Kaitsevägi ei kahtlusta praegu neljapäeval miinitõrjeoperatsiooni käigus hukkunud maat Marko Knapsi surma põhjusena tehnilist või terviseriket.

Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras ütles neljapäeval Tallinnas mereväebaasis pressikonverentsil, et praegu ei ole hukkumise täpne põhjus selge ning ta käivitas asjaolude tuvastamiseks teenistusliku juurdluse.

Mereväe ülem kaptenleitant Sten Sepper ütles ajakirjanikele, et praegu ei ole alust kahtlustada ei tehnilist riket ega terviseriket. Sepperi kinnitusel käivad kõik kaitseväe tuukrid korra aastas tervislikus kontrollis ja pole olnud alust arvata, et hukkunud kaitseväelasel oleks selles vallas probleeme.

"Enne igat sulkeldumist kontrollitakse üle ka varustus, kuid selles osas on veel vara kommentaare anda," ütles Sepper. Ta täpsustas, et õnnetus juhtus kella 12.30 ajal.

"Selleks hetkeks oli maat Knaps viibinud vee all teenistusülesande täitmisel umbes 20 minutit ja veel vähemalt 40 minutit oli reservaega," lausus mereväe ülem.

Sepperi sõnul seisnes maat Knapsi teenistusülesanne lõhkekehade tõstekoti lahtipäästmises. Sepper selgitas, et vee alt leitud lõhkekehad olid transporditud lõhkamispaika ja hukkunud kaitseväelasel oli vaja lahti päästa tõstekott. Sepper rõhutas, et tegemist on rutiinse teenistusülesandega ja midagi keerukat selles operatsioonis ei ole.

Sepperi sõnul viibis maat Knaps vee all üksi ning paadis oli julgestustuuker. Ta kinnitas, et selline teenistusülesannete täitmine vastab Eesti ja NATO standardnõuetele.

Terras märkis, et hukkunud kaitseväelane oli läbinud erinevad tuukrikursused ja ta oli oma nooruse kohta kogenud spetsialist, kellel oli selja taga 150 sukeldumist.

Tallinnas Kakumäe lahes meres hukkus neljapäeval kella 12.30 ajal miinitõrjeoperatsioonil miinilaevade divisjoni tuukrigrupi tuuker maat Marko Knaps.

Tuuker maat Knaps oli sukeldumas Kakumäe tipust poolteise miili kaugusel merel ja täitmas lennukipommide demineerimisega seotud teenistusülesandeid. Demineeritavad lennukipommid leidsid tsiviiltuukrid Kakumäe ranna tipust 200 meetri kauguselt.

Pommide toimetamisel ohutusse kohta ei vastanud maat Knaps kaasteenijate kontrolltõmmetele. Sukeldunud valmidustuuker avastas maat Knapsi 23 meetri sügavuselt põhjast teadvusetuna. Pinnale toodud tuukril puudusid elutunnused, kaaslased alustasid kohe elustamist, mida nad jätkasid kaldale jõudmiseni. Kaldal võttis elustamise üle kiirabi.

Maat Knaps sündis 1989. aastal. Ta läbis ajateenistuse aastatel 2010-2011 mereväebaasis ning asus seejärel teenima miinilaevade divisjoni. Seal teenis ta relvastusmaadina miinijahtijal Sakala ning alates 2011. aasta augustist tuukrigrupi tuukrina.

Eesti merevägi demineeris 7. augustil Eesti vetes alanud miinitõrjeoperatsiooni käigus teise maailmasõja aegseid lõhkekehi. Merevägi viis miinitõrjeoperatsiooni läbi Väinameres Hari kurgu, Soela väina ning Viire kurgu aladel ning Tallinnas Kakumäe lahes. Alates 1994. aastast on miinitõrjeoperatsioonide käigus Eesti vetest leitud pea 700 lõhkekeha.

Juulis aktiviseerusid taas klientidele koduustel kaupa müüa üritavad firmad, tarbijakaitseameti andmetel eriti veefiltrite pakkujad.

Tarbijakaitseametisse laekus juulis 3531 tarbijapöördumist. "Kuigi pöördumiste esikolmiku moodustasid turismiteenused, internetikaubandus ja jalatsid vastavalt 209, 184 ja 141 pöördumisega, võib ühe tõsisema möödunud kuul ameti vaatevälja jõudnud teemana esile tuua koduuksemüügifirmade tegevuse," märkis tarbijakaitseamet.

Nimelt on taas aktiviseerunud veefiltrite, veepuhastussüsteemide müügiga tegelevad ettevõtted Veekvaliteet OÜ ja Kvaliteetvesi OÜ. Firmade esindajad püüavad tarbijate kodudesse siseneda erinevatel ettekäänetel, näiteks kraanivee kvaliteedi kontrollimiseks. Seejärel pakutakse aga veefiltri, -puhastussüsteemi paigaldamist, mis maksab sadu eurosid. Kuigi koduuksemüügi puhul annab seadus tarbijatele õiguse lepingu üle rahulikult järele mõelda ja sellest 14 päeva jooksul ilma põhjendusi esitamata taganeda, võib nimetatud firmade puhul kaubast loobumine ja makstud raha tagasisaamine osutuda keeruliseks protsessiks, märkis amet.

"Kui teil ei ole ühest soovi antud firmade tooteid osta, keelduge esitlusest kindlalt ning ärge laske ettevõtete esindajaid oma eluruumidesse. Meedia vahendatud info järgi on firmad praegu tegutsemas Tartumaal ning Harjumaal Harku vallas. Välistatud ei ole ka muud piirkonnad," hoiatab tarbijakaitseamet tarbijaid.

Telefoninõustamisi oli tarbijakaitseametis juulis kokku 2461, vastuvõtte ametis ja maakonnaesindustes 243, kirjalikke järelpärimisi 617, kaebuseid 210 ning kontrolle 196. Ettekirjutusi tehti kuus, märgukirju 46 ning trahve 17. Tarbija kaebuste komisjoni otsuseid oli 25, neist 18 tarbija kasuks.

Kaitsevägi käivitas hanke sooja ja õhukese voodriga nahkkinnaste ostmiseks, hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 336 000 eurot.

Kaitsevägi soovib kinnaste ostmiseks sõlmida raamlepingu kolme osalejaga, raamleping kestab 36 kuud.

Hange on jaotatud kaheks osaks. Esimese osa esimese hankelepingu planeeritav maht on 2115 paari meeste sooja voodriga nahkkindaid ja 385 paari naiste õhukese voodriga nahkkindaid. Hanke teise osa esimese hankelepingu planeeritav maht on 3300 paari meeste õhukese voodriga nahkkindaid ja 200 paari naiste õhukese voodriga nahkkindaid.

Hankel osalemiseks peab pakkuja kuni kolme majandusaasta netokäive olema olnud hanke ühe osa puhul vähemalt 160 000 eurot ja mõlema osa puhul 320 000 eurot.

Hankele pakkumiste esitamise tähtaeg on 28. september.

Lisaks käivitas kaitsevägi hanke kõrbevormide ostmiseks raamlepingu sõlmimiseks mitme pakkujaga, raamleping kestab 28 kuud.

Hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 158 850 eurot.

Pakkuja viimase kuni kolme majandusaasta keskmine netokäive kokku peab olema olnud vähemalt 160 000 eurot.

Pakkumiste esitamise tähtaeg on 2. oktoober.

Selle aasta juulis registreeriti regionaalministri valitsemisala rahvastiku toimingute osakonna andmeil Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1351 sündi, neist 707 on poisid ja 644 tüdrukud.

Kaksikuid sündis 24 paari, nendest üheksa paari poisse, kuus paari tüdrukuid ja üheksa segapaari. Kolmikuid juulis ei sündinud.

Juulis registreeriti Tallinnas 514, Tartumaal 189, Harjumaal 178, Ida-Virumaal 100, Pärnumaal 80, Viljandimaal 54, Lääne-Virumaal 46, Põlvamaal 29, Raplamaal 27, Valgamaal 27, Jõgevamaal 26, Järvamaal 22, Saaremaal 20, Läänemaal 19, Võrumaal 14 ning Hiiumaal 6 lapse sünd.

Juulis olid populaarsemad eesnimed poistele Oskar, Rasmus, Markus ja Karl. Tüdrukutele pandi enim nimeks Sofia, Laura, Elisabeth ja Lisandra.

2012. aasta juulis sõlmiti kokku 974 abielu, neist 141 vaimulike ja 47 notarite poolt. Juulis lahutati 242 abielu ning registreeriti 1246 surma.

Regionaalministri käskkirjaga anti uus nimi 17 ja maavalitsuse otsusega 150 isikule, neist eesnimi 31, perekonnanimi 127 ning ees- ja perekonnanimi üheksale isikule.

Eelmisel aastal samal ajal sündis 1275 last, suri 1181 inimest, registreeriti 1035 ning lahutati 203 abielu. 2011. aasta juulis anti uus nimi 132 isikule.

Regionaalministri valitsemisala rahvastiku toimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised.