. 
.
Noaga relvastatud kurjategija röövis laupäeva pärastlõunal Tartus Lõunakeskuses asuvast Swedbanki kontorist sularaha ja põgenes, keegi röövi käigus vigastada ei saanud.
Noaga relvastatud ning päikeseprille ja kootud mütsi kandev mees hüppas laupäeval kell 13 Swedbanki kontoris üle leti, haaras telleri käest sularaha ja põgenes, ütles Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask BNS-ile. Inimesed vahejuhtumis kannatada ei saanud.
Lõuna prefektuuri pressiesindaja Agu Lall ütles BNS-ile, et politsei sai teate Lõunakeskuse Swedbanki kontoris toimunud röövist kell 13.01. Kurjategija rääkis vene keeles. Lalli sõnul tegutses kurjategija kiiresti ja kogu rööv võttis aega umbes 15-20 sekundit.
"Kuna juhtum on nii värske, siis on juhtunu üksikasjadest vara rääkida. Kriminaaltalituse töötajad on sündmuskohal ja tegelevad juhtunu selgitamisega," lausus Lall.
Politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku röövi paragrahvi järgi. Kohus võib süüdimõistmisel sellise teo eest karistada 3-15-aastase vangistusega.
Siilivask märkis, et kuigi kurjategija üritas oma nägu varjata, on tõenäoliselt tema isik juba kindlaks tehtud, kuna nii pangakontoris kui ka kaubanduskeskuses on palju turvakaameraid. Röövli saagiks langenud rahasumma suurust pank ei avalikusta, kuid Siilivase sõnul ei saanud kurjategija palju raha, kuna Swedbanki kontorites ei hoita suuri sularahakoguseid.
Ida-Virumaal Kohtla-Järvel põleb mitmendat kuud järjest poolkoksimägi, esimesed märgid tulekahjust tekkisid talvel, ent kevadel tekkis Baltikumi suurimale tuhamäele esimene põlengukraater ja praegu on tulekahjukoldeid juba kaks, kirjutab Postimees.
186 meetri kõrguse ja 100 miljonit kantmeetrit tuhka mahutanud mägi põleb seest. Lisaks on mäe sisse tekkinud mõned päris sügavad augud, kus oli vahepeal ka leeke näha. Kui mäes leiduv aines süttib, kahaneb selle ruumala veelgi ja lõppkokkuvõttes tekivad varingud ning kraatrid. Need varingud muudavad omakorda murelikuks Euroopa Liidu toel mäe sulgemistöödega tegelevad ehitusfirmad Merko ja Rand&Tuulberg.
Seni on Eestis süttinud mitte poolkoksi-, vaid aherainemäed – neile mägedele on ladestatud omal ajal põlevkivi kaevandamisest üle jäänud lubjakivi, mille sekka on jäänud paraku ka põlevkivi. Kukruse aherainemägi põles juba 1960. aastatel ja suitseb kohati praegugi.
Ehkki praegune tehismäe põleng algas juba mitme kuu eest, ei ole keskkonnaministeerium sellest avalikkust teavitanud.
Rand&Tuulbergi ühe omaniku Aivar Tuulbergi sõnul oli temperatuur põlengukraatri servas hiljutisel mõõtmisel 980 kraadi. "Kui minna kaugemale ja võtta pinnast ekskavaatorikopaga, on temperatuur 300 kraadi. Ja kui võtta sügavamalt veel üks täis, siis kopa kihvad juba suitsevad – temperatuur on 600 kraadi," selgitas Tuulberg. "Me ei tea, mis seal maa all toimub, aga selge see, et pinnas põleb. Tehnikat me enam selle koha peale lubada ei julge, sest ekskavaator võib sisse vajuda."
Kraatrid ja ka praod tekivad mäe pinnale seetõttu, et tuli nõuab levimiseks hapnikku.
Tuulbergi sõnul anti ehitajatele kätte riigi projekt ja vastavalt sellele on firmad ka tegutsenud. Keegi ei tea, kuidas sellist põlengut kustutada. Saksamaal on küll tegeldud kivisöemägede kustutamisega, aga see ei ole põlevkivi. Isegi kui Saksa tehnoloogia toimiks Eestis, on tulekahju kustutamine väga kallis.
Nii Merko kui ka Rand&Tuulberg leiavad, et tegu on vääramatu jõuga.
Riigi tellimusel Kohtla-Järve tehismäge uurinud geoloogi Erik Puura väitel ei ole aga tegu üldse poolkoksi põlenguga, sest sellisest materjalist mäed pole Eestis kunagi põlenud. "Põlema ei läinud mäe peamised jäätmed, vaid kas kunagi nõlva sisse paigutatud jääkpõlevkivi või mingisugused muud põlevad tööstusjäätmed, mida sinna kunagi pandi," lausus ta. Puura tunnistas, et praeguse põlengu kustutamine on tõsine probleem, millel puuduvad universaalsed lahendused.
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakond teatas reedel Postimehele, et ministeerium on Kohtla-Järve poolkoksimäe põlengust teadlik ja uuringud käivad.
Eesti võimud saatsid reedel piirilt tagasi Soome niinimetatud anifašistliku komitee asutajaliikme Petri Krohni, mees lubas kaevata Eesti riigi kohtusse, kirjutab Ilta-Sanomat.
Petri Krohn üritas tulla Eestisse laevaga, kuid Tallinna sadamas näitasid piirivalvurid talle siseministeeriumi dokumenti, mille järgi on tal ajavahemikul 26.- 29. juulini Eestisse sisenemine keelatud. Reedel kella 14 ajal laevaga Tallinnasse jõudnud Petri Krohn pidi laevale tagasi minema ja Soome tagasi sõitma.
Petri Krohn oli enda sõnul koos oma lähedastega teel Haapsallu tähistama oma õe 50. sünnipäeva. Petri Krohniga kaasas olnud seltskond võis pärast kontrolli Eestisse siseneda. Reisiseltskonnas oli ka Peter Krohni õde Irina Krohn, kes on Soome Filmi Sihtasutuse juht.
Krohn ise avaldas arvamust, et tema riiki mittelubamine on seotud 2009. aastal toimunud Sinimägede mälestusüritusega, kui ta pildistas Ida-Virumaal Vaivara vallas kokkutulekule saabunud sõjaveterane. Krohni sõnul on Eesti riik kehtestanud talle juuli lõpupäevadeks sissesõidukeelu ka 2010. ja 2011. aastal.
Soome antifašistliku komitee juht on Eesti vastaste avaldustega tuntuks saanud Johan Bäckman, kellele Eesti riik on samuti korduvalt sissesõidukeelu kehtestanud.
1944. aasta Sinimägede lahingute mälestusüritus toimub Ida-Virumaal Vaivara vallas Grenaderidemäe memoriaali juures laupäeval.
Sinimägedes 1944. aasta suvel toimunud lahingud tõid kaasa suure hävingu kogu piirkonnale. Senini ei ole teada Sinimägedes langenute ja kannatanute täpne arv. Hinnanguliselt ulatusid 1944. aastal Narva rindel peetud lahingute kaotused mõlemal poolel kokku kuni 180 000 inimeseni, kelle seas on ka vähemalt 37 000 langenut.
Eesti oli Teise maailmasõja ajal okupeeritud, Eesti sõjaväe likvideeris Nõukogude Liit juba 1940. aastal. Siiski tuli Eesti meestel sõjas sundmobiliseerituina võidelda nii Punaarmee kui ka Saksa vormis. Nõukogude ja Saksa sundmobilisatsioonid viidi okupeeritud Eestis läbi rahvusvahelise õiguse vastaselt.
Paljud Saksa ja Nõukogude relvajõududesse sundmobiliseeritud eestlased lootsid, et õnnestub taastada Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu koostöös hävitatud Eesti Vabariigi iseseisvus.
Eesti elanikud kannatasid nii Stalini kui Hitleri režiimi tõttu. Kumbki neist ei tunnistanud Eesti iseseisvust ning mõlemad hävitasid Eesti elanikke - eestlasi, venelasi, juute, mustlasi ja teisi.
Kaitseväe kaplanid asetasid laupäeva hommikul pärjad Eesti pinnal toimunud Teise maailmasõja ühes ohvriterohkeimas lahingus langenute mälestuseks Ida-Virumaal Vaivara vallas asuva Grenaderidemäe memoriaalile ja hukkunud punaarmeelaste mälestustähisele.
