Hinnatõus on palga kasvust olnud selgelt kiirem

Kui rahandusminister Jürgen Ligi märkis hiljuti, et palgad on kasvanud hindadest kiiremini, siis statistikaameti peadirektor Priit Potisepp märgib statistikablogis, et  viimastel aastatel on hinnatõus olnud palga kasvut siiski selgelt kiirem.

"Järeldusega, et palkade kasv on olnud hindade kasvust kiirem, oleme paljude aastate vältel juba harjunud ning võrreldes täiskoormusega töötaja keskmise brutokuupalga kasvu ja tarbijahinnaindeksi (THI) keskmist kasvu pika aja jooksul, on see väide õige. Inimestele tundub paraku teisiti," kirjutab Potisepp.

Tema sõnul on asi selles, et kui just makromajandusanalüütikud ei ole, ei mõtle elanik kümne või kahekümne aasta keskmisele hinnatõusule ega võrdle seda sama perioodi palgatõusuga. Pigem ollakse oma mõtetes lähiminevikus ning selle kohta käivaid andmeid on lihtsam mõista.

"THI on laialt kasutatav tarbijahindade muutuse mõõdik. Selles kasutatavat tarbimiskorvi struktuuri püüab statistikaamet igal aastal reaalse tarbimisstruktuuri järgi võimalikult hästi kohandada. Korvis on toidu ja mittealkohoolsete jookide osakaal 23,8 protsenti ja eluasemekulude osakaal 17,2 protsenti. Need kaks on leibkondade suurimad kuluartiklid ning väärivad eraldi tähelepanu ka palkadega võrreldes. Tuleb aga aru saada, et päris täpselt THI korvi järgi ei tarbi ükski inimene ega leibkond," selgitas Potisepp.

Ta toob välja, et kui vaadelda perioodi 2001-2012, siis esimesel kuuel aastal kasvas keskmine palk hindadega võrreldes tõesti märgatavalt rohkem. Kuid 2007. aasta veebruaris olid esimesed alarmeerivad märgid USA kinnisvaralaenude turul ning sellest ajast alates on muutunud kogu maailmas ja ka Eestis nii mõndagi. Statistikast selgubki, et viimasel viiel aastal on nii eluaseme kulud, toidukulud kui ka tarbijahinnaindeksi kasv olnud palga tõusust selgelt kiirem.

"Niisiis on alates 2007. aaasta keskpaigast suurima osakaaluga kuluartiklite hinnad kasvanud selgelt kiirema tempoga kui keskmine palk. Seletused on lihtsad. Eluasemekulude järsk tõus on seotud energiahindade tõusuga. Möödunud kümnendi esimesel poolel ei olnud toidutoorainete turul maailmas nii suuri turbulentse kui teisel. Meenutame siin nisuhindade järsku tõusu, Hiina nõudlust piima järele jne. Mõlemal juhul impordime hinnatõusu sisse. Edasi on juba nii, et mõne kauba puhul kandub imporditud hinnatõus lõpptarbijale edasi üsna muutumatult, näiteks gaas, osa kaupade puhul leevendub hinnatõusu mõju sisemaises tootmisahelas," selgitas Potisepp.

Tema sõnul näitab statistika, et kogu Euroopas on viimased viis aastat toonud kaasa hindade kasvu. "Kasvud on riigiti erinevad. Juunist 2007 kuni juunini 2012 on viie aeglasema toiduhinnatõusuga Euroopa Liidu riigi kasv olnud 7,6 protsenti ja viie kiirema oma 33 protsenti. Need viis viimatimainitut on kõik viimase kahe laine ajal EL-iga liitunud ja nende seas ei ole Poolat ja Tšehhit, Eesti on toiduhinnatõusult kuuendal kohal," märkis Potisepp.

Eluaseme kulude osas oli samas ajavahemikus viie aeglasema hinnatõusuga riigi keskmine hinnatõus 10,6, viie kiirema oma 50,6 protsenti. Eestist kiirem hinnatõus oli vaid Leedus ja Lätis.