Head kaasmaalased!

Täna 71 aastat tagasi võttis võõras võim oma kodudest tuhanded Eesti inimesed ja viis nad teadmatusse. Paljud ei tulnud sealt enam kunagi tagasi. Nad ei näinud enam kunagi kodumaad.

Eestit okupeerinud režiim tahtis sel viisil murda meie maa ja meie rahva vaimu, allutada meid hirmule ning sundida unustama oma minevikku.

See ei õnnestunud. Rahva vaim ja mälu olid tugevamad võõra võimu hirmutamisest. Eesti rahval jätkus jõudu kanda südames iseolemise unistust. Tal jätkus tahet taastada oma riik, võidelda tagasi oma vabadus.

Eestit aitas ka teadmine, et me polnud üksi. Demokraatlikud riigid ei tunnistanud seda ülekohut. Jäädi solidaarseks. Ka siis, kui mugavam olnuks järele anda, sellega leppida või koguni asuda kuritegusid õigustama.

Ma tulen otse Eesti viimaste aastate ühelt suurimalt NATO õppuselt, kus harjutatakse Eestile appi tulekut. Juhuks, kui Eesti peaks sattuma ohtu.

Me teame, et NATO on solidaarne. Et see hakkab vastu ebademokraatlike jõudude püüdele kehtestada ülekohut ja seadusetust, katsetele korrata neid kuritegusid, mida pandi Eestis toime eelmisel sajandil.

Repressioonide all kannatanud rahval on kohustus olla solidaarne, mitte õigustada, mitte minna kas mugavusest või rumalusest kaasa repressioonide õigustamise või nende eiramisega.

Meie mõistmist ja toetust ei vääri need, kes õigustavad repressioone ja isikute põhivabaduste rikkumisi. Eesti teab, milleni see leppimine viib.

Mälestades täna okupatsioonide ajal küüditatud, mõrvatud ja represseeritud kaasmaalasi, mäletame ja leiname me ka kõiki 20. sajandi kahe suure kurja – kommunismi ja natsismi – ohvreid, sõltumata nende rahvusest, usutunnistusest või kodumaast.

Nad kõik olid inimsusevastaste kuritegude ohvrid. Nende kõigi mälestus vajab hoidmist, et sellised kuriteod ei korduks ja maailm nendega enam kunagi ei lepiks.

Kallid sõbrad!

Mälestame kõiki neid, kes kannatasid okupatsioonivõimude repressioonides. Meenutame kõiki, kes ei saanud kodumaale tagasi tulla ning puhkavad võõras mullas.

Täname neid, kes sellest põrgust läbi tulid ja oma kodumaa vabadust südames kandsid, vaatamata pimedatele aegadele ja kurjadele jõududele. Täname kõiki, kes hoidsid vabaduse ja demokraatia ideaale.

Tänan teid!

bns

Valitsus ei toetanud neljapäeval riigikogu Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu, mis näeb ette 2009. aasta keskpaigani kehtinud riikliku matusetoetuse taastamise.

Rahandusministeerium ja sotsiaalministeerium ei toeta eelnõu ning ei pea põhjendatuks matusetoetuse võimaldamist kõigile, arvestamata surnu omaste majanduslikke võimalusi.

Peaminister Andrus Ansip ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et valitsus ei kavatse matusetoetuste süsteemi endisel kujul taastada. Tema sõnul tuleb anda matusetoetust nendele, kes seda tegelikult vajavad, mitte lausaliselt kõigile raha jagada. Peaministri sõnul ei ole Eesti ühiskond nii rikas, et jagada matusetoetust kõigile, kaasa arvatud miljonäridele.

Lähedase inimese matusekulude katmiseks on võimalus pöörduda elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole, kes enda kehtestatud tingimustel ja korras võib toimetulekuraskustesse sattunuid toetada.

Keskerakonna fraktsioon algatas 16. mail eelnõu, mille eesmärk on laiendada riikliku matusetoetuse saajate ringi. Senine seadus näeb ette, et riik eraldab omavalitsusele tundmatu või omasteta isiku matuseks toetust. Eelnõu kohaselt oleks riiklikule matusetoetusele õigus igal isikul, kes kannab matuse korraldamise kulud ja sarnaselt kehtivale seadusele korraldaks kohalik omavalitsus tundmatu või omasteta lahkunu matuse.

Seaduse jõustumine on kavandatud 1. jaanuariks 2013. Eelnõu koostajad on 2010. aasta matusetoetuse suuruse alusel hinnanud riigieelarve täiendavaks kuluks 3,5 miljonit eurot.

Riik lõpetas matusetoetuse maksmise 2009. aasta juulist, et parandada riigieelarve tasakaalu. Opositsioon on teinud korduvalt ettepaneku see toetus endisel kujul taastada, kuid seni pole vastavad eelnõud toetust leidnud.

2009. aasta riigieelarves oli 3000-kroonise matusetoetusemaksmiseks ette nähtud 54,9 miljonit krooni, millest 20,1 miljonit hoidis koalitsioon seadusemuudatusega teisel poolaastal kokku. Aasta varem maksis riik sotsiaalkindlustusameti kaudu toetuseks 50 miljonit, millest ühe miljoni said valla- ja linnavalitsused. Ühekordset matusetoetust maksti Eestis ja teatud juhtudel ka väljaspool Eestit registreeritud surma korral matuse korraldamiseks.

bns

Riigikogu kolmandal istungjärgul esines kõige enam sõnavõttude ja kõnedega Kadri Simson Keskerakonna fraktsioonist.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson pidas perioodil 1. jaanuarist 14. juunini kokku 140 kõnet ja sõnavõttu, selgub riigikogu statistikast. Sõnavõtte oli 109 ja kõnesid 31.

Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist esines 124 sõnavõtu ja 15 kõnega, Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist 61 sõnavõtu ja 62 kõnega ning Marika Tuus-Laul Keskerakonna fraktsioonist 87 sõnavõtu ja 35 kõnega.

Ühtki kõnet ega sõnavõttu ei pidanud Terje Trei Reformierakonna fraktsioonist.

Andre Sepp Reformierakonna fraktsioonist pidas ühe kõne, riigikogu aseesimees Laine Randjärv Reformierakonna fraktsioonist kaks sõnavõttu ning Tõnis Palts Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist ühe kõne ja ühe sõnavõtu.

Riigikogus lõppes neljapäeval 12. koosseisu kolmas istungjärk, riigikogu istungid algavad taas 10. septembril.

bns

Põhja ringkonnaprokuratuur saatis Tallinna Solarise keskuse kinosaali ripplaed paigaldanud OÜ Strafi kriminaalsüüdistusega kohtu ette, laevaringu uurimise kriminaalasjas kahtlustuse saanud kolme eraisiku suhtes lõpetas prokurör otstarbekuse kaalutlusel menetluse.

Prokurör süüdistab OÜ Strafi elule ja tervisele ohtliku ehitise ehitamises, mille eest näeb karistusseadustik juriidilisele isikule ette rahalise karistuse, ütles Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Arno Põder BNS-ile.

Prokuratuur kahtlustas kriminaaluurimise raames elule ja tervisele ohtliku ehitise ehitamises ka kolme eraisikut, kui otsustas nende suhtes menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetada. Kõik kolm eraisikut peavad hüvitama 3910 eurot kriminaalmenetluse kulud. Neist üks on nõutava summa juba riigi tuludesse kandnud. Kulude hüvitamiseks on aega septembri alguseni ning kui ülejäänud kaks eraisikut seda tähtajaks teinud ei ole, avab prokuratuur nende suhtes taas kriminaalmenetluse.

OÜ Straf astub kokkuleppemenetluses Harju maakohtu ette 26. juunil.

Tallinna kesklinnas asuva Solarise keskuse Cinamoni kinosaalis kukkus lagi alla 2009. aasta 13. oktoobril. Kinosaalis kedagi lae allakukkumise ajal polnud ning õnnetuses keegi vigastada ei saanud. Kinosaali lagi kukkus alla vaid mõni päev pärast Solarise keskuse pidulikku avamist, mis toimus 2009. aasta 9. oktoobril.

Tehnilise järelevave amet (TJA ) alustas 13. oktoobril 2009 Solaris keskuse Cinamoni kinosaalis toimunud ripplae varingu asjaolude uurimiseks haldusmenetlust, et tuvastada kinosaali ehitusprotsessis võimalikud ehitusseaduse rikkumised. Menetluse tulemusena valmis 2009. aasta novembris esialgne ja mullu aprillis lõplik uurimiskokkuvõte. Uurimine tuvastas kinosaali ehitusprotsessis puudujääke peaaegu kõigi osapoolte tegevuses. Puudusi oli nii projekteerimises, ehitamises, ehitusjuhtimises kui ka omanikujärelevalves.

Hiljem üritas Solarise keskuse ehitaja AS Merko Ehitus kohtus TJA uurimisrapordi õiguspärasust kahtluse alla seada, kuid tulutult.

TJA jõudis Solaris Keskuse Cinamoni kinosaali laevaringu põhjuste uurimisega lõpule mullu mais, tuvastades, et varingu põhjustas projekti- ja ehitusviga, mis viis riputite ja metallprofiilide vahelise ühenduse katkemiseni. Solarise tegevjuhi Anneli Palvadre teatel olid uurimistulemuste kohaselt lae riputid üle koormatud.

TJA raporti kohaselt on ripplae ehitusel kasutatud riputi tootja poolt määratud koormuspiiriks 25 kilogrammi. Merko Ehituse koostatud ripplae projekti analüüsimisel tuvastas TJA, et see koormuspiir oli ületatud juba ripplae omakaaluga, arvestamata seejuures koormust suurendavat varutegurit. Varuteguriga arvestamisel oleks projektikohase sammu puhul arvestuslik koormus ühele riputile juba üle 30 kilogrammi ehk oluliselt üle tootja poolt soovitatud koormuspiiri.

Uurimise käigus selgus, et tegelik riputite samm oli projektikohase 900 korda 900 millimeetri asemel kogu lae ulatuses varieeruv, sõltudes eelkõige laes paiknevatest ventilatsioonitorudest ja kandevprofiilpleki laine sammust. Tegelikkuses paigutas ehitaja riputeid seega isegi veel vähem, kui oli ette nähtud niigi puudulikus projektis. Projekteeritud sammust erinevalt ehitamise tulemusel olid osad riputid ripplae omakaalust tingituna isegi 20 protsendilist varutegurit arvestamata koormatud kuni kaks korda enam kui nägi ette riputi tootja poolne soovitus.

Ehitusprojekti projektjoonis, mille kohaselt ehitati varisenud kinosaali ripplagi, ei vastanud TJA hinnangul õigusaktides ehitusprojektile esitatavatele nõuetele - projektis toodud riputite sammu järgides ei olnud võimalik ehitada ohutut ja stabiilset laekonstruktsiooni, lisaks ei selgunud projektjoonise põhjal üheselt ripplae konstruktiivne lahendus, paigaldusviis ja konstruktsioonile mõjuvad koormused. Paraku püstitas ehitaja ripplae, mis ei vastanud isegi puudulikule ehitusprojektile.

Palvadre märkis tunamullu kevadel, et projekteerimise eest vastutas Merko Ehitus ning ehitamise eest Merko Ehituse ja Skanska EMV konsortsium. Ühtlasi nimetas Palvadre toona kahetsusväärseks, et ka omanikujärelevalvet teostanud OÜ Ahti Väin Konsult ei suutnud neid vigu õigeaegselt tuvastada.

AS Merko Ehitus teatas vahetult pärast raporti avaldamist, et firma ei võta omaks projekteerimis- ja ehitusviga Solarise keskuse kinosaali lae varisemisel ning peab varingu põhjuseks ventilatsiooni tekitatud rõhkude erinevust ja kino helisüsteemi tekitatud lubamatut resonantsi.

Solarise keskus otsustas pärast õnnetust kõik keskuses asuvad kinosaalid sulgeda ja lasta sealsed laekonstruktsioonid täielikult ümber ehitada.

bns