Kaitseminister Urmas Reinsalu külastas kolmapäeval logistikapataljoni ja vahipataljoni, kus tutvus ajateenijate ja kaaderkoosseisu elamis- ja töötingimustega ning lubas kõrvaldada seal nähtud puudused.

Reinsalu sõnul on lähiaastate investeeringute üheks eesmärgiks tänapäevaste elamis- ja väljaõppetingimuste loomine ajateenijatele, teatas kaitseministeeriumi pressiesindaja BNS-ile. “2014. aasta lõpuks peavad logistikapataljoni ja vahipataljoni olmetingimuste puudused saama lahendatud,” ütles kaitseminister.

Kaitseminister Reinsalu ja kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras tutvusid logistikapataljoni ja vahipataljoni elamistingimustega, kohtusid väeosade juhtkonnaga ja sõid koos ajateenijatega lõunat.

Logistikapataljonis koolitatakse reservväelasi, kellest sõltub kaitseväe sõjaaja logistiline võimekus. Samas paiknevas logistikakoolis valmistatakse ette nii logistikuid lahingüksuste toetamiseks Afganistanis kui ka erialaspetsialiste reservüksuste ja operatiivstruktuuride tarvis.

Vahipataljon on spetsialiseerunud eelkõige linnalahingu ja sõjaväepolitsei üksuste väljaõpetamisele, samuti täidab pataljon kaitseväe esindusfunktsioone, tagades presidendi kantselei auvahtkonna ja pannes välja aukompanii riiklikeks ning kaitseväelisteks tseremooniateks.

Tartu maakohus otsustas kolmapäeval määrata osaliselt reaalse vangistuse ning saata Eestist välja leedulase, kes süüdistuse järgi kuulus autovaraste maffiajõuku ning tegeles ka uimastiäriga.

Kohus mõistis 1977. aatal sündinud Laimutis Mogenise süüdi kuritegelikku ühendusse kuulumises ja suures koguses narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises ning määras talle kolme aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse. Sellest üks aasta, kümme kuud ja 23 päeva kuulus kohtu otsusel reaalselt kandmisele ning kuna Mogenis peeti kinni juba 2010. aasta 29. septembril, siis selle kohustuse oli mees ka täitnud. Ülejäänud karistusaja määras kohus leedulasele tingimisi viieaastase katseajaga.

Ühtlasi otsustas kohus Mogenise Eestist välja saata ja kehtestada talle viieks aastaks riiki sisenemise keeld. Mehe valdusest kätte saadud 4900 litti otsustas kohus konfiskeerida, samuti jäi tsiviilhagide tagamise huvides aresti ala Mogeniselt ära võetud sõiduauto. Menetluskulude katteks tuleb Mogenisel kohtu otsusel tasuda 1642 eurot.

Süüdistuse järgi kuulus Mogenis kurjategijate jõuku, kes olid spetsialiseerunud Lätist, Leedust ja Eestist autode, peamiselt Honda CRV-de vargustele. Eeluurimisel selgus, et Mogenise ülesanne oli 2009. aasta algusest kuni 2010. aasta septembri lõpuni sõidukivarguste tellimine vastavalt kuriteokaaslaselt saadud juhistele, samuti ärandatud sõidukite vastuvõtu korraldamine Leedus Kaunases ning varastele töötasu maksmine.

Kui politsei Mogenise Kaunase kodu läbi otsis, leidsid nad sealt 867 grammi metamfetamiini sisaldanud pulbrit.

Hiljem andis Leedu Vabariik Mogenise kohtumõistmiseks Eestile välja. Tema süüepisoodid eraldati Tartu maakohtu mullu 11. oktoobril tehtud määrusega teiste maffiajõuku kuulunud liikmete kriminaalasjast.

Tallinnas peab neljapäeval astuma kohtu ette politseinik, kes uurimisandmetel kasutas korrarikkuja kallal põhjendamatut vägivalda.

40-aastane Harry sattus uurimisandmetel seadusega pahuksisse seoses mullu 15. juuni õhtul Tallinna Kesklinna politseijaoskonna hoovis toimunud vahejuhtumiga. Süüdistuse järgi kasutas patrullpolitseiniku tööülesandeid täitnud Harry põhjendamatult ja ebaseaduslikult vägivalda kinni peetud 24-aastase noormehe suhtes, lüües teda rusikaga korduvalt vastu pead. Kannatanu tundis valu ja sai kergemaid kehavigastusi - marrastusi näole ja ninaverejooksu.

Alkoholijoobes noormehe olid varem kinni pidanud ja politseile üle andnud turvamehed, sest ta oli sisenenud Tallinna reisisadama terminalis kinnisele alale. Uurimisandmetel oli ta pärast kinnipidamist solvanud ning löönud politseiametnikku, kes seejärel jaoskonna juures tema vastu vägivalda kasutas.

Põhja ringkonnaprokuratuuri kinnitusel on noormees saanud kahtlustuse võimuesindaja solvamises ja tema vastu vägivalla kasutamises. Selle kriminaalasja toimik on praegu prokuratuuris.

Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) vastasele meeleavaldusele Toompea lossi ette kogunes hinnanguliselt üle 50 inimese.

Kohapeal viibinud BNS-i fotograafi sõnul kannavad meeleavaldajaid erinevaid loosungeid nagu „ESM-i läbisuruja kukub valimistel läbi“, „Demokraatia lõppvaatus“, „ESM rahvahääletusele“ ja „Eesti sõltumatuse manala“.

Meeleavalduse korraldas liikumine "ESM rahvahääletusele!". Piketi korraldajad teatasid Tallinna linnavalitsusele meeleavalduseks loa saamiseks, et ürituse eesmärk on toetada ja julgustada riigikogu liikmeid Eesti rahvuslike ja riiklike huvide ning demokraatia eest seismisel seoses ESM ratifitseerimistaotlusega.

Liikumise leheküljel suhtlusportaalis Facebook seisab, et liikumisega taotletakse, et riigikogu korraldaks rahvahääletuse selle üle, kas Eesti peaks loovutama oma suveräänse õiguse ise otsustada, milliseid finantskohustusi ta võtab.

Riigikogus tuleb kolmapäeval erakorralisel istungil teisele lugemisele ja lõpphääletusele valitsuse algatatud Euroopa Liidu (EL) toimimise lepingu muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu ning esimesele lugemisele valitsuse algatatud ESM-i asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõu.

ESM-i kapitali suurus on 700 miljardit eurot ja Eesti osalus ESM-is 1,302 miljardit eurot. Lepingu jõustumisest alates kohustub Eesti viie osamaksena paigutama ESMi 148,8 miljonit eurot sissemakstavaks kapitaliks. Eesti ülejäänud osalus ESMis on 1,1532 miljardit eurot ehk sissenõutav kapital.

Eelnõu sätestab ka ESM-iga seotud siseriikliku regulatsiooni. Eelnõu kohaselt langetaks kõik olulisemad otsused riigikogu täiskogu ning tehnilist laadi ja kiireloomulised otsused jääksid EL-i asjade komisjoni kanda.

Riigikogu täiskogu pädevusse kuuluksid eelnõu kohaselt otsused, mis puudutavad ESM-i lubatud aktsiakapitali ja maksimaalse laenumahu muutmist, samuti uute memorandumite ja neisse tehtavate oluliste muudatuste heakskiitmist ning hädaabi reservfondi lõpetamist.

Eelnõu reguleerib ka seda, kuidas toimub riigikogu teavitamine ESM-i tegevusest.