EESTI UUDISED BNS

Marihuaana omamine tõi justiitsministri vennale tingimisi karistuse

Harju maakohus mõistis kolmapäeval justiitsminister Kristen Michali venna Mihkel Michali süüdi suures koguses narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises ja määras talle tingimisi vangistuse.

Kohus karistas 34-aastast Michalit kokkuleppemenetluse korras kaheaastase tingimisi vangistusega sama pika katseajaga. Eeluurimisel trellide taga veedetud kaks päeva arvas kohus karistusaja sisse. Ühtlasi ei tohi Michal katseajal tarvitada narkootikume ning suhelda isikutega, kes teadaolevalt tarvitavad uimasteid.

Michalilt kinnipidamisel kätte saadud 582 eurot otsustas kohus konfiskeerida. Sundrahaks tuleb tal tasuda 725, ekspertiisikulu katteks kokku üle 4000 euro.

Süüdistuse järgi omandas Michal ajavahemikul 2011. aasta juuli algusest kuni sama aasta 1. novembrini täpselt tuvastamata isikult Tallinnas ebaseaduslikult suures koguses marihuaanat. Uimasteid hoidis ta nii enda elukohas Tallinnas Õismäe teel asuvas korteris ning enda kasutuses olevas Fordis, samuti andis ta osa omandatud marihuaanast edasi erinevatele isikutele.

Eeluurimisel selgus, et Michal andis Tallinna erinevates piirkondades vähemalt viiel korral väikeses koguses, 1-5 grammi kaupa marihuaanat edasi Raulile. Samuti andis ta mullu 1. novembril Tallinnas Kase tänaval oma Fordis Raulile edasi minigrip kilekoti 4,73 grammi marihuaanaga. Kui politsei ta pärast seda kinni pidas, leiti tema autost kokku 14,68 grammi marihuaanat.

Michal tunnistas end kohtus süüdi.

Venemaast sai WTO liige

Venemaast sai kolmapäeval ametlikult Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liige.

Keerulised liitumisläbirääkimised kestsid peaaegu 18 aastat.

Majandusteadlased on kaua rääkinud Venemaa WTO-ga ühinemise vajadusest. Pärast seda, kui Hiina 2001. aastal kaubandusorganisatsiooniga liitus, oli Venemaa ainus suur majandus väljaspool WTO-d.

Venemaast sai WTO 156. liige.

Valitsus loodab ühinemisest majanduskasvu hoogustumist, kuid riigi keskmise suurusega ettevõtted on väljendanud muret, et nad tõrjutakse kõrvale, kui tollide alandamine importkaubad odavamaks teeb.

Tollimäärade alandamine oli WTO-ga ühinemise põhitingimus. Praeguselt keskmiselt 9,5 protsendilt peaks need langema 2013. aastaks 7,4 protsendini, 2014. aastaks 6,9 protsendini ja 2015. aastaks 6,0 protsendini.

Maailmapanga hinnangul kasvatab WTO-ga liitumine esimese kolme aastaga Venemaa majanduskasvu 3,3 protsendi võrra sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning kümne aastaga 11 protsenti.

President Ilvesest ilmub mitteametlik elulooraamat

Varsti jõuab avalikkuse ette president Toomas Hendrik Ilvese mitteametlik elulooraamat, kirjutab Postimees.

Kahetuhandelise tiraažiga teose "Toomas Hendrik Ilves. Kikilipsu taga. Presidendi elu lugu" annab välja kirjastus Fookus Meedia ning selle autoriteks on endised ja praegused ajakirjanikud Anneli Aasmäe, Kai Kalamees, Kärt Blumberg, Kirsti Vainküla ja Krister Kivi.


Fookus Meedia juhataja Siim Saidla ütles, et praegu trükis olev raamat peaks jõudma raamatukauplustesse sellel nädalal. Saidla sõnul on tegu nii-öelda mitteametliku elulooraamatuga, mille koostamises Ilves ise pole osalenud. Samas on käsikiri tema sõnul presidendi kantseleis üle loetud ja tehtud sinna ka faktiparandusi, kirjutab Postimees.

Teele jooksnud põder põhjustas liiklusõnnetuse

vtPõlvamaal kaotas teele jooksnud põdra tõttu sõiduauto juhitavuse ja paiskus kraavi.

Teisipäeval kella 20.13 ajal toimus liiklusõnnetus Põlvamaal Räpina vallas Tartu-Räpina-Värska maantee 58. kilomeetril, teatas siseministeerium. Sõiduautole Mercedes-Benz C200, mida juhtis 29-aastane Talis, jooksis ette põder, mille tagajärjel sõiduk kaotas juhitavuse ja paiskus kraavi. Kiirabi andis sõiduki juhile esmaabi.

Raidma: Leedu poliitiku süüdistused tingisid ilmselt puuduliku andmed

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma sõnul olid tema Leedu kolleegi Arvydas Anušauskase süüdistused Karmėlavas Balti õhuseirekeskuses teenivate Eesti kaitseväelaste aadressil tingitud ilmselt ebapiisavatest lähteandmetest.

"Mul ei ole õnnestunud Anušauskasega sel teemal ühendust võtta, kuid ilmselt oli tema avaldus tingitud ebapiisavast algmaterjalist. Karmėlava missioon on Balti riikide ühismissioon, kus on kõigi kolme riigi kaitseväelased koos vahetustes. Karmėlava missioon on ühisprojekt ja sinna "teie-meie" mõõtme sissetoomine on pigem samm tagasi kui edasi," ütles Raidma BNS-ile.

Raidma sõnul ei vasta tema andmetel tõele väide, et eestlased olid Rootsi lennuki Valgevene õhuruumi sisenemise ajal vahetuses üksi.

"Minu arvates on lähenemine sellele juhtumile liialt valulik. Me teame sarnaseid juhtuimeid ka varasematest aastatest, kus erinevates riikides on tehnilised võimekused jätnud auke õhuturbe pildi tootmisse. Taoline juhtum annab materjali selleks, kuidas süsteemi töökorralduslikult ja tehniliselt parandada. Ma ei näe põhjust valuliselt reageerida. Tuleb juhtunut analüüsida, teha korrektuure ja minna edasi," lausus Reformierakonda kuuluv Raidma.

Raidma sõnul suhtlevad Balti riikide riigikaitsekomisjonid omavahel regulaarselt ning kõnealune juhtum on üks teema, mida järgmisel komisjonide kohtumisel arutada. Oma Leedu kollegi, seimi julgeoleku- ja kaitsekomisjoni esimehe Arvydas Anušauskasega, kohtub Raidma juba septembri alguses Brüsselis Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide riigikaitsekomisjonide ja väliskomisjonide esimeeste kohtumisel ning siis on Raidmal kavas temaga ka Karmėlavas juhtunut arutada.

Leedu seimi julgeoleku- ja kaitsekomisjoni esimees Arvydas Anušauskas ütles laupäeval eetrisse läinud raadiousutluses, et rahvusvahelise skandaali põhjustanud Rootsi lennuk ületas 4. juulil Valgevene-Leedu piiri eestlaste vahetuse ajal.

Leedu kaitsejõudude esindaja Skomantas Povilionis eitas seda, öeldes, et Karmėlava õhuseirekeskuses töötavad "Leedu, Läti ja Eesti ohvitserid on pidevalt valves" ja igasse vahetusse kuuluvad eksperdid kõigist kolmest Balti riigist.

"Leedu sõjaväelased teostasid õhuruumi vaatlust ja kontrolli koos liitlastega NATO kehtestatud protseduuride alusel. Selleks tegutseb Karmėlavas rahvusvaheline Baltimaade õhuruumi seirekeskus, mis on NATO ühtse õhuseiresüsteemi osa," selgitas Povilionis.

Ent vastates küsimusele, kas Karmėlavas valves olnud sõjaväelased tegid midagi valesti ja kas seda uuriti, ütles Povilionis, et "sõjaväelased juhinduvad oma tegevuses protseduuridest".

"Leedu õhujõud analüüsisid, kuidas Balti õhuseirekeskus reageeris Rootsi pilootide lennule, ja tegi ettepanekuid intsidentidele reageerimise protseduuride parendamiseks," ütles õhujõudude ülemjuhataja pressiesindaja.

Parlamendi kaitsekomisjoni esimees Anušauskas rääkis laupäeval raadiojaamale Žinių Radijas, et Rootsi lennukit ei tuvastatud ja temaga ei võetud ühendust, kuid anti välja märk "tuvastatud". Kui riiki oleks sisenenud lennuk "tuvastamata" märgiga, hakanuks tööle süsteem, mis saadab Šiauliaist hävitajad välja, kuid Rootsi lennuk oli märgistatud kui "tuvastatud".

Küsimusele, kes selles süüdi on, vastas poliitik: "Mis ma oskan öelda? See oli eestlaste vahetus ... Karmėlavas on eestlased, leedulased ja lätlased, ja oli eestlaste vahetus. Mis meie teha saame ... Me ei saa Eesti ohvitseridele midagi teha."

4. juulil sisenes Leedust Valgevene õhuruumi kahe rootslase juhitud väikelennuk, mis Minski lähistel heitis alla suure hulga langevarjudega mängukarusid üleskutsetega sõnavabaduse kaitseks. Pärast mängukarude allaviskamist pöördus lennuk Leedu kaudu tagasi Rootsi. Vahejuhtum põhjustas Rootsi ja Valgevene vahel diplomaatilise konflikti, mis viis Rootsi diplomaatide lahkumiseni riigist.

Eesti saatkond hakkas sellest nädalast esindama diplomaatilisse konflikti sattunud Rootsit viisade väljastamisel Minskis.

Agressiivne vang vigastas rünnakus kaht valvurit

Tallinna vanglas ründas agressiivne vang reedel kaht teda korrale kutsuma tulnud valvurit, kes said kergelt vigastada.

Tallinna vangla kartserikambris olev vang rikkus reedel korda ja lõhkus kambri ust. Vang ei allunud ametnike korraldusele lõhkumine lõpetada ja lükkas üht kambrisse sisenenud ametnikku. Kui valvurid panid agressiivsele kinnipeetavale käeraudu, lõi ta ametnikke jalaga ja ähvardas kätte maksta. Vahejuhtumis sai kaks ametnikku kergeid vigastusi. Ühel valvuril tuvastasid meedikud löögijälje põlvel, teisel marrastused käel, selgub justiitsministeeriumi nädala ülevaatest.

Viru vanglas püüdis vang pühapäeval end voodilina abil kambris üles puua. Toimuvat märganud valvurid eemaldasid silmuse vangi kaela ümbert. Vang ei vajanud esmaabi. Valvurid kontrollivad seda vangi edaspidi tavapärasest sagedamini. Ametnikud eemaldasid vangi kambrist kõik esemed, millega on võimalik ennast vigastada.

Harku ja Murru vangla naiste vangistusosakonna vang lõhkus laupäeva kambri sisustust. Valvurid kasutasid vangi vastu jõudu ja panid talle käerauad. Sel ajal küünistas vang ametniku kätt ja solvas teda. Ametnikud alustasid juhtunu uurimiseks vangi vastu kriminaalmenetlust.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD