Sisekaitseakadeemia magistritööna valminud uuringust selgub, et neljandik kõikidest aastatel 2009-2011 Tartu linna avalikus ruumis toime pandud kehalistest väärkohtlemistest ja avaliku korra rasketest rikkumistest pandi toime meelelahutusasutustes või nende läheduses.

Magistritöö autori Erki Sloogi sõnul on kehaline väärkohtlemine ja avaliku korra raske rikkumine Eestis kõige levinumad vägivallakuriteo liigid, teatas sisekaitseakadeemia BNS-ile. „Kuigi Tartu linnas on meelelahutusasutusi suhteliselt vähe, pannakse veerand kõikidest linna avalikes kohtades toimunud kehalisest väärkohtlemisest ja avaliku korra rikkumisest toime just meelelahutusasutustest“ ütles Sloog.

Vaatamata sellele, et pubisid ja baare on Tartu linnas peaaegu kolm korda rohkem kui ööklubisid, tõusevad ööklubid vägivallakuritegude sageduse osas esile. Sealjuures ei ole oluline, kas tegemist on kesklinnas või kaugemal asuva klubiga. Pubide ja baaride puhul ilmneb aga, et asukoht mängib toimepandud kuritegude sageduse osas olulisemat rolli. Kesklinnale lähemal paiknevate pubide ja baaride ümbruses pannakse kuritegusid toime rohkem kui kesklinnast kaugemal paiknevates asutustes.

Magistritöö autori hinnangul tuleks meelelahutusasutustes esineva vägivalla vähendamisele suuremat tähelepanu pöörata. Autor soovitab senisest enam rõhku panna meelelahutusasutusi külastavate noorte õiguskuulekuse suurendamisele ja alkoholi tarvitamist propageerivate kampaaniate ohjeldamisele.

Tulemasinaga mänginud kaks last süütasid Jõhvi linnas Kaare tänaval asuva elumaja korteri.

Pühapäeval kell 12.15 sai häirekeskus teate tulekahjust Jõhvi linnas Kaare tänaval, teatas Ida päästekeskus. Sündmuskohale sõitsid neli mehitatud päästeautot Jõhvi ja Kohtla-Järve päästekomandodest, Jõhvi operatiivkorrapidaja ja kiirabibrigaad.

Päästjate saabudes tuli elumaja esimesel korrusel asuvast korterist suitsu, põles köögi lagi ja kardinad. Korteris omapead viibinud kaks alaealist last, õde ja vend, jooksid tulekahju puhkedes eluruumidest välja tänavale.

Asjaolusid täpsustades selgus ,et lapsed olid köögis mänginud tulemasinaga, mille leegist võtsid tuld kardinad ja sealt edasi levis tuli köögi lakke.

Päästjad peatasid tule leviku kella 12.25-ks ja kustutasid tulekahju lõplikult 12.30-ks ning ventileerisid trepikoja. Õnnetuses keegi kannatada ei saanud. Sündmuse lõppedes jõudsid koju ka lapsevanemad.

Noorkuu laulja Virgo Tulit suri laupäeval Tartus kukkumise tagajärjel saadud vigastustesse kiirabiautos.

Laupäeval kell 9.35 laekus politseile teade, et Küüni tänaval olevalt betoonist servalt, mille kõrgus on umbes viis meetrit, kukkus alla 32-aastane Virgo, kes pealtnägijate sõnul istus äärel ja kaotas tasakaalu, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja Liina Pissarev BNS-ile. Mees suri saadud vigastustesse kiirabiautos. Surma põhjuste täpsemaks väljaselgitamiseks on alustatud kriminaalmenetlus.

Enne seda õnnetust toimus samas paigas veel üks intsident. Kell 8.50 sai turvafirma väljakutse Küüni tänaval asuvasse kiirsöögikohta, Esialgsetel andmetel lõhkus 36-aastane mees seal asuva toidupoe aknaklaasi. Turvatöötajad pidasid ta kinni, kuid sellele järgnes rünnak kohal olnud seltskonna poolt. Ülekaaluka ründe tõrjumiseks kasutasid turvatöötajad pipragaasi.

Kell 8.58 sai politsei turvafirmalt teate, et Küüni tänaval ründab suur seltskond ametiülesandeid täitvaid turvatöötajaid. Politsei viis sündmuskohalt kaasa kaks inimest – klaasi lõhkuja ja ühe agressiivse turvameeste ründaja.

Arstiabi keegi kohapeal ei vajanud. Sündmuse asjaolude uurimiseks alustas Tartu kriminaaltalitus kriminaalmenetlust avaliku korra raske rikkumise tunnustel.

Praeguseks kogutud materjalide põhjal käsitleb politsei Virgoga juhtunut ja avaliku korra rikkumist kahe eraldiseisva juhtumina, mis leidsid aset väikese ajavahega samas kohas. Seni kontrollitud andmetel viibis Virgo ka turvatöötajate ja nende ründaja intsidendi sündmuskohal koos paljude teiste inimestega, kuid mida keegi seal täpselt tegi, selgitab Pissarevi sõnul välja menetlus.

Kohtueelse uurimise raames kuulatakse kõigepealt üle asjaosalised ning analüüsitakse saadud turvakaamera videot.

Kuna kehtiv liikluskindlustuse seaduse viimase kümne aasta korduvad muudatused on teinud seaduse raskestiloetavaks, mitmeti tõlgendatavaks ja struktuurilt ebaloogiliseks, peaks aasta pärast kehtima hakkama uus terviktekst, vahendas rahvusringhäälingu uudisteportaal.

Eelnõu koostaja rahandusministeeriumi hinnangul ei vasta kehtiv seadus nüüdisaegse kindlustusturu – nii kindlustusseltside kui ka kindlustuse tarbijate – vajadustele ning takistab selle arengut.

Kohustusliku liikluskindlustuse seaduse eelnõu olulisim uuenduslik põhimõte on kahju hüvitamisega seotud: liiklusõnnetuses kannatanul on õigus pöörduda kahju hüvitamise nõudega oma liikluskindlustuse kindlustusandja poole. Kannatanu saab teenindatud oma kindlustusandja poolt, kelle ta on ise omale liikluskindlustuse kindlustusandjaks valinud.

Eelnõu sätestab lisaks, et kindlustusandja peab kahju hüvitamist alustama hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kahju hüvitamise nõude saamist. Kehtiva seaduse alusel peab kindlustusandja tegema sama tähtaja jooksul üksnes hüvitamise või hüvitamisest keeldumise otsuse. Seega võib eeldada, et kahjude käsitlemine muutub kannatanu jaoks kiiremaks.

Sõiduki kahjustamise korral eelistatakse rahalisele hüvitamisele sõiduki taastusremonti. Sellise uuenduse on tinginud vajadus takistada puudulikult taastatud sõidukite naasmist liiklusesse ning vähendada kelmusi, mille korral heausksele ostjale müüakse varem liiklusõnnetuses kahjustada saanud või hävinenuks tunnistatud ning puudulikult taastatud sõiduk.

Uue eelnõu, mis eeldatavalt peaks jõustuma 2013. aasta juulist. Eelnõu säilitab liikluskindlustuse kohustusliku vastutuskindlustusena. Kindlustatud peavad olema kõik liiklusregistrisse kantud, s.o liikluses kasutamiseks valmis ja kõlblikud sõidukid. Eelnõuga säilitatakse võimalus kasutada ja kindlustada sõidukit hooajaliselt kindlustuslepingut sõlmimata kuni 12 kuuks, kuid seda rangelt eeldusel, et kindlustamata sõidukiga liikluses ei osaleta, kirjutab rahvusringhäälingu uudisteportaal.