Maailma ühe tuntuma popstaari Lady Gaga kontsert laupäeval Tallinna lauluväljakul toob kaasa mitmeid liikluskorralduslikke muudatusi.

25. augustil aset leidvad suuremad muudatused on Narva maanteel Pirita tee ja Smuuli tee vahelisel lõigul, kus sõidukitele peatumine on keelatud ning liiklust on piiratud 30 kilomeetrini tunnis. Juhtidel palutakse järgida teedele-tänavatele paigaldatud viitasid ja liikluskorraldusvahendeid.

Parkimine lauluväljaku ümbruses saab olema raskendatud. Seoses sellega soovitavad kontserdi korraldajad jätta autod koju ja tulla kontserdile ühistranspordiga või jala.

Alates 24. augusti õhtust on keelatud peatumine ja parkimine lauluväljaku Mere väravate esisel parkimisalal ning Lasnamäe väravate kõrval asuvates parklates ja Narva maanteel Pirita tee - Smuuli tee vahelisel lõigul. 25. augusti hommikul suletakse tavaliiklusele ligipääs ka Joa, Oru, Kuristiku ning Valge tänavale ning 25. augusti lõunal suletakse tavaliiklusele juurdepääs ka lauluväljaku Mere värava esisele alale.

Parkimisvõimalused on Pirita tee ääres suunaga Pirita poole vastavalt märgistusele ning piiratud ulatuses ka Smuuli teel ning Narva maanteel Smuuli tee ja Vana-Kuuli tänava vahelisel lõigul.

Kõikidel liiklejatel, eriti aga lauluväljaku lähistel liiklevatel inimestel tuleb arvestada täiendava ajakulu ning uue sobiliku marsruudi leidmisega.

Kuna Lady Gaga Tallinna kontserdi lava ülesehitus lauluväljakul käib mitme päeva jooksul, siis autojuhtidel palutakse olla tähelepanelik ka 21.-24. augustil, mil lauluväljaku ümbrusesse on oodata esimesi fänne uudistama.

Tallinna lauluväljak avab väravad 25. augustil kell 17. Publikule on avatud Mere, Oru ja Lasnamäe väravad. Seoses suure hulga külastajatega võib piletikontroll ning isiku ja asjade läbivaatus võtta aega.

Jalgrattaparkla asub Mere väravate juures ja see on tasuta. Omanikel soovitatakse rattad lukustada.

Ratastoolis inimestele on kontserdi jälgimiseks eraldatud spetsiaalne ala tuletorni poolsel invatribüünil. Korraldajad paluvad kõigil külalistel jälgida lauluväljakul ja selle lähiümbruses asuvaid eriviitasid ja infostende.

Maailma üks tuntumaid popstaare Lady Gaga esineb laupäeval, 25. augustil Tallinna lauluväljakul uue maailmaturnee «The Born This Way Ball» raames . Show erikülalistena astub lavale Briti glämmroki ansambel The Darkness ja DJ Lady Starlight.

Afganistani Helmandi provintsis Camp Bastionis teenivad Eesti kaitseväelased tähistasid taasiseseisvumispäeva grillimise ja eesti muusika saatel.

„Saime korraks aja maha võtta ja mõelda, miks me siin oleme. Mõelda, et võibolla ongi vaja toetada oma lahingüksusi nii kaugel maal, lootes kindlustada oma tegevusega kindlustunnet ja rahulikku elu iseseisvas Eestis,“ ütles Eesti Afganistani kontingendi logistilise toetuselemendi NSE-13 ülem kapten Rivo Aavel.

Praegu on logistikutel varustuse, relvastuse ja sidevahendite hooldamise ning masinate aastahoolduse tegemise tõttu pikad ja töömahukad päevad. Seega tähistasid Eesti kaitseväelased vabariigi taasiseseisvumist töövaba pärastlõuna ja tagasihoidliku grilliõhtuga.

1991. aastal toimunud sündmuste tähistamisest võtsid koos rahvusliku toetuselemendi kaitseväelastega osa ka Eesti Afganistani kontingendi juhtkond ja staabiohvitserid.

Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetuselemendist, lähikaitsemeeskonnast ja staabiohvitseridest. Alates maist tagab Helmandi provintsis kohalikele elanikele turvalist elu jalaväekompanii Estcoy-14, keda toetab Camp Bastionist logistiline toetuselement NSE-13.

Eesti elanikud nakatusid tänavu seitsme kuuga välismaal nakkushaigustesse 59 korda, enim tõid inimesed välismaalt Eestisse kaasa soolehaigust kampülobakterenteriiti, selgub terviseameti ülevaatest.

Eesti elanikud nakatusid seitsme kuuga välismaal kampülobakterenteriiti üheksal korral, neist kolmel korral Indias, kahel korral Suurbritannias ning ühel korral Leedus, Prantsusmaal, Tais ja Türgis.

Seitse korda nakatusid Eesti inimesed välismaal rotaviirusenteriiti, nakatumised juhtusid Bulgaarias, Egiptuses, Iirimaal, Prantsusmaal, Saksamaal, Singapuris ja Ungaris.

Seitse korda tõid Eesti elanikud välismaalt kaasa ka tuulerõugeid - kolm korda Venemaalt ning ühe korra Mehhikost, Norrast, Saksamaalt ja Soomest.

Puukborrelioosi nakatusid eestlased poole aastaga välismaal viis korda - kolm korda Soomes ning ühe korra Suurbritannias ja ühe korra Venemaal.

Salmonelloosi nakatusid Eesti inimesed välismaal samuti viis korda - kaks korda Egiptuses, ühe korra Bulgaarias, ühe korra Prantsusmaal ja ühe korra Vietnamis.

Täpsustamata soolenakkustesse haigestusid Eesti inimesed viis korda, sealhulgas kaks korda Soomes ning ühe korra Hispaanias, Iisraelis ja Indias.

Noroviirusnakkus tabas Eesti inimesi välismaal kolm korda - Egiptuses, Filipiinidel ja Soomes. Malaariasse nakatusid inimesed seitsme kuuga kolmel korral, neist üks juhtum oli Kamerunis, üks Nigeerias ja üks Kambodžas.

Sarlakid tabasid Eesti elanikke samuti kaks korda - ühe korra Poolas ja ühe korra Venemaal. Shigelloosi nakatusid Eesti elanikud ühe korra Indias ja ühe korra Tšiilis. Sügelised said inimesed seitsme kuuga kahel korral, ühel juhul Hiinas ja ühel juhul Itaalias.

Sugulisel teel levivatesse nakkushaigustesse nakatusid inimesed kolmel korral, neist kahel juhul Soomes ja ühel juhul Norras. Soomest tulid inimesed Eestisse tripperi ja süüfilisega ning Norrast klamüüdianakkusega.

Veel nakatus seitsme kuu jooksul Vietnamis üks inimene adenoviirusenteriiti, Norras üks inimene ägedasse c-viirushepatiiti, Egiptuses üks inimene E. coli soolenakkusesse, Tais üks inimene leetritesse, Bulgaarias üks inimene nakkuslikku mononukleoosi ja Türgis üks inimene pneumokokknakkusesse.

Veneveres laupäeval üldkoosolekut pidanud osasid Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liikmeid koondav MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik märkis vastu võetud deklaratsioonis, et valimised Eestis ei ole vabad ega võrdsed ning praegune ebademokraatlik olukord tuleb kiiremas korras likvideerida.

„Eesti demokraatia vanker on kraavis, sellest saavad aru kõik, kellel silmad peas. Aga osa meist teeb ikka veel nägu, nagu ei oleks suurt häda midagi,“ ütles ühingu mõttekoja liige Andres Ammas. „Pealispinnal paistab, et meie valimised toimuvad vabalt ja ausalt, hääletajaid ei terroriseerita ja tulemusi ei võltsita. Kuid ometi ei ole meie valimised ei vabad ega võrdsed, uute ja võistlevate kandidaatide nimekirjade ülesseadmine on sama hästi kui võimatu,“ lisas Ammas.

Tema sõnul on aastate jooksul kirjutatud valimisi ja erakondi käsitlevatesse seadustesse hulk valesid ja vigaseid norme, mis on kumuleerunud ja annavad nüüd üheskoos demokraatiat sisuliselt kägistava tulemuse. "Kõige määravamaks sai aga Juhan Partsi peaministriks tõstnud koalitsiooni samm 2003. aastal, millega hüppeliselt suurendati riigikogus esindatud erakondadele riigieelarvest antavat rahalist toetust kaugele üle selle, mis oleks erakondade tegevuse toetamiseks vaja olnud,“ selgitas Ammas.

Riigikogus esindatud neli erakonda on Ammase sõnul nii hästi rahastatud, et neil ei ole enam oluliselt vaja koguda valimiskampaaniate läbiviimise jaoks raha, sest valimiskampaaniad tehakse nüüd võlgu ja hiljem tasutakse võlad riigieelarvest regulaarsetelt saadavatest summadest.

Riigikogu liikme Andres Herkeli sõnul on Vaba Isamaaline Kodanik seisukohal, et praegune ebanormaalne olukord tuleb likvideerida nii kiiresti kui võimalik. "Esimese ja kõige tähtsama asjana on vaja vähendada erakondadele riigieelarvest antavaid toetussummasid selliselt, et neid ei saaks kasutada valimiskampaaniate tegemiseks,“ ütles Herkel.

Ühingu üldkoosolek märkis, et kui Põhiseaduse Assamblee valmistas põhiseadust, ei osatud ette näha, et kujuneb välja amoraalne erakondade riiklik ülerahastamise. "Vaba Isamaaline Kodanik on seisukohal, et see demokraatiat halvav kogemus on nii oluline, et oleks vaja selle kordumist keelav norm kirjutada põhiseadusesse," leidis ühingu üldkoosolek.

„Eesti ühiskonnas on vaja saavutada kokkulepe, millised lahendused on Eestile sobivad. Lähemal ajal korraldab Vaba Isamaaline Kodanik konverentsi, kuhu oodatakse osalema kõiki, keda praegune olukord erakondade rahastamises muretsema paneb,“ tutvustas Herkel ühingu plaane.

Ühtlasi valis Vaba Isamaaline Kodanik laupäeval ja pühapäeval Veneveres toimunud suvepäevadel ühingu 11-liikmelise mõttekoja. 29 kandidaadist osutusid valituks Aimar Altosaar, Andres Ammas, Sirje Endre, Andres Herkel, Brit Kerbo, Jevgeni Krištofovitš, Tarmo Kõuts, Tõnis Lukas, Madis Masing, Jüri Saar ja Jaan Uustalu.

„Mõttekoda on üldkoosoleku järel ühingu kõrgeim organ, mille koosolekutel kujundatakse ühenduse poliitilised ja programmilised seisukohad,“ ütles Vaba Isamaalise Kodaniku juhatuse liige Külliki Kübarsepp.

MTÜ juhatuse uueks liikmeks valiti Tallinna reaalkooli direktor Gunnar Polma.

Ühingu toimimist korraldab ja ühingu majandusliku heaolu eest seisab kolmeliikmeline juhatus. „Juhatus otsustab ka uute liikmete vastuvõtmise ja liikmete väljaarvamise ning täidab muid mõttekoja esitatud ülesandeid,“ selgitas Kübarsepp.

MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik eesmärk on kodanike vabatahtliku tegevuse ning rahvuslik-konservatiivse maailmavaate edendamine ja levitamine.