ESM-i rahvahääletuseks ei jää enam aega

Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi ütles Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) teemalise rahvahääletuse korraldamise ettepanekut kommenteerides, et esiteks on see teema riigikohtus põhjalikult läbi arutatud ja teiseks ei jää rahvahääletuseks enam ka aega.

Tamkivi ütles BNS-ile, et kuna teema on värske, ei ole fraktsioon selles veel ühist seisukohta kujundanud, kuid kindlasti teeb seda.

"Minu isiklik seisukoht on, et saan kindlasti aru demokraatide murest ja ettepaneku sisust. Aga teema seoses ESM-iga ja selle haakumisest meie põhiseadusega on meil nüüd riigikohtus põhjalikult läbi käidud. Ja kohtu otsus ütleb, et parlament saaks ESM-iga edasi minna," sõnas ta. "Korraldada veel rahvahääletus, et mandaati veel juurde saada ei teeks iseenesest paha, aga meil on ka teatud ajagraafik. Eesti parlament on juba niigi minu teada enam-vähem viimane, kes seda teemat arutab."

Kuna riigikohus ESM-i puutuvat juba menetles, siis pöörduda uuesti tagasi ja hakata rahvahääletust korraldama ei ole Tamkivi arvates väga mõttekas.

Riigikogu demokraatide ühendus pöördus kolmapäeval kõigi riigikogu fraktsioonide poole ettepanekuga algatada Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) küsimuses rahvahääletus, kuna see piirab Eesti finantsiseseisvust ja kaudselt rahva otsustusõigust.

Riigikogu demokraatide esimehe Rainer Vakra sõnul on ühendus veendunud, et Eesti iseotsustusõiguse loovutamine nõuab rahva mandaati ning rahvahääletusele tuleb panna küsimus, kas me oleme nõus loovutama teatud osa oma finantsiseseisvusest Euroopale. Riigikogu finantspädevust, demokraatliku õigusriigi põhimõtet ja Eesti suveräänsust piirav Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikkel nõuab tema kinnitusel rahva otsust.

Demokraadid paluvad fraktsioonidel toetada rahvahääletuse algatamist. Fraktsioonide seisukohti oodatakse 7. augustiks.

Riigikogu rahanduskomisjon otsustas oma teisipäevasel istungil, et ESM-i asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõu menetletakse riigikogu täissaalis kolmel lugemisel.

Kuigi tegemist on välislepinguga seotud eelnõuga, mida oleks võimalik riigikogus menetleda ka kahel lugemisel, tegi rahanduskomisjon ettepaneku, et eelnõu läbiks riigikogus kolm lugemist.

ESM-i kapitali suurus on 700 miljardit eurot ja Eesti osalus ESM-is 1,302 miljardit eurot. Lepingu jõustumisest alates kohustub Eesti viie osamaksena sissemakstava kapitalina paigutama ESM-i 148,8 miljonit eurot. Eesti ülejäänud osalus ESM-is ehk sissenõutav kapital on 1,1532 miljardit eurot.

Rahanduskomisjoni päevakorras oli teisipäeval ESM-i asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõu ettevalmistamine esimeseks lugemiseks. Ratifitseeritava lepinguga luuakse ESM, mille eesmärk on anda tõsistesse rahalistesse raskustesse sattunud ESM-i liikmetele rangetel majanduspoliitilistel tingimustel stabiilsustoetust ja finantsabi.