega Kadri Simson Keskerakonna fraktsioonist.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson pidas perioodil 1. jaanuarist 14. juunini kokku 140 kõnet ja sõnavõttu, selgub riigikogu statistikast. Sõnavõtte oli 109 ja kõnesid 31.

Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist esines 124 sõnavõtu ja 15 kõnega, Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist 61 sõnavõtu ja 62 kõnega ning Marika Tuus-Laul Keskerakonna fraktsioonist 87 sõnavõtu ja 35 kõnega.

Ühtki kõnet ega sõnavõttu ei pidanud Terje Trei Reformierakonna fraktsioonist.

Andre Sepp Reformierakonna fraktsioonist pidas ühe kõne, riigikogu aseesimees Laine Randjärv Reformierakonna fraktsioonist kaks sõnavõttu ning Tõnis Palts Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist ühe kõne ja ühe sõnavõtu.

Riigikogus lõppes neljapäeval 12. koosseisu kolmas istungjärk, riigikogu istungid algavad taas 10. septembril.

bns