Kaitseväe peastaabi kaplani major Raivo Nikiforovi sõnul oli Teine maailmasõda kogu Eesti rahvale ränk katsumus, sõja-aastatel kaotas Eesti pea neljandiku oma ennesõjaaegsest elanikkonnast. "Eesti rahva poolt asetatud pärgadega mälestame kõiki Sinimägedes ja selle ümbruskonnas aset leidnud traagilise sõjategevuse ohvreid, sõltumata sellest, kummal poolel sõditi," ütles major Raivo Nikiforov.
Sinimägedes 1944. aasta suvel toimunud lahingud tõid kaasa suure hävingu kogu piirkonnale. Senini ei ole teada Sinimägedes langenute ja kannatanute täpne arv. Hinnanguliselt ulatusid 1944. aastal Narva rindel peetud lahingute kaotused mõlemal poolel kokku kuni 180 000 inimeseni, kelle seas on ka vähemalt 37 000 langenut, teatas kaitseväe peastaabi pressiesindaja BNS-ile.
Eesti oli Teise maailmasõja ajal okupeeritud, Eesti sõjaväe likvideeris Nõukogude Liit juba 1940. aastal. Siiski tuli Eesti meestel sõjas sundmobiliseerituina võidelda nii Punaarmee kui ka Saksa vormis. Nõukogude ja Saksa sundmobilisatsioonid viidi okupeeritud Eestis läbi rahvusvahelise õiguse vastaselt.
Paljud Saksa ja Nõukogude relvajõududesse sundmobiliseeritud eestlased lootsid, et õnnestub taastada Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu koostöös hävitatud Eesti Vabariigi iseseisvus.
Eesti elanikud kannatasid nii Stalini kui Hitleri režiimi tõttu. Kumbki neist ei tunnistanud Eesti iseseisvust ning mõlemad hävitasid Eesti elanikke - eestlasi, venelasi, juute, mustlasi ja teisi.
Londoni olümpiatule süütasid muljetavaldava ja võimsa avatseremoonia tipuks seitse oma karjääri alguses olevat noorsportlast, tule tõi staadionile viiekordne olümpiavõitja Steve Redgrave, kes omakorda sai selle kaatriga saabunud jalgpallur David Beckhami käest.
Rohkem kui 80 000 inimest jälgis kohapeal, kui kellalöögi järel saadeti taevasse olümpiarõngaid sümboliseerivad õhupallid, mille järel algasid avapidustused.
Pealtvaatajate hulgas oli hulgaliselt tuntud inimesi kõikjalt maailmast nagu näiteks kuninganna Elisabeth II, printsid William ja Harry, USA presidendi Barack Obama naine Michelle või Hollywoodi filmitähed Brad ja Angelina Pitt. Publiku seas istusid ka Venemaa peaminister Dmitri Medvedev, Prantsusmaa peaminister Jean-Marc Ayrault, USA presidendikandidaat Mitt Romney ja viimase naine.
Avamise käigus nähti muu hulgas Oscariga pärjatud režissööri Danny Boyle´ loodud suurejoonelist etendust, mis võttis läbi Suurbritannia ajaloo. Suurt elevust tekitas James Bondi rollis Daniel Craig, kes suurtel ekraanidel näidatud filmilõikudel käis kuningannat pidustustele toomas.
Võimsad kiiduavaldused pälvis ka näitleja Rowan Atkinson, kes esines Mr. Beani rollis orkestri pianistina.
Tseremoonia taustaks kõlas kogu Suurbritannia muusikaajalugu alates ansambliga The Beatles ja lõpetades teiste seas Sex Pistolsi, The Clashi, David Bowie, OMD, Eurythmicsi, New Orderi, Queeni, Prodigy ja paljude teiste menupaladega.
Avamise lõpus kulges tavapärane sportlaste paraad, kui riikide esindajad võistlustel marssisid staadionile. Eesti koondise lipukandjaks oli juba viiendatel olümpiamängudel osalev Aleksander Tammert.
Olümpiatule süütajateks olid noorsportlased Callum Airlie, Jordan Duckitt, Desiree Henry, Katie Kirk, Cameron MacRitchie, Aidan Reynolds ja Adelle Tracey.
Olümpiatule süütamise järel esines lõpetuseks Paul McCartney.
Londoni olümpia kestab 12. augustini. Mängudest võtab osa 205 koondist ning kavas on 26 spordiala.
Lehekülg 1604 / 1772
