Otepää vallavolikogu valis neljapäevasel istungil 14 poolthäälega uueks vallavanemaks senise abivallavanema, reformierakondlase Merlin Müüri.

Merlin Müür on Otepää abivallavanemana töötanud alates 2010. aastast, teatas Otepää vallavalitsus BNS-ile. Varem on ta olnud tegev SA Otepää Spordirajatised juhatuse liikmena ja Otepää vallavalitsuses arendusnõunikuna.

Merlin Müür on omandanud Tallinna tehnikaülikoolis (TTÜ) majandusmagistri kraadi, ta on töötanud Tallinna ülikoolis turunduse lektorina ja TTÜ-s turundusspetsialistina.

Müüri esitas vallavanema kandidaadiks volikogu Reformierakonna fraktsioon, volikogus esitati kandidaadiks veel ka Jaanus Raidal.

Müür asus vallavanema ametisse neljapäevast Samas kinnitati ka uus vallavalitsuse koosseis, koosseisu kuuluvad lisaks vallavanemale abivallavanem Mairo Kangro, finantsnõunik Ülle Veeroja ja ettevõtja Kalev Merisalu.

Võru linnapea Jüri Kaver ja Danpoweri esindajad allkirjastasid neljapäeval ostu-müügilepingu, millega Saksa ettevõte võõrandab kõik AS-i Võru Soojuse aktsiad.

Tehingu maksumus on varasema info põhjal 3,6 miljonit eurot.

Kaveri sõnul tagab tehing soojaenergia tootmise efektiivsuse kasvu Danpoweri tehtavate investeeringute kaudu, teatas Võru linnavalitsus.

Võru Soojuse aktsiate ostjale paneb linn kohustuse investeerida kaugküttetorustikesse vähemalt 200 000 eurot aastas 10 aasta jooksul.

Linnal on ettevõtte müügist saadava raha eest plaanis vähendada võlakoormust.

Danpoweri kontserni valdusettevõte on Potsdamis asuv Danpower GmbH, mis on kommunaalfirma Stadwerke Hannover AG osalusettevõte. Kontsern on keskendunud detsentraalsetele energiavarustusprojektidele ja taastuvatele energiaallikatele.

Mullu üritas Võru linn soojusettevõtet müüa kahel korral 4,5 miljoni eurose alghinnaga. Tänavu märtsis välja kuulutatud 3,5 miljoni eurose alghinnaga enampakkumisel osales ainsana Danpower.

Peaminister Andrus Ansip ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et need ettevõtted, kes on maksnud üleliigse laovaru trahvi, saavad oma raha tagasi, otsus ei puuduta niinimetatud suhkrutrahvi.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles pressikonverentsil, et põllumajandusministeerium on pöördunud juba ka Euroopa Komisjoni poole, et üleliigse laovaru trahviks makstud 6,58 miljonit eurot tagasi saada. Minister lisas, et komisjon ei ole veel pöördumisele vastanud, kuid valitsus peab tõenäoliseks, et komisjon tagastab raha nii Eestile kui teistele riikidele, keda vaidlus puudutab.

Otsus puudutab lisaks Eestile veel Tšehhit, Küprost, Lätit, Leedut, Ungarit, Maltat, Poolat, Sloveeniat ja Slovakkiat.

Seeder lisas, et üks asi on trahvi tagasinõudmine, kuid teine asi on ka sellega kaasnenud kulude, nagu kohtukulud, intressikulud ja muu selline, tagasinõudmine. "Peame seda pikalt ja põhjalikult kaaluma," lisas ta

Kui  komisjon need rahad tagastab, siis on Seederi sõnul väga tõenäoline, et siseriiklikud vaidlused lõpetatakse ja ettevõtjad saavad oma tasutud trahvid tagasi.

"Maksu- ja tolliamet on alustanud maksuteatiste tühistamist nende osas, kus on kohtuvaidlus siseriiklikult üleval, teatised tühistatakse ja kohtuvaidlused lõpetatakse," rääkis Seeder.

Üleliigse laovaru tasu ära maksnud ettevõtjatele tasu tagastamist ning suhkru üleliigse laovaru tasude tühistamist arutab valitsus järgmisel nädalal. Hetkel on Eestil pooleliolevaid vaidlusi laovarutasu osas kokku 26 juriidilise isikuga summas 27,7 miljonit eurot, millest ettevõtjad on ära maksnud 1,823 miljonit eurot.

Muude toodete osas on trahvi tasunud ja vaidlustanud 10 ettevõtjat, suhkru puhul on trahvi tasunud ja vaidlustanud üheksa ettevõtjat.

Minister lisas, et suhkrutrahvi puhul on olukord analoogne, kuid samas on ka erisusi, mistõttu valitsuskabinet tahab asja veel arutada ja neljapäeval otsust ei langetanud. "Kuna analoogia on olemas, siis riik pöördub komisjoni poole, et ka suhkrutrahvi määramine üