Londoni olümpiatule süütasid muljetavaldava ja võimsa avatseremoonia tipuks seitse oma karjääri alguses olevat noorsportlast, tule tõi staadionile viiekordne olümpiavõitja Steve Redgrave, kes omakorda sai selle kaatriga saabunud jalgpallur David Beckhami käest.

Rohkem kui 80 000 inimest jälgis kohapeal, kui kellalöögi järel saadeti taevasse olümpiarõngaid sümboliseerivad õhupallid, mille järel algasid avapidustused.

Pealtvaatajate hulgas oli hulgaliselt tuntud inimesi kõikjalt maailmast nagu näiteks kuninganna Elisabeth II, printsid William ja Harry, USA presidendi Barack Obama naine Michelle või Hollywoodi filmitähed Brad ja Angelina Pitt. Publiku seas istusid ka Venemaa peaminister Dmitri Medvedev, Prantsusmaa peaminister Jean-Marc Ayrault, USA presidendikandidaat Mitt Romney ja viimase naine.

Avamise käigus nähti muu hulgas Oscariga pärjatud režissööri Danny Boyle´ loodud suurejoonelist etendust, mis võttis läbi Suurbritannia ajaloo. Suurt elevust tekitas James Bondi rollis Daniel Craig, kes suurtel ekraanidel näidatud filmilõikudel käis kuningannat pidustustele toomas.

Võimsad kiiduavaldused pälvis ka näitleja Rowan Atkinson, kes esines Mr. Beani rollis orkestri pianistina.

Tseremoonia taustaks kõlas kogu Suurbritannia muusikaajalugu alates ansambliga The Beatles ja lõpetades teiste seas Sex Pistolsi, The Clashi, David Bowie, OMD, Eurythmicsi, New Orderi, Queeni, Prodigy ja paljude teiste menupaladega.

Avamise lõpus kulges tavapärane sportlaste paraad, kui riikide esindajad võistlustel marssisid staadionile. Eesti koondise lipukandjaks oli juba viiendatel olümpiamängudel osalev Aleksander Tammert.

Olümpiatule süütajateks olid noorsportlased Callum Airlie, Jordan Duckitt, Desiree Henry, Katie Kirk, Cameron MacRitchie, Aidan Reynolds ja Adelle Tracey.

Olümpiatule süütamise järel esines lõpetuseks Paul McCartney.

Londoni olümpia kestab 12. augustini. Mängudest võtab osa 205 koondist ning kavas on 26 spordiala.

Londoni olümpiamängude avatseremoonial kannab reede õhtul Eesti lippu viiendat korda olümpiamängudel võistlev kettaheitja Aleksander Tammert.

Kokku osaleb avatseremoonial kümmekond Eesti sportlast, ütles Eesti Olümpiakomitee saavutusspordi divisjoni juht Martti Raju BNS-ile.

2008. aasta Pekingi olümpiamängude avatseremoonial kandis Eesti lippu judoka Martin Padar, 2004. aasta Ateena olümpiamängudel Erki Nool, 2000. aasta Sydney olümpiamängudel Tõnu Tõniste, 1996. aasta Atlanta olümpiamängudel Jüri Jaanson ning 1992. aasta Barcelona olümpiamängudel Heino Lipp.

Reede õhtul algavatel Londoni olümpiamängudel kuulub Eesti koondisesse 32 sportlast. Algselt kuulus koondisesse 34 sportlast, kuid tennisist Kaia Kanepi ja kümnevõistleja Mikk Pahapill otsustasid vigastuste tõttu olümpiamängudel mitte osaleda.

Paljud Eesti sportlased ei ole veel Londonisse sõitnud ning nad sõidavad kohale alles enne enda ala võistluste algust.

Londoni suveolümpiamängud toimuvad 27. juulist 12. augustini.

Eestis on arstid tänavu diagnoosinud kahel inimesel malaaria, mis enamasti levib troopilises niiskes kliimas.

Kuigi Eesti kliimas malaaria ei levi on Eesti elanikud peaagu igal aastal nakatunud malaariasse välismaal viibides. Terviseameti andmetel nakatus mullu Eestis malaariasse üks, 2010. aastal üks, 2009. aastal neli, 2007. aastal viis ja 2006. aastal kuus inimest. Ühtegi malaariajuhtumit ei registreerinud arstid 2008. aastal.

Malaaria levib hallasääse hammustuse kaudu. Malaaria on laialdaselt levinud troopikas ja lähistroopikas, sealhulgas suuremas osas mustast Aafrikast, Aasiast ja Ameerikast. Malaaria levib eelkõige piirkondades, kus on soe ja niiske kliima, mis tagab hallasääskedele pidevaks paljunemiseks sobiliku keskkonna. Maailma Terviseorganisatsiooni 2010. aasta malaariaraporti andmetel nakatub aastas malaariasse üle 225 miljoni inimese ning sureb umbes 781 000 inimest. See moodustab 2,23 protsenti kõikidest surmadest maailmas.

Harvaesinevatest haigustest on arstid tänavu Eestis tuvastanud ühe leptospiroosi, kuus neerusündroomiga hemorraagilise palaviku, kaks ehhinokokoosi ja ühe listerioosi haigusjuhu.

Tänavu ei ole Eestis registreeritud kõhutüüfust, botulismi, difteeriat, kaasasündinud süüfilist, leeprat, punetisi, tulareemiat, teetanust, toksoplasmoosi ja trihhinelloosi.

Tartu maakohus ei rahuldanud reedel joomakaaslase surnuks tulistamise eest pikka vanglakaristust kandva mehe taotlust vabastada ta tingimisi enne tähtaega.

Inimese tapnud Aare Tupits on vanglakaristust kandnud alles lühikest aega, samuti peaks ta enne tingimisi vabastamise taotlemist läbima mõne sotsiaalprogrammi, ütles Põlva kohtumaja kohtunik Lembit Käis BNS-ile.

Pärnu maakohtu Paide kohtumaja karistas 1960. aastal sündinud Aare Tupitsat 2009. aasta septembris tapmise, lõhkematerjali hoidmise ning tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest üheksa aasta ja nelja kuu pikkuse vangistusega.

Tupits esitas maakohtu lahendi peale apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtusse, mis jättis tema süüdimõistmise tapmises ja teistes süütegudes küll jõusse, kuid vähendas karistust kahe aasta võrra.

Tupits polnud ka teise astme kohtu lahendiga rahul ning tema kaitsja esitas kassatsioonkaebuse riigikohtusse, mille loakogu ei andnud sellele aga 2010. aasta veebruaris menetlusluba. Seega jäi Tupitsale mõistetud seitsme aasta ja nelja kuu pikkune vangistus lõplikult jõusse.

Süüdistuse järgi pani Tupits raske kuriteo toime 2008. aasta 18. oktoobri õhtul, kui läks Järvamaal oma kodus alkoholi pruukimise käigus tülli tuttava mehega ning tulistas teda ebaseaduslikust vintpüssist. Kannatanu suri saadud vigastustesse sündmuskohal.