Terviseameti andmetel hammustasid loomad tänavu esimesel poolaastal inimesi 790 korda, mida on veidi vähem kui mullu samal ajal.

Mullu hammustasid loomad esimesel poolaastal inimesi 846 korda, seega on loomahammustuste arv vähenenud 6,6 protsendi võrra, selgub terviseameti poolaasta ülevaatest.

Enim saavad inimesed hammustada koeralt, selliseid juhtumeid oli poole aastaga 541 ehk kaks kolmandikku kõigist hammustusjuhtumitest. Kassid hammustasid poole aastaga inimesi 218 korda, mis moodustab üle veerandi kõigist hammustustest.

Teistest enam hammustavad inimesi ka rotid, sellised juhtumeid oli poole aastaga kümme.

Kaks korda hammustasid esimesel poolaastal inimesi deegud, nirgid ja oravad.

Ühe korra hammustas esimesel poolaastal inimest hamster, hiir, hobune, hunt, ilves, kobras, kährik, merisiga, mäger, nugis, papagoi ja rebane.

Venemaa suursaatkonna alkoholijoobes töötaja tegi teisipäeva õhtul Tallinnas Pelgulinnas Volkswagen Golfiga väikese avarii, vahendas rahvusringhäälingu (ERR) uudisteportaal.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Tuuli Annama ütles, et teisipäeva õhtul sai politsei teate liiklusõnnetusest Ristiku ja Timuti tänava ristmikul, kus Volkswagen Golf oli sõitnud vastu ajutist liiklusmärki.

"Juht lahkus sündmuskohalt ning politseipatrull avastas ta kell 20.20 koos autoga Puhangu tänavalt. Tegemist oli diplomaatilise numbrimärgiga sõidukiga, mille roolis oli Vene Föderatsiooni suursaatkonna töötaja," tõdes Annama.

ERR-i andmetel keeldus ilmsete joobetunnustega 55-aastane Vjatšeslav alkomeetrisse puhumast. Mehe ja tema sõiduki toimetasid minema tema kolleegid saatkonnast.

Politsei käivitas juhtumi kohta väärteomenetluse ning selgitab, kas autoroolis oli diplomaatilist puutumatust omav isik.

2010. aasta 27. novembril jäi Narva Venemaa peakonsulaadi purjus töötaja autoga lumehange kinni viinapoe ees. Politsei sekkumise tõttu kutsuti diplomaadile järele tema abikaasa, kes mehe koju sõidutas.

2010. aasta 22. juuli hilisõhtul peatas politseipatrull Tallinna kesklinnas Venemaa saatkonna auto, mille juht Stanislav (51) oli joobes. Kaks nädalat varem oli sama juht tabatud joobnuna rooli tagant.

2009. aasta 6. septembril pidas politsei kinni Venemaa Narva peakonsulaadi konsulnõuniku Sergei Suhharevi, kes oli eelnevalt purjuspäi oma autoga ramminud politseiautot ja lahkunud sündmuskohalt.

Valitsus maksab reedel algavatel Londoni olümpiamängudel kuldmedali võitvale sportlasele preemiat 102 258 eurot.

Valitsus järgib sportlastele preemiate määramisel ka praegu põhimõtteid, milles lepiti kokku valitsuskabineti nõupidamisel 2008. aastal, ütles kultuuriministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Sportlastele preemiate maksmise põhimõtete järgi saab olümpiamängude kuld-, hõbe- ja pronksmedali võitja vastavalt 102 258 euro, 70 302 euro ja 44 738 euro suuruse preemia. Valitsus kehtestas preemia suurused ajal, kui kehtis kroon. Siis olid preemiad vastavalt 1,6 miljonit, 1,1 miljonit ja 700 000 krooni.

Tiitlivõistlustel edukalt esinenud sportlaste treenereid premeerib valitsus sportlastele määratud summast kuni 50 protsendi ulatuses.

Eesti olümpiakoondise koosseisus sõidab Londoni olümpiamängudele 33 sportlast. Londoni suveolümpiamängud toimuvad 27. juulist 12. augustini.

Kui valitsus otsustas pärast euro kasutuselevõttu riiklikud spordi-, teadus- ja kultuuripreemiad eurodes ümardada, siis spordi tiitlivõitstlustel makstavate preemiate puhul ei ole valitsus seda teinud.

Kultuuriminister Rein Lang ütles mullu novembris intervjuus BNS-ile, et sportlastele tiitlivõistlustel saavutatud heade tulemuste eest makstavate preemiate väljaandmise aluseid ei ole valitsusel kavas lähiajal muuta.

"See kindlasti ei kuulu kultuuriministeeriumi prioriteetide hulka ja me ei ole analüüsinud, kas see on hea või halb süsteem. Kunagi on nii otsustatud, me oleme selle järgi elanud ja ma arvan, et see võiks mõnda aega niimoodi jätkuda. See teema võib tõusetuda siis, kui keegi teine selle tõstatab. Oleme realistid, ega sport ei saa olla ainult jaht riiklikule preemiale. Muud väärtused on ka ikka olemas," märkis Lang.

Politsei on tänavu registreerinud 177 väärtegu, mille puhul inimesed on suitsetanud selleks keelatud kohas, 80 juhul on vales kohas suitsetaja saanud rahatrahvi, kirjutab Eesti Päevaleht.

Keelatud kohas suitsetamise eest on karistuseks ette nähtud rahatrahv kuni 20 trahviühikut ehk 80 eurot. Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Tuuli Annama sõnul on rahatrahvi määratud kokku 80 korral kogusummas 1276 eurot.

"Selliseid väljakutseid on olnud iseenesest kindlasti rohkem ja neile ka reageeritakse, ent kui patrull kohale jõuab, on suitsetaja tihti lahkunud," nentis Annama ja tõdes, et tegelikke väljakutseid on olnud rohkem kui algatatud menetlusi.

"Konkreetseid kohti, kus enim seaduse vastu eksitakse, välja tuua ei saa. Eeldada võib, et see juhtub nendes kohtades, kus suitsetamine kõige enam inimesi segab – näiteks bussipeatuses või trepikojas," lisas Annama.

Tubakaseaduse rikkumise puhul on politsei prioriteet kindlasti alaealiste suitsetamisele reageerimine ja selle ärahoidmine. "Teadetele täiskasvanud suitsetajatest reageerime vastavalt võimalusele," sõnas ta.

Sotsiaalministeerium valmistab ette suitsetamispoliitikat karmistavat eelnõu, mille järgi on edaspidi keelatud suitsetamine avalike hoonete ees. Muudatuse jõustudes oleks keelatud suitsetamine ka näiteks restorianide ja pubide ning kaubanduskeskuste ees. Samuti näeb sotsiaalministeeriumi kava ette suitsetamisruumide keelustamise. Ministeerium kavatseb oma ettepanekud esitada valitsusele novembris.