Rösler ja Ansip: ESM on Euroopale vajalik

Eestis viibiv Saksamaa majandus- ja tehnoloogiaminister Philipp Rösler ja Eesti peaminister Andrus Ansip kinnitasid teisipäeval ühisel pressikonverentsil korduvalt, et usuvad Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) vajalikkust, kuid kõige aluseks on ministrite hinnangul siiski struktuursed reformid.

"Toetame erinevaid kriisi leevendamise abinõusid, kuid eelkõige on vaja struktuurseid reforme," kommenteeris Ansip.

"Fiskaalpakt ja ESM on stabiliseerivate meetmetena äärmiselt vajalikud, selleks et tugevdada EL-i ja hoida euro kui Euroopa vääringu usaldusväärsust," märkis Rösler. Ta lisas, et Eesti pühendumust osatakse hinnata ja seega on Eestil ka õigus nõuda teistelt liikmesriikidelt struktuurseid reforme.

Saksa konstitutsioonikohus peaks esialgse otsuse ESM-i põhiseaduslikkuse kohta tegema 12. septembril. Võimaliku negatiivse otsuse tagajärgede üle Rösler spekuleerida ei soovinud ning rõhutas, et kohus on oma otsuse tegemisel täiesti sõltumatu.

"Ma ei tahaks siin spekuleerida Saksa konstitutsioonikohtu otsuste üle, oma absoluutses sõltumatuses otsustab kohus ise. Parlament ja valitsus on oma otsuse teinud - me tahame ESM-i, me võitlesime selle eest ja saime ka parlamendis vajaliku häälteenamuse," kommenteeris Rösler.

Ansip lisas, et spetsifiiliselt Eesti seisukohast lähtudes on ESM meile rahaliselt märksa kasulikum kui Euroopa finantsstabiilsusfond (EFSF). "Seega ootan ESM-i kiiret rakendamist."

Peaminister Ansip lisas, et Eesti ei peaks vaatama oma panust ESM-i kaotatud rahana, vaid pigem nägema ESM-i kui Eestit kaitsvat tulemüüri.

"Eest liitus Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) kohe kui iseseisvusime ja võtsime krooni kasutusele ning meie panus sinna on olnud väga suur. IMF pole meie maksumaksjate raha ära kaotanud. IMF on aidanud väga suuri majandusraskustes olevaid riike, kuid on samas muutunud ise ajaga järjest mõjuvõimsamaks. Mulle on mõistetamatu, miks ei usuta, et me Euroopas võiksime ESM-iga olla sama edukad kui IMF on kogu maailmas," lausus Ansip.

Peaminister võrdles ESM-i ka kindlustuspoliisiga. "Me kõik kindlustame oma kodusid ja ei ole aasta lõpus, kui kõik maksed on makstud, õnnetud, et maja ei põlenudki maha. Vastupidi, me teeme neid makseid ka järgmisel aastal."

"Me peaksime keskenduma rohkem kasule, mida Eesti ESM-ist saab," lisas Ansip.

Ansipi sõnul tahavad nii Eesti kui Saksamaa näha EL-i tugevana ühes usaldusväärse ja stabiilse vääringuga. "Toetame kõiki meetmeid, mis aitavad muuta Euroopat tugevamaks ja Euroopa ühisraha usaldusväärsemaks."

Ta nentis samas, et ühised eurofondid oleks praegu halb mõte. Eesti peaminister lisas, et nii Saksamaa kui ka Eesti on konservatiivse eelarvepoliitika järgijad ning kulutada saab nii palju kui maksumaksjad riigikassase maksavad.

Rösleri sõnul võib Eestit tuua näitena sellest, et kuidas ajada nii majandus- kui ka rahanduspoliitikat. "Just see aitas Eestil juba 1990. aastatel saada stabiilseks partneriks, üle elada eelmine kriis, et siis 2011. aastal liituda euroga."

Kohtumisel rääkisid ministrid lisaks euroala stabiilsusele ja ESM-ile veel kaubavahetuse tõhustamisest ja kahe riigi vahelise majanduskoostöö arendamise võimalustest. Eesti ja Saksamaa peavad oluliseks digitaalse majanduse toetamist ja arendamist ning energeetikaprojekte, mis ühendavad Euroopat.

Saksa asekantsler, majandus- ja tehnoloogiaminister Philipp Rösler kohtus teisipäeva hommikupoolikul ka Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsiga, kellega arutas samuti ühisraha-, ekspordi-, infotehnoloogia- ja energeetikaküsimusi.