EESTI UUDISED BNS

Läänemaal tuli ilmsiks ebaharilik muinasaegne naiste matmiskoht

Maidlas kaevati välja 800 aasta vanune paganlik naiste kaksikhaud, mille teeb omapäraseks asjaolu, et hauaröövlid on maetute luud pärast vargil käiku hoolikalt tagasi asetanud, kirjutab Eesti Päevaleht.

Maidlas arheoloogilisi väljakaevamisi juhtiv Mati Mandel lausus, et esimesi väljakaevamisi tehti Maidla 2000-ruutmeetrisel, muinasajast pärineval kalmistualal juba ligi kolmkümmend aastat tagasi.

"Eelmisel aastal otsustati kalmeala ja selle ümbrust veel kord uurida. Siin oli üks pisike kivikalme 5.–6. sajandist ja üks suur kalmistu, kuhu oli maetud põletatult 10. sajandist kuni 13. sajandi esimese pooleni,“ kirjeldas ta.

Kalmistu läänepoolsest otsast leiti veel üks matusepaik, kuhu oli maetud kaks naist, mis on Mandeli sõnul ebaharilik, kuna luud olid segamini.

„Toruluud paiknesid väga korrapäraselt, risti hauaga , samuti olid mõlema kolbad asetatud silmavaatega ülespoole. Hauaröövlid on käinud kaksikhauda avamas siis, kui laibad olid juba lagunenud,“ rääkis Eesti Päevalehele Mati Mandel, kelle sõnul on ebaharilik, et ühte hauda maeti kaks naist.

Vanemahüvitise ülempiir tõuseb tuleval aastal 90 euro võrra

Valitsus kiitis neljapäeval heaks vanemahüvitise ülempiiri tõstmise tuleval aastal 90 euro võrra 2234 euroni.

Valitsus kehtestas oma määrusega 2013. aastaks Eesti keskmiseks sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruseks 744,73 eurot, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile. See omakorda tähendab, et vanemahüvitise ülempiiriks saab 2234,19 eurot, mis on 90 euro võrra suurem kui sel aastal ent jääb jätkuvalt alla 2010. aastal kehtinud 2257 euro suurusele ülempiirile

Vanemahüvitise ülempiiri arvutamise reeglid tulenevad otseselt vanemahüvitise seadusest. Eelnõu sätestab 2013. aastaks Eesti keskmiseks sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruseks 744,73 eurot. See summa on aluseks vanemahüvitise maksimaalse suuruse arvutamisel.

Ühe kalendrikuu hüvitise maksimaalne suurus on hüvitisele õiguse tekkimise kalendriaastaks kinnitatud Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kolmekordne suurus.

Vanemahüvitise saajatel, kellel tekib õigus hüvitisele aastal 2013, on hüvitise maksimaalne suurus seega kolm korda 744,73 eurot ehk kokku 2234,19 eurot. Riik maksab maksimumhüvitist inimesele, kelle keskmine ühe kuu tulu 2012. aastal on selle summaga võrdne või sellest suurem. Varasemalt maksimaalses suuruses määratud hüvitisi ümber ei arvutata.

Muudatused jõustuvad 1. jaanuarist 2013.

Hüvitise ülempiir langes aastatel 2011 ja 2012, kajastades vastavalt varasemat keskmise palga langust. 2013. aastal ülempiir tõuseb ning see tuleneb otseselt keskmise palga kasvust 2011. aastal. 2012. aastal on vanemahüvitise ülempiir 2143,41 eurot. Maksimaalses suuruses hüvitise saajaid on ligikaudu kolm protsenti kõikidest hüvitise saajatest.

Tänavu suurenes ka alampalga muutusega seoses vanemahüvitis alampalga määras varasemalt 278,02 eurolt 290 eurole.

Liiklusõnnetustes on tänavu hukkunud seitsmendiku võrra enam inimesi

Eestis hukkus tänavu seitsme kuuga liiklusõnnetustes 57 inimest, mida on seitsmendiku võrra enam kui mullu samal ajal, samas on kümnendiku võrra vähenenud liiklusõnnetustes vigastatute arv.

2011. aastal hukkus jaanuarist juuli lõpuni liiklusõnnetustes 48 inimest.

Politsei- ja piirivalveameti andmetel on tänavu veidi vähenenud joobes juhtide süül hukkunud inimeste arv. Tänavu on purjus juhtide süül hukkunud 11 inimest, mullu seitsme kuuga aga 13 inimest, ütles politsei- ja piirivalveameti liiklusbüroo komissar Riho Tänak BNS-ile.

Seitsme kuuga sai liiklusõnnetustes vigastada 901 inimest. Mullu samal ajal oli liiklusõnnetustes vigastada saanud juba 1001 inimest.

Tänavu oli juulikuu nii liiklusõnnetustes hukkunute kui ka vigastatute arvestuses parem kui mullu. Tänavu juulis juhtus Eestis 126 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles hukkus üheksa ja sai vigastada 152 inimest. Mullu juulis juhtus 152 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles hukkus kümme ja sai vigastada 197 inimest.

Tänaku sõnul paistis juulikuu silma purjus juhtidega, kiiruseületajatega ja kaherattaliste sõidukitega juhtunud liiklusõnnetuste poolest. Juulis juhtus alkoholi tarvitanud juhtidega 20, kiirust ületanud  juhtidega 45 ja kaherattaliste sõidukite juhtidega 36 liiklusõnnetust. Kaherattalistega õnnetustest juhtus 19 jalgratastega, kümme mootorratastega ja seitse mopeedidega.

"Kahjuks lõppes üks alkoholijoobes juhi põhjustatud õnnetus kaassõitja surmaga. 21. juulil kella 5.01 ajal toimus liiklusõnnetus Valgamaal Karula vallas Laatre-Lüllemäe-Hargla tee 18. kilomeetril, kus ratastraktor T-25, mida juhtis alkoholi tarvitamistunnustega 22-aastane Karl sõitis teelt välja kraavi. Traktori astmelaual kaasa sõitnud 22-aastane Uku jäi traktori alla ja hukkus sündmuskohal," märkis Tänak.

Politsei tuletab autojuhtidele meelde, et augustikuus on tänavatel taas rohkem lapsi näha, mis peaks juhte muutma väga ettevaatlikuks. Õnnetuste vältimiseks, tuleb piirkiirusest kinni hoida, sõita kaine ja puhanuna ning kaassõitjate turvalisuse huvides peavad kõik autos istujad kinnitama turvavöö.

"Puhkusteperioodi lõppedes muutub ka liikluspilt – autosid on taas teedel rohkem. Sujuva ja tõrgeteta liikluse huvides soovitame kõigil sõidukijuhtidel võimalikult palju mõelda oma ette oma marsruut ja planeerida sõiduks piisavalt aega. Närviline liiklemine tekitab rohkem liiklusohtlikke olukordi ja plekimõlkimisi, see aga omakorda ummikuid, mis lõppkokkuvõttes mõjub liikluse sujuvusele halvasti," nentis Tänak.

Mullu juhtus Eestis kokku 1475 inimvigastatutega liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1875 ja hukkus 101 inimest. 2010. aastal oli Eestis 1349 inimvigastatutega liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1742 ja hukkus 79 inimest. 2009. aastal juhtus 1501 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1931 ja hukkus 100 inimest.

2010. aasta oli esimene ja seni ainus aasta rohkem kui poole sajandi järel, mil liiklusõnnetustes hukkunute arv jäi alla saja. Liikluses hukkunute aastane arv tõusis Eestis üle saja 1947. aastal.

2008. aastal hukkus Eestis toimunud 1868 liiklusõnnetuses 132 ja sai vigastada 2398 inimest. Viimase poole sajandi kõige traagilisem aasta oli 1991, kui Eestis hukkus liikluses 491 ja sai vigastada 2175 inimest.

Haigla: amputeeritud käega tüdrukule kipsi panekul vigu ei tehtud

Tüdruku käe amputeerimise juhtumit arutanud Narva haigla arstid leidsid kolmapäeval, et tüdruku käele kipsi panekul haigla mingit tehnilist viga ei teinud, vahendas rahvusringhäälingu uudisteportaal.

Luumurru saanud tüdrukut opereerinud rohkem kui 20-aastase staažiga kirurg mingeid ohumärke ei märganud, tüsistuse põhjus võis aga olla arteri vigastus või infektsioon, tõdesid Narva haigla arstid.

Narva haigla juhatuse liikme Olev Sillandi sõnul võis tüdrukul tüsistust provotseerida võimalik arteri trauma, mis tekkis luumurru käigus. "Teine asjaolu, mis võis olla ka kaasuvalt ja mida ei saa eitada, on see, et trauma käigus võis tekkida kudede infektseerumine. Haava jäsemel ei olnud, oli marrastus," rääkis Silland.

Ida prefektuur algatas kriminaalmenetlust, et uurida, mis juhtus Narva haiglas, kus luumurru tõttu kipsi saanud kuueaastasel tüdrukul amputeeriti ülejärgmisel päeval käsi.

Juuli keskel kukkus Leonsia mänguväljakul mängides ja kurtis valu käes. Isa Aleksei läks tüdrukuga Narva haiglasse, kus pandi diagnoos: kinnine luumurd. Last opereeriti samal õhtul, pandi kips peale ja kirjutati järgmise päeva lõunaks haiglast välja.

Isa sõnul kurtis tüdruk haiglas enne kojusaamist, et käsi valutab, kuid meedikud selgitasid, et pärast operatsiooni on see täiesti normaalne. Öösel aga hakkas tüdrukul päris halb ja murelik isa viis ta uuesti haiglasse. Kella viie paiku hommikul registreeriti nad ooteruumis ära, kell 9 helistas mees abikaasale ja ütles, et nad viiakse kiiresti Tallinna. Kui kips ära võeti, tütre käsi paistes ja kummaliselt täpiline.

Tallinna haiglasse jõuti kella poole 12 paiku ja seal ütlesid arstid vanematele, et käsi tuleb kohe amputeerida, sest see on ainus võimalus lapse elu päästa.Perekond kirjutas politseisse avalduse, nende hinnangul on juhtunus süüdi Narva haigla arstid.

Ida prefektuuri pressiesindaja Jelena Filippova sõnul alustas politsei juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb raske tervisekahjustuse tekitamist ettevaatamatuse tõttu. Kohtus süüdimõistmisel võib sellise teo eest karistada rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Põlvamaal hukkus liiklusõnnetuses inimene

foto: PolitseiTäna hukkus Põlvamaal vastu puud sõitnud autos mees.

Kolmapäeval kell 14.05 laekus häirekeskuselt politseile teade Põlvamaal Põlva vallas Nooritsmetsa külas vastu puud sõitnud sõiduautost, teatas Lõuna prefektuur.

Sündmuskohal selgus, et sõiduauto Ford oli teekonnal lõhkunud ka karjakopli aia. Autos olnud 1949. aastal sündinud Kalev hukkus. Esialgsetel andmetel oli mees turvavööga kinnitamata.

Avarii täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Kohus vahistas pangaautomaadist raha varguskatses kahtlustatava

Taru maakohus võttis kolmapäeval prokuröri taotlusel vahi alla Viljandimaal Suure-Jaanis sularahaautomaadist raha varastamise katses kahtlustatava mehe.

Vahistatud mees on varem mitmel korral kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka varguste toimepanemise eest. Uurimise huvides ei ole praegu võimalik rohkem informatsiooni avalikustada, ütles Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina BNS-ile.

Lõuna prefektuuri politseinikud pidasid teisipäeval Põlvamaal Põlva vallas Puskaru külas kinni 30-aastase mehe, kahtlustatuna varahommikul Suure-Jaanis aset leidnud sularahaautomaadist raha varastamise katses. Politsei pidas Võrumaal Antsla vallas elava mehe kinni Audi sõiduauto roolis.

Teisipäeva öösel kella 3.30 ajal edastas turvafirma politseile, et Suure-Jaanis Pärnu tänaval on lõhutud kaupluse välisküljel asuvat Swedbanki sularahaautomaati. Signalisatsioonihäirele reageerinud turvafirma kohapeal kedagi ei tabanud. Sularahaautomaati oli tugevasti lõhutud, vaatamata sellele kurjategijal sularaha varastada ei õnnestunud.

Sündmuskohale saabunud politseinikud hakkasid koheselt turvakaamera salvestust läbi vaatama. "Praeguseks kogutud materjalidest nähtub, et kuriteo toimepanemisega võib seotud olla vähemalt kaks inimest, kes põgenesid sündmuskohalt sõiduautoga," nentis Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Küllike Taits.

Lõuna prefektuuri kriminaalteabetalituse juhi Meelis Saarepuu sõnul viis kahtlustatava kiire tabamiseni politseile teadaolev info, et varguskatsega seotud isikud ei ole pärit Viljandimaalt ja püüavad esmajoones maakonna piiri ületada. "Seega kaasasime abijõude teistest maakondadest ning koostöö andis peagi tulemusi, kui võimalik kahtlusalune Põlvamaal tabati," märkis Saarepuu.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD