Täiendatud jõududega esmaspäeval Eesti eri paigus kiirusmõõtmisi läbi viinud politseinikud tuvastasid kokku 339 kiiruseületajat.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) korrakaitsepolitseiosakonna komissari Riho Tänaku sõnul on regulaarse suurendatud jõududega liiklusjärelevalve eesmärk tuletada juhtidele meelde ohutu sõidukiiruse valiku olulisust. „Asulavälistel teedel on ebaõige sõidukiiruse niiöelda tüüpilisim tagajärg teelt välja sõitmine. Asula sees on kõige suurem sõidukiirusega seotud riskirühm jalakäijad. Sõidukiiruse valikust sõltub, kas juht jõuab ohu korral otsasõitu või kokkupõrget vältida ning kui ei jõua, siis määrab just sõidukiirus õnnetuses osalejate vigastuste raskuse,“ ütles Tänak.

Esmaspäeva jooksul avastasid politseinikud kokku 374 liikluseeskirja rikkumist, millest 339 olid lubatud sõidukiiruse ületamised. 168 juhti lisas lubatule 1-20, 162 juhti 21-40, kaheksa juhti 41-60 kilomeetrit tunnis ning üks juht sõitis lubatust kiiremini enam kui 61 kilomeetrit tunnis.

Liiklusõnnetuste analüüsid näitavad, et kiiruseületamine on üks sagedaseim liiklusõnnetust soodustav asjaolu või põhjus ning 36 protsenti inimkannatanutega liiklusõnnetustest juhtub just valesti valitud sõidukiiruse tõttu. Rahvusvaheliste liiklusuuringute kohaselt toob autojuhtide keskmise sõidukiiruse alandamine viie kilomeetri tunnis võrra kaasa liiklusturvalisuse kasvu ja hukkunute arvu vähenemise ligi 30 protsenti.

Maanteeameti 2011. aastal tehtud uuringu kohaselt ületavad juhid enda sõnul lubatud piirkiirust sageli. Linnadevahelistel teedel ületavad piirkiirust 89 protsenti vastanud meestest ja 83 protsenti vastanud naistest. Asulasisestel teedel ületavad enda sõnul piirkiirust 69 protsenti meesvastajatest ja 56 protsenti vastanud naistest.

Selle aasta esimese seitsme kuuga on politsei avastanud veidi enam kui 32 000 kiiruseületamist. Kiiruskaameratega fikseeritud rikkumiste kohta saadeti samal perioodil välja 23 889 trahviteadet. Juulikuisel üle-eestilisel kontrollil avastasi politsei ühe päebaga 340 kiiruseületajat.

Eestis viibiv Saksamaa majandus- ja tehnoloogiaminister Philipp Rösler ja Eesti peaminister Andrus Ansip kinnitasid teisipäeval ühisel pressikonverentsil korduvalt, et usuvad Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) vajalikkust, kuid kõige aluseks on ministrite hinnangul siiski struktuursed reformid.

"Toetame erinevaid kriisi leevendamise abinõusid, kuid eelkõige on vaja struktuurseid reforme," kommenteeris Ansip.

"Fiskaalpakt ja ESM on stabiliseerivate meetmetena äärmiselt vajalikud, selleks et tugevdada EL-i ja hoida euro kui Euroopa vääringu usaldusväärsust," märkis Rösler. Ta lisas, et Eesti pühendumust osatakse hinnata ja seega on Eestil ka õigus nõuda teistelt liikmesriikidelt struktuurseid reforme.

Saksa konstitutsioonikohus peaks esialgse otsuse ESM-i põhiseaduslikkuse kohta tegema 12. septembril. Võimaliku negatiivse otsuse tagajärgede üle Rösler spekuleerida ei soovinud ning rõhutas, et kohus on oma otsuse tegemisel täiesti sõltumatu.

"Ma ei tahaks siin spekuleerida Saksa konstitutsioonikohtu otsuste üle, oma absoluutses sõltumatuses otsustab kohus ise. Parlament ja valitsus on oma otsuse teinud - me tahame ESM-i, me võitlesime selle eest ja saime ka parlamendis vajaliku häälteenamuse," kommenteeris Rösler.

Ansip lisas, et spetsifiiliselt Eesti seisukohast lähtudes on ESM meile rahaliselt märksa kasulikum kui Euroopa finantsstabiilsusfond (EFSF). "Seega ootan ESM-i kiiret rakendamist."

Peaminister Ansip lisas, et Eesti ei peaks vaatama oma panust ESM-i kaotatud rahana, vaid pigem nägema ESM-i kui Eestit kaitsvat tulemüüri.

"Eest liitus Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) kohe kui iseseisvusime ja võtsime krooni kasutusele ning meie panus sinna on olnud väga suur. IMF pole meie maksumaksjate raha ära kaotanud. IMF on aidanud väga suuri majandusraskustes olevaid riike, kuid on samas muutunud ise ajaga järjest mõjuvõimsamaks. Mulle on mõistetamatu, miks ei usuta, et me Euroopas võiksime ESM-iga olla sama edukad kui IMF on kogu maailmas," lausus Ansip.

Peaminister võrdles ESM-i ka kindlustuspoliisiga. "Me kõik kindlustame oma kodusid ja ei ole aasta lõpus, kui kõik maksed on makstud, õnnetud, et maja ei põlenudki maha. Vastupidi, me teeme neid makseid ka järgmisel aastal."

"Me peaksime keskenduma rohkem kasule, mida Eesti ESM-ist saab," lisas Ansip.

Ansipi sõnul tahavad nii Eesti kui Saksamaa näha EL-i tugevana ühes usaldusväärse ja stabiilse vääringuga. "Toetame kõiki meetmeid, mis aitavad muuta Euroopat tugevamaks ja Euroopa ühisraha usaldusväärsemaks."

Ta nentis samas, et ühised eurofondid oleks praegu halb mõte. Eesti peaminister lisas, et nii Saksamaa kui ka Eesti on konservatiivse eelarvepoliitika järgijad ning kulutada saab nii palju kui maksumaksjad riigikassase maksavad.

Rösleri sõnul võib Eestit tuua näitena sellest, et kuidas ajada nii majandus- kui ka rahanduspoliitikat. "Just see aitas Eestil juba 1990. aastatel saada stabiilseks partneriks, üle elada eelmine kriis, et siis 2011. aastal liituda euroga."

Kohtumisel rääkisid ministrid lisaks euroala stabiilsusele ja ESM-ile veel kaubavahetuse tõhustamisest ja kahe riigi vahelise majanduskoostöö arendamise võimalustest. Eesti ja Saksamaa peavad oluliseks digitaalse majanduse toetamist ja arendamist ning energeetikaprojekte, mis ühendavad Euroopat.

Saksa asekantsler, majandus- ja tehnoloogiaminister Philipp Rösler kohtus teisipäeva hommikupoolikul ka Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsiga, kellega arutas samuti ühisraha-, ekspordi-, infotehnoloogia- ja energeetikaküsimusi.

Kaitseminister Urmas Reinsalu kinnitas, et plaanitav üürhinna tõus ei puuduta tegevteenistuses olevaid kaitseväelasi.

„Minu seisukoht on, et Kaitseväe korterites elavatele kaitseväelastele, kes on praegu tegevteenistuses, jääb nii 2012. kui ka 2013. aastal kehtima praegune üürihind. Samuti jääb üürihind muutumatuks välismissioonidel vigastada saanud inimestele ja langenud kaitseväelaste omastele,“ ütles Reinsalu.

Küll aga vaadatakse Reinsalu sõnul üürihind üle Kaitseväe korterites elavatel tsiviilametnikel ja nendel, kes ei teeni enam Kaitseväes.

„Tegevteenistuses mitteolevatele inimestele soodushindadel korterite üürimise näol on tegemist seadusevastase soodustusega ning sellele on korduvalt tähelepanu pööranud ka Riigikontroll,“ sõnas kaitseminister.

Kaitseväel on praegu välja üüritud 560 korterit, kus elab 47 Kaitseväest teenistuses lahkunud inimest, 38 tsiviilametnikku ning 475 tegevteenistuses olevat kaitseväelast. Kaitseväe korterite üürihind on Tallinnas ja Tartus 32 eurosenti ruutmeetrilt ja mujal Eestis 19 eurosenti ruutmeetrilt.

Tegevteenistuses mitteolevate inimeste korterite üürihinnad tõstetakse turuhindadeni vastavalt erapooletu hindaja poolt läbi viidud hindamisele.

Statistikaameti andmetel kasvas kokkuostetud teravilja kogus tänavu esimesel poolaastal ligi seitse protsenti võrreldes möödunud aasta samal perioodiga ning teravilja eest makstud keskmine hind langes aastases võrdluses 5,5 protsenti.

Kokku osteti teravilja tänavu poole aastaga 96 674 tonni. Teravilja keskmine kokkuostuhind oli 193,2 eurot tonni kohta, võrreldes 204,5 euroga aasta tagasi.

Kõige enam osteti esimesel poolaastal nisu – 67 141 tonni, mis on 126 protsenti enam kui aasta tagasi. Nisu keskmine kokkuostuhind langes 15,7 protsenti ja oli esimesel poolaastal 195,1 eurot tonni kohta.

Odra kokkuostukogus vähenes 57,7 protsenti 23 693 tonnini ning hind langes 94 sendi võrra 191,3 euroni tonni kohta. Rukist osteti esimese kuue kuu jooksul 1500 ja kaera 2974 tonni. Rukki keskmine kokkuostuhind oli esimesel poolaastal 177,5 ja kaeral 179,7 eurot tonni kohta.

Rapsiseemne kokkuostukogus kerkis aastases võrdluses esimesel poolaastal 41,2 protsenti 13 875 tonnini ning kokkuostuhind langes 2,4 protsenti 472,4 euroni tonni kohta.