EESTI UUDISED BNS

Vene meedia: blogija palus Eestilt varjupaika

Vene blogija Maksim Jefimov, keda kodumaal ootab kriminaalvastutus Vene õigeusukirikut puudutavate publikatsioonide eest, palus Eestist poliitilist varjupaika, vahendas Interfaxesmaspäeval inimõigusühenduse Agora teadet.

"Mihhail Jefimov pöördus Eesti politsei- ja piirivalveametisse palvega anda talle ajutine poliitiline varjupaik. Ta teatas meile sellest täna [esmaspäeval]," selgitas Agora, kes esindab blogija huve tema suhtes algatatud kriminaalasjas.

"Eesti liitus 1997. aastal 1951. aastast pärineva Genfi konventsiooniga põgenike staatusest ning selle 1967. aasta New Yorgi protokolliga. Ma sain varjupaika taotleva inimese isikutunnistuse," tsiteeris ühendus Jefimovi teadet.

Vene võimud alustasid Jefimovi suhtes kriminaalmenetlust juurdlusosakonna juhi 7. märtsi raporti alusel, teda kahtlustatakse "vihavaenu või vaenu õhutamises, samuti rühma isikute väärikuse alandamises religiooni suhtumise tunnuste alusel", teatas Interfax.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja ei osanud esmaspäeva pärastlõunal BNS-ile varjupaigataotluse esitamist kinnitada.

Puuetega laste vanemaile on lastehoiuteenus kättesaamatu

Pilt on illustratiivneRaske puudega lapsi hooldavad ööpäev läbi nende vanemad, sest lastehoiuteenus jääb neile kättesaamatuks, kirjutab Eesti Päevaleht.

Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialisti Pille Vaiksaare sõnul on Eestis aasta alguse seisuga 5800 raske ja sügava puudega last, kellest kaudsel hinnangul umbes 300–600 ei saa ühel või teisel põhjusel käia lasteaias või pikapäevarühmaga koolis.

Praegu eraldab riik omavalitsustel lastehoiuks iga raske või sügava puudega lapse kohta 371 eurot aastas. Kui iga pere toetust ei vaja, on omavalitsusel võimalius selle rahaga toetada peresid, kes seda rahalist abi rohkem vajavad. "Lisaks saab omavalitsus juhul kui riigi rahastusest ei piisa, kasutada ka oma vahendeid. Ja paljud seda ka teevad," ütles Veiksaar.

Tulevast aastast alustab Tartu ülikooli kliinikumi (TÜK) lastefond spetsiaalset kampaaniat sügava ja raske puudega laste hoiu toetamiseks, mis peaks puudega laste vanemate ellu oluliselt kergendust tooma. "Teeme koostööd sotsiaalministeeriumiga, et leida üles suurimad abivajajad ning neid kõiki toetada, sest lastehoiuteenuse vajadus järjest suureneb," rääkis TÜK lastefonid tegevjuht Agnes Männik.

Sügava ja raske puudega laste vanematel on võimalik saada lastefondist toetust oma lapsele koduse hoidja palkamiseks, spetsiaalsesse lastehoiuasutusse viimiseks või ka haiglasisese järelevalve korraldamiseks.

Pille Veiksaar ütles, et lastefondi kampaania raske ja sügava puudega laste toetamiseks on väga teretulnud ja tänuväärne. "Riik võiks lastehoidu hiljem täies mahus kompenseerida, kuid siiski sõltub kõik riigi majanduslikest võimalustest ja prioriteetidest," ütles Veiksaar.

Tallinna lastekodu juhataja Leena Masingu sõnul tegutseb Euroopa Sotsiaalfondi rahastusel alates eelmise aasta novembrist erivajadusega laste ööpäevaringne hoid, mis võimaldab vanematel tööl käia. Lisaks saavad vanemad oma lapsi tuua ka päevasesse hoidu.

Projekti haldaja Leena Auväärti sõnul on lapsehoid mõeldud just neile vanematele, kes on oma raske või sügava puudega lapse hooldajad ning ei saa seega endale tööd leida. "Tegemist on tasuta programmiga. Tingimuseks on see, et meie juurde võib oma lapse hoida tuua inimene, kes plaanib minna tööle ja seega ka hooldajatoetusest loobuda, mis on Tallinnas pragu 19 eurot kuus," ütles Auväärt.

Masingu sõnul on ööpäevaringne hoid töötanud siiani alakoormusega. "Kõik seitse kohta võiksid olla ikkagi täidetud. Praegu on kohal näiteks kolm last. Kui 2013. aasta lõpuks on hoid endiselt pooltühi, siis pole ka väga palju lootust enam mingist programmist järgmist rahastust leida," tõdes Masing.

Auväärt julgustas vanemaid oma järeltulijaid hoidu tooma, kuna seni on vanemad teenusega rahule jäänud. "Lapse ja vanema suhe paraneb, vanem saab kodust välja ja hakkab ka enda peale mõtlema," ütles Auväärt.

Starman nõuab 3000 endiselt kliendilt aegunud võlga

Foto:  www.starman.eeKaabeltelevisiooni, interneti ja telefoni teenust pakkuv Starman nõuab 3000 endiselt kliendilt võlgade tasumist, kuid enamik klientidele välja saadetud võlanõudeid on seaduse silmis aegunud, kirjutab Postimees..

Tasumata jätmisel ähvardab Starman anda endised kliendid üles krediidiinfo maksehäirete registrisse, mis omakorda tähendab nimekirja sattunule edaspidi probleeme laenu võtmisel.

Starmani turundusjuht Timo Hartikainen ütles, et uuele inkassofirmale anti üle ligi 3000 kliendi vanad võlad. Suurem osa neist võlgadest on vanemad kui kolm aastat, kõige vanemad ulatuvad isegi 13 aasta taha. Kõik võlad on väiksemad kui 40 eurot.

Hartikainen tunnistas, et kohtu kaudu nad neid võlgu enam sisse nõuda ei saaks, kuna seal on kliendil õigus nõuda võla aegunuks tunnistamist kolme aasta möödumise tõttu. Nimelt sätestab tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahv, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat või kümme aastat, kui võlgnik rikkus oma kohustusi tahtlikult.

Hartikainen sõnas, et vaatamata sellele, et võlgu ei saa enam kohtus sisse nõuda, on need inimesed Starmanile kunagi võlgu jäänud.

Suurem osa väikestest võlgadest tekib lepingu lõpetamisel, sest viimane arve saadetakse kliendile lepingu lõpetamise järel ja sageli on klient selleks ajaks juba mujale kolinud. Aastaid hiljem võlanõudeid ja maksehäirete registrisse lisamise ähvardusi saades on inimesed nördinud. Hartikainen kinnitas, et ka Starmani klienditeenindajad peavad pahaste inimestega tegelema iga päev.

Praeguseks on kehtestatud Starmanis kord, mille kohaselt iga klienditeenindusse pöördunud nõude saanu juhtum vaadatakse eraldi üle ja valevõlad kustutatakse.

Veerand Tartu vägivallakuritegudest pannakse toime lõbustusasutustes

Sisekaitseakadeemia magistritööna valminud uuringust selgub, et neljandik kõikidest aastatel 2009-2011 Tartu linna avalikus ruumis toime pandud kehalistest väärkohtlemistest ja avaliku korra rasketest rikkumistest pandi toime meelelahutusasutustes või nende läheduses.

Magistritöö autori Erki Sloogi sõnul on kehaline väärkohtlemine ja avaliku korra raske rikkumine Eestis kõige levinumad vägivallakuriteo liigid, teatas sisekaitseakadeemia BNS-ile. „Kuigi Tartu linnas on meelelahutusasutusi suhteliselt vähe, pannakse veerand kõikidest linna avalikes kohtades toimunud kehalisest väärkohtlemisest ja avaliku korra rikkumisest toime just meelelahutusasutustest“ ütles Sloog.

Vaatamata sellele, et pubisid ja baare on Tartu linnas peaaegu kolm korda rohkem kui ööklubisid, tõusevad ööklubid vägivallakuritegude sageduse osas esile. Sealjuures ei ole oluline, kas tegemist on kesklinnas või kaugemal asuva klubiga. Pubide ja baaride puhul ilmneb aga, et asukoht mängib toimepandud kuritegude sageduse osas olulisemat rolli. Kesklinnale lähemal paiknevate pubide ja baaride ümbruses pannakse kuritegusid toime rohkem kui kesklinnast kaugemal paiknevates asutustes.

Magistritöö autori hinnangul tuleks meelelahutusasutustes esineva vägivalla vähendamisele suuremat tähelepanu pöörata. Autor soovitab senisest enam rõhku panna meelelahutusasutusi külastavate noorte õiguskuulekuse suurendamisele ja alkoholi tarvitamist propageerivate kampaaniate ohjeldamisele.

Tulemasinaga mänginud lapsed süütasid korteri

Tulemasinaga mänginud kaks last süütasid Jõhvi linnas Kaare tänaval asuva elumaja korteri.

Pühapäeval kell 12.15 sai häirekeskus teate tulekahjust Jõhvi linnas Kaare tänaval, teatas Ida päästekeskus. Sündmuskohale sõitsid neli mehitatud päästeautot Jõhvi ja Kohtla-Järve päästekomandodest, Jõhvi operatiivkorrapidaja ja kiirabibrigaad.

Päästjate saabudes tuli elumaja esimesel korrusel asuvast korterist suitsu, põles köögi lagi ja kardinad. Korteris omapead viibinud kaks alaealist last, õde ja vend, jooksid tulekahju puhkedes eluruumidest välja tänavale.

Asjaolusid täpsustades selgus ,et lapsed olid köögis mänginud tulemasinaga, mille leegist võtsid tuld kardinad ja sealt edasi levis tuli köögi lakke.

Päästjad peatasid tule leviku kella 12.25-ks ja kustutasid tulekahju lõplikult 12.30-ks ning ventileerisid trepikoja. Õnnetuses keegi kannatada ei saanud. Sündmuse lõppedes jõudsid koju ka lapsevanemad.

Noorkuu laulja Virgo Tulit suri kukkumise tagajärjel

Noorkuu laulja Virgo Tulit suri laupäeval Tartus kukkumise tagajärjel saadud vigastustesse kiirabiautos.

Laupäeval kell 9.35 laekus politseile teade, et Küüni tänaval olevalt betoonist servalt, mille kõrgus on umbes viis meetrit, kukkus alla 32-aastane Virgo, kes pealtnägijate sõnul istus äärel ja kaotas tasakaalu, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja Liina Pissarev BNS-ile. Mees suri saadud vigastustesse kiirabiautos. Surma põhjuste täpsemaks väljaselgitamiseks on alustatud kriminaalmenetlus.

Enne seda õnnetust toimus samas paigas veel üks intsident. Kell 8.50 sai turvafirma väljakutse Küüni tänaval asuvasse kiirsöögikohta, Esialgsetel andmetel lõhkus 36-aastane mees seal asuva toidupoe aknaklaasi. Turvatöötajad pidasid ta kinni, kuid sellele järgnes rünnak kohal olnud seltskonna poolt. Ülekaaluka ründe tõrjumiseks kasutasid turvatöötajad pipragaasi.

Kell 8.58 sai politsei turvafirmalt teate, et Küüni tänaval ründab suur seltskond ametiülesandeid täitvaid turvatöötajaid. Politsei viis sündmuskohalt kaasa kaks inimest – klaasi lõhkuja ja ühe agressiivse turvameeste ründaja.

Arstiabi keegi kohapeal ei vajanud. Sündmuse asjaolude uurimiseks alustas Tartu kriminaaltalitus kriminaalmenetlust avaliku korra raske rikkumise tunnustel.

Praeguseks kogutud materjalide põhjal käsitleb politsei Virgoga juhtunut ja avaliku korra rikkumist kahe eraldiseisva juhtumina, mis leidsid aset väikese ajavahega samas kohas. Seni kontrollitud andmetel viibis Virgo ka turvatöötajate ja nende ründaja intsidendi sündmuskohal koos paljude teiste inimestega, kuid mida keegi seal täpselt tegi, selgitab Pissarevi sõnul välja menetlus.

Kohtueelse uurimise raames kuulatakse kõigepealt üle asjaosalised ning analüüsitakse saadud turvakaamera videot.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD