Valitsuse ja diplomaatilise korpuse esindajad mälestavad neljapäeval Tallinnas Vabadussõja võidusamba juures toimuval tseremoonial kommunismi- ja natsismiohvreid.

Kella 13-14 Vabaduse väljakul Vabadussõja võidusamba juures toimuval kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäeva tseremoonial kõnelevad europarlamendi saadik Tunne Kelam, siseminister Ken-Marti Vaher, kaitseminister Urmas Reinsalu, Läti suursaadik Eestis Kārlis Eihenbaums ning Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder.

Esineb kaitseväe orkester ning võidusamba jalamile asetatakse kommunismi ja natsismi ohvrite mälestamiseks pärjad, teatas siseministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Kell 12-13.30 linastub Tallinnas okupatsioonide muuseumis Jaan Kolbergi dokumentaalfilm "Rahva Vabadus" ning kell 14-15 toimub muuseumis Hirvepargi sündmuste meenutamine.

Eesti Memento Liit korraldab mälestuskogunemise Pilistvere kommunismiohvrite memoriaali juures kell 10.45.

Molotov-Ribbentropi pakti 73. aastapäeval tuleb neljapäeval Tallinnas Hirvepargis traditsiooniline kõnekoosolek. Hirvepargis on neljapäevaks ajaloolise kõnekoosoleku tähistamisürituse Tallinna linnavalitsuses registreerinud rahvuslane Jüri Liim. Hirvepargi kõnekoosolek kestab kella 9-21. Siseministeeriumi andmetel algab kõnekoosolek kell 15.30.

23. augustil 1987 Hirvepargis toimunu oli okupeeritud Eestis esimene avalik poliitiline väljaastumine, mis toimus ühel ajal Riia ja Vilniuse koosolekutega. Koosolekuliste nõue avalikustada Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokoll määras seejärel kogu Eesti vabadusliikumise alatooni.

Euroopa Parlament võttis 2009. aasta aprillis vastu totalitaarsete režiimide poolt kordasaadetud kuritegude hukkamõistmist käsitleva resolutsiooni, mis muu hulgas kuulutas 23. augusti nende režiimide ohvrite mälestuspäevaks.

23. augustil 1939 allkirjastasid stalinliku Nõukogude Liidu välisminister Vjatšeslav Molotov ja tema kolleeg natsi-Saksamaalt Joachim von Ribbentrop pakti, mis jagas Ida-Euroopa kahe riigi vahel. Pakt võimaldas Saksamaal Poolale kallale tungides valla päästa Teise maailmasõja ning jättis Eesti, Läti ja Leedu pooleks sajandiks Nõukogude Liidu okupatsiooni alla.

Prokuratuur on reformierakondlaste Kristen Michali ja Kalev Lillo kriminaalasja raames uurinud ka tunnistajana ütlusi andma läinud inimeste pangakontosid, kirjutab Eesti Päevaleht.

Mitme tunnistajana ütlusi andnud inimese sõnul on uurija on võtnud kaustast tunnistaja pangaväljavõtted ning uurinud, miks on inimene arvele pannud 10 000 krooni või miks on tema sugulane kandnud talle üle mõnisada krooni. Kontoväljavõtete kohta pole siiski kõigilt tunnistajatelt küsitud või vähemalt pole kõigile neid näidatud.

Eesti Päevalehe andmetel on tunnistajatena üle kuulatud üle 30 inimese. Tegemist on Reformierakonna liikmetega, kelle annetused kajastuvad annetuste registris. Suurärimehi nende seas pole, küll aga on väidetavalt tegemist keskmisest jõukamate inimestega.

Prokuratuur tunnistajate pangakontode uurimist ei kommenteeri.

Kui kriminaalasi kohtusse jõuab, kaetakse tunnistajate privaatsuse tagamiseks taolised isikuandmed, näiteks ka pangaväljavõtted toimikutes hiljem kinni, et avalikkus neid ei näeks.

Riigiprokuratuur alustas tänavu mais kriminaalmenetlust kontrollimaks Postimehes ilmunud väiteid, et Reformierakond on vastu võtnud teadmata allikatest pärinevat vara, mis on vormistatud erakonna liikmete annetustena. Prokuratuur alustas kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi tunnustel, mis näeb ette vastutuse erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangute rikkumise eest. Kohtus süüdimõistmisel näeb karistusseadustik sellise teo eeest ette rahalise karistuse.

Alates 1997. aastast Reformierakonda kuuluv Silver Meikar tunnistas mais Postimehe arvamusloos, et annetas Reformierakonnale suuri summasid, mille sai partei töötajalt Kalev Lillolt ning mille päritolu ta ei teadnud. Meikar nimetas toimunut musta raha voolamiseks parteidesse ja tema kinnitusel on sarnaselt erakonda toetanud kümned liikmed, nii riigikogust kui ka piirkondadest.

Meikari kinnitusel seisab Reformierakonna kvartaliaruandes, et ta annetas 2009. aasta 3. detsembrist kuni järgmise aasta 17. veebruarini Reformierakonnale raha kuuel korral kokku 115 000 krooni ulatuses, kusjuures summad ulatusid 10 000 kroonist 25 000 kroonini. "Selle raha andis mulle ümbrikus Kalev Lillo, kes tollal töötas Reformierakonna kontoris juhtival kohal. Enne annetamist helistas mulle peasekretär Kristen Michal ja küsis, kas olen nõus erakonda toetama. "Muidugi oleksin nõus," vastasin ja lisasin: "kuid ega väga palju antud hetkel võimalik ei ole." Sain teada, et ega see tegelikult mulle mingeid kulusid kaasa ei toogi. Mulle antakse sulas kontole kandmiseks nii suur summa, mis kahtlasena ei näiks," kirjeldas Meikar toimunut ja lisas, et oli ettepanekuga nõus.

Kriminaalasjas on kahtlustatavad justiitsminister Kristen Michal ja riigikogu liige Kalev Lillo.

Võru linnavolikogu andis kolmapäeval linnavalitsusele loa võtta kohustusi eelarveaastateks 2012–2016 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) poolt kaasrahastatava Kreutzwaldi gümnaasiumi rekonstrueerimiseks summas kuni 3,06 miljonit eurot, millest linna omaosalus on kuni 520 000 eurot.

Samuti sai linnavalitsus loa kuulutada välja riigihange kooli rekonstrueerimiseks ning omanikujärelevalve teostamiseks, teatas volikogu.

Eelmise aasta lõpus tegi EAS tingimusliku otsuse, mille järgi pidi Võru linn vähendama oma võlakohustuste kogusummat selliselt, et see oleks alla 60 protsendi piiri suhtes eelarve tuludega.

Võru linnapea Jüri Kaver ütles pressiteates, et linn võttis kindlaks sihiks laenukoormuse vähendamise, et päästa kolm projekti, mille toetusrahast oleks muidu ilma jäädud. "Need olid Kreutzwaldi kool, Katariina allee rekonstrueerimine ja Kreutzwaldi tänava ehitus. Alleel ehitustegevus juba käib, kooli ehitusega loodame alustada sügisel ja Kreutzwaldi tänava hange ootab oma järge," rääkis ta.

Võru kriminaalpolitsei avastas suure koguse narkootikume ja pidas kinni viis Võrumaa meest, keda kahtlustatakse vähemalt 900 grammi amfetamiini ja 42 ecstasy tableti käitlemises.

31-aastane ja 35-aastane mees peeti kinni märtsis pärast suure koguse narkootilise aine üleandmist. Meeste juurest ning nende elukohast ja sõidukist leidsid politseinikud 230 grammi amfetamiini ja 24 ecstasy tabletti, teatas politsei- ja piirivalveameti pressiesndaja.

Märtsis võttis kohus mehed vahi alla ja arestis neilt 8112 eurot kriminaaltulu.  

Juuli lõpus pidas politsei kuriteos kahtlustatavana kinni sama grupi 38-aastase liikme, kelle elukohast avastati ohtlik lõhkeseadeldis elektridetonaatoriga. Mehele kohaldati tõkend elukohast lahkumiseks.

Kuu aega hiljem peeti kinni veel kaks 26-aastast meest, kellele kohaldati samuti elukohast lahkumise keeld. Kriminaalmenetluses kogutud tõendid viitavad, et mehed käitlesid kokku vähemalt 900 grammi amfetamiini.

Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo juht Vallo Koppel ütles, et tähelepanuväärne on avastatud amfetamiini kõrge puhtusaste. „Kui Lõuna-Eestis avastatakse keskmiselt 12-20-protsendilise puhtusastmega ainet, siis selle amfetamiini puhtusaste erinevates pakendites küündis 40-60 protsendini,“ sõnas Koppel. Konfiskeeritud lahjendamata 230 grammist amfetamiinist saanuks edasimüümisel kriminaalset tulu vähemalt 4600 eurot.

Kuriteos kahtlustatavatele meestele esitas prokuratuur kahtlustuse grupiviisilises narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises, üks meestest sai kahtlustuse lõhkeseadeldise ebaseaduslikus käitlemises.