Eesti loomakaitse selts (ELS) on viimaste nädalate jooksul saanud mitmeid teateid koeraomanikest, kes on oma lemmikud joogiveeta suvekuumuse kätte jätnud.

Lubamatu on jätta loomi tundideks autosse või mõnda muusse suletud kohta, kus puudub võimalus varjuda kuumuse eest, puudub ligipääs joogiveele ning tekib kuumarabanduse oht, teatas ELS.

Päikese mõjul muutub auto mõne hetkega väga kuumaks ja ka paokile jäetud aknast pole abi. Tavalisel, 21-kraadisel suvepäeval võib pargitud autos tõusta temperatuur ligi 49 kraadini ning seda isegi siis, kui auto on pargitud varjulisse kohta.

Isegi sõitvas autos võib tekkida kasvuhooneefekt, temperatuur tõuseb kõrgele ja õhk ei liigu. Taolisel juhul ei suuda loom end ise jahutada ning tema kehatemperatuur hakkab tõusma.

Kuumal päikesepaistelisel päeval ei ole soovitav minna loomaga pikemale jalutuskäigule. Jalutuskäigud ja treeningud tuleb sättida varahommikusse ja hilisõhtusse, kui on juba jahedam. Koeraomanikel tasub ka teada, et kerge kuumarabanduse puhul tuleb anda koerale juua külma vett ning kasta teda jaheda veega. Vajadusel tuleb kindlasti pöörduda veterinaararsti poole.

Märgates kuumarabanduse tunnustega looma, tuleb võimalusel anda loomale esmaabi - toimetada loom varjulisemasse kohta, anda talle külma vett, kasta jaheda veega, seejärel jälgida looma seisundit ning võimalusel otsida kontakti loomaomanikuga. Siinkohal on oluline silmas pidada, et vastavalt loomakaitseseadusele peab kõikidele loomadele olema ööpäevaringselt tagatud puhas joogivesi.

Märgates kuumal suvepäeval autosse jäetud lemmiklooma, tuleb jätta meelde sõiduki registreerimisnumber, värv, mudel ning otsida sõiduki omanikku lähedal asuvatest kauplustest või mujalt.

Kui tundub, et loomal on halb ning esinevad kuumarabandusele iseloomulikud tunnused, tuleb pöörduda politsei poole või ELS-i infotelefonile 52 67 117 ning teavitada abitus olukorras olevast loomast lisades vajalikud andmed. Soovitav on enne lahkumist ära oodata politsei või loomaomanik.

Politsei uurib, mis juhtus Narva haiglas, kus luumurru tõttu kipsi saanud kuueaastasel tüdrukul amputeeriti ülejärgmisel päeval käsi, kirjutab Postimees.

Kaks nädalat tagasi kukkus Leonsia mänguväljakul mängides ja kurtis valu käes. Isa Aleksei läks tüdrukuga Narva haiglasse, kus pandi diagnoos: kinnine luumurd. Last opereeriti samal õhtul, pandi kips peale ja kirjutati järgmise päeva lõunaks haiglast välja.

Isa sõnul kurtis tüdruk haiglas enne kojusaamist, et käsi valutab, kuid meedikud selgitasid, et pärast operatsiooni on see täiesti normaalne. Öösel aga hakkas tüdrukul päris halb ja murelik isa viis ta uuesti haiglasse, ema jäi neljakuuse pisitütrega koju.

Kella viie paiku hommikul registreeriti nad ooteruumis ära, kell 9 helistas mees ja ütles, et nad viiakse kiiresti Tallinna. Oksana abikaasa sõnul oli siis, kui kips ära võeti, tütre käsi paistes ja kummaliselt täpiline.

Tallinna haiglasse jõuti kella poole 12 paiku ja seal ütlesid arstid vanematele, et käsi tuleb kohe amputeerida, sest see on ainus võimalus lapse elu päästa. „Ta oleks võinud surra. Kuidas see juhtuda sai, arstid praegu ei selgita,“ ütleb lapse ema. Perekond kirjutas politseisse avalduse, nende hinnangul on juhtunus süüdi Narva haigla arstid.

Ida prefektuuri pressiesindaja Jelena Filippova sõnul alustati juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb üliraske kehavigastuse tekitamist ettevaatamatuse tõttu.

Narva haigla peaarsti Olev Sillandi sõnul uurib haiglas loodud komisjon, mis lapse ravi käigus juhtus. Mis ajaks loodetakse selgusele jõuda, ei osanud ta veel öelda. Neljapäeval toimus komisjoni istung. Komisjoni esimees doktor Aleksandr Mišenkov ütles, et töösse kaasati arste ja eksperte nii Tallinnast kui Tartust. Väikese Leonsia haiguslugu uuriti minutite kaupa läbi. Neli traumatoloogi jõudsid järeldusele, et tegemist on erakordse juhtumiga.

Mišenkov märkis, et praegu on ekspertidel mitu versiooni, mis tüdruku käega juhtus, kuid kindla järelduseni jõutud pole. Ühtegi tööversiooni ei nõustunud arst avaldama. Komisjon tuleb taas kokku järgmise nädala teisipäeval ja loodetakse, et selleks ajaks annavad analüüsid ühese vastuse, kirjutab Postimees.

Norras sai teisipäeva öösel liiklusõnnetuses surma kaks Eesti päritolu noormeest, kes kihutasid sõiduautoga tunnelist väljudes vastu teepiiret ja paiskusid jõkke, edastas neljapäeval kohalik meedia.

"Me oleme hukkunute isikud tuvastanud, kuid pole veel sugulastele teatanud," ütles politseiametnik Trond Arve uudisteagentuurile NTB.

Korrakaitsja sõnul võib jälgede põhjal järeldada, et Eestis registreeritud Saab 9000 tegi enne jões maandumist oma 90 meetrise õhulennu.

"Nad pidid sõitma väga suure kiirusega, kuid esialgu me seda täpsustada ei oska. Tunneli kiiruskaamera autot ei fotografeerinud, kuid selle põhjusi võib vaid oletada. Ühe teooria kohaselt oli kiirus niivõrd suur, et kaamera ei reageerinud," rääkis politseinik.

Ametnike sõnul suudab kaamera tuvastada sõidukeid, mille kiirus on ka 240 kilomeetrit tunnis.

Politseinikud jätkavad õnnetuse asjaolude selgitamist.

"See on väga mahukas töö ja tegelikult on vara veel siin mingeid järeldusi teha," märkis Arve ajalehes Aftenposten avaldatud uudises.

Välisministeerium taunis neljapäeval Venemaa saatkonna avaldust Sinimägede mälestusürituse kohta.

28. juuli mälestusüritus on kodanikualgatuslik Teises maailmasõjas langenute mälestamine, millelaadseid toimub ka paljudes teistes riikides, teatas välisministeerium BNS-ile. "Eestis on kõigil inimestel õigus mälestada sõjas hukkunuid," seisab ministeeriumi teates

Ministeeriumi hinnangul on kahetsusväärne, kui traagilisi ajaloosündmusi kasutatakse kellelegi väära kuvandi omistamiseks. "Sinimägedes mõlemal sõdinud poolel võidelnud eestlastel puudus igasugune seos natsiideoloogiaga. Eesti rahvas kannatas Teises maailmasõjas sarnaselt paljude Euroopa rahvastega nii Nõukogude Liidu kui ka natsionaalsotsialistliku Saksamaa kuritegelike režiimide okupatsiooni all. Mälestusürituse tõlgendamine neonatsismi ilminguna on Eesti inimestele sügavalt solvav," teatas ministeerium.

Eesti Vabariik on välisministeeriumi kinnitusel mõistnud hukka kõigi Eestit okupeerinud totalitaarsete režiimide kuriteod ning taunib igasuguseid ideoloogilisi manipulatsioone sellel teemal.

Venemaa saatkond   Tallinnas  tegi neljapäeval seoses nädalavahetusel Ida-Virumaal Sinimägedes toimuva mälestusüritusega avalduse, süüdistades taas Eestit "natsismi ülistamises".