Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige ja erakonna juhatusse kuuluv Kalev Lillo keeldus esmaspäeval keskkriminaalpolitseis ütluste andmisest, kirjutab Postimees.

"See on kahtlustatava enda valik, kui palju ta millisele ajahetkel soovib ütlusi anda. Lillo kasutas oma seaduslikku õigust seekord ütlusi mitte anda," ütles juhtiv riigiprokurör Heili Sepp.

Sepp lisas, et seadus võimaldab võtta täiendavaid ütlusi, kui selleks peaks vajadus olema. "Kas selline vajadus tekib, selgub jätkuva kohtueelse menetluse käigus," sõnas ta. Michalit ja Lillot kahtlustatakse majandustegevusele või varale kehtestatud piirangute rikkumises, mille eest karistatakse süüdimõistmisel rahalise karistusega.

Ametlikku süüdistust pole kummalegi mehele esitatud. Seda, millal ja kas üldse süüdistus esitatakse, ei saa Sepa sõnul veel öelda. "Praegu toimub ütluste kontrollimine, jätkub tunnistajate ülekuulamine ning jätkub ka Reformierakonnast võetud materjalide analüüs. Menetlustoiminguid teostatakse maksimaalse põhjalikkuse ja kiirusega," ütles prokurör.

Alates 1997. aastast Reformierakonda kuuluv Silver Meikar tunnistas mais ajalehes Postimees avaldatud arvamusloos, et annetas Reformierakonnale suuri summasid, mille sai partei töötajalt Kalev Lillolt ning mille päritolu ta ei teadnud. Meikar nimetas toimunut musta raha voolamiseks parteidesse ja tema kinnitusel on sarnaselt erakonda toetanud kümned liikmed, nii riigikogust kui ka piirkondadest.

Meikari kinnitusel seisab Reformierakonna kvartaliaruandes, et ta annetas 2009. aasta 3. detsembrist kuni järgmise aasta 17. veebruarini Reformierakonnale raha kuuel korral kokku 115 000 krooni ulatuses, kusjuures summad ulatusid 10 000 kroonist 25 000 kroonini. "Selle raha andis mulle ümbrikus Kalev Lillo, kes tollal töötas Reformierakonna kontoris juhtival kohal. Enne annetamist helistas mulle peasekretär Kristen Michal ja küsis, kas olen nõus erakonda toetama. "Muidugi oleksin nõus," vastasin ja lisasin: "kuid ega väga palju antud hetkel võimalik ei ole." Sain teada, et ega see tegelikult mulle mingeid kulusid kaasa ei toogi. Mulle antakse sulas kontole kandmiseks nii suur summa, mis kahtlasena ei näiks," kirjeldas Meikar toimunut ja lisas, et oli ettepanekuga nõus.

Läti maksuameti majanduspolitsei on konfiskeerinud 30 tonni Eesti firmale kuuluvaid krevette, mille väärtus on 200 000 eurot, teatas maksuameti pressiosakond.

Külmutatud krevetid konfiskeeriti ühte Riia külmhoonesse tehtud reidi käigus, kuna nende kohta dokumendid puudusid.

Krevettide pakenditel oli päritolumaaks kirjutatud Vietnam ja transportijaks Šveitsi firma. Külmhoone omaniku sõlmitud lepingu kohaselt kuulusid krevetid Eesti firmale, mille esindaja ei suutnud kauba kohta mingeid dokumente esitada.

Politsei algse uurimise tulemusena oletatakse, et krevetid oli kavas Lätis maha müüa. Algatatud on kriminaalasi.

Lõuna prefektuuri politseinikud pidasid teisipäeval Põlvamaal kinni mehe, kahtlustatuna varahommikul Viljandimaal Suure-Jaanis aset leidnud sularahaautomaadist raha varastamise katses.

Politsei pidas Põlva vallas Puskaru külas Audi sõiduauti roolis kinni Antsla vallas elava 30-aastase mehe, teatas Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja BNS-ile.

"Kogutud tõendid viitavad, et see mees võib seotud olla sularahaautomaadist raha varguskatsega ning kolmapäeval esitab prokuratuur kohtule taotluse tema vahistamiseks," ütles Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Küllike Taits.

Kinnipeetud mees on varem mitmel korral kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka varguste toimepanemise eest.

31. juuli öösel kella 3.30 ajal edastas turvafirma politseile, et Suure-Jaanis Pärnu tänaval on lõhutud kaupluse välisküljel asuvat Swedbanki sularahaautomaati. Signalisatsioonihäirele reageerinud turvafirma kohapeal kedagi ei tabanud. Sularahaautomaati oli tugevasti lõhutud, vaatamata sellele kurjategijal sularaha varastada ei õnnestunud.

Sündmuskohale saabunud politseinikud hakkasid koheselt turvakaamera salvestust läbi vaatama. "Praeguseks kogutud materjalidest nähtub, et kuriteo toimepanemisega võib seotud olla vähemalt kaks inimest, kes põgenesid sündmuskohalt sõiduautoga," nentis Taits.

Lõuna prefektuuri kriminaalteabetalituse juhi Meelis Saarepuu sõnul viis kahtlustatava kiire tabamiseni politseile teadaolev info, et varguskatsega seotud isikud ei ole pärit Viljandimaalt ja püüavad esmajoones maakonna piiri ületada. "Seega kaasasime abijõude teistest maakondadest ning koostöö andis peagi tulemusi, kui võimalik kahtlusalune Põlvamaal tabati," märkis Saarepuu.

Narva hüdroelektrijaama lüüside avamine Venemaal Jaanilinnas põhjustas Eesti poolel lapse uppumise piirijões, veel kaks uppumisohtu sattunud last suutsid inimesed päästa, kirjutab Põhjarannik.

11-aastane tütüdruk uppus Narvas Joaoru rannas laupäeval.

Kui Vene energeetikud avavad hüdrojaama lüüsid, tõuseb Narva jões järsult veetase ning tekivad keerised ja kiire vooluga hoovused.

Veetaseme tõus pakkus suurt huvi lastele, kes kogunesid ranna vastaskaldale silla juurde, rääkis Põhjarannikule kohalik elanik Oksana Sobol. Ta nägi jões ujunud poissi ja tüdrukut.

"Vaatan, tüdruk ujus poisi juurde, mõlemad hakkasid vee alla vajuma ja ma sain aru, et nad on hädas. Siis lahkus tüdruk poisi juurest ja ujus kaldale ning järgmisel hetkel, kui ma juba sinnapoole ujusin, kuulsin, kuidas tüdruk kutsus inimesi tema vennale appi," rääkis naine väljaandele.

Need lapsed suutsid läheduses olnud inimesed päästa, kuid samal ajal uppus läheduses venda päästma läinud tüdruku sõbratar.

Narvas vetelpäästeteenust osutava turvafirma piirkondlik juht Vjatšeslav Lukin ütles, et Jaanilinnas antakse küll lüüside avamisest sireeniga märku, kuid suvitajad kas ei kuule seda või ei omista sellele tähtsust. Tema sõnul käib lüüside avamine ilma mingi graafikuta, "täiesti spontaanselt, mõtlematult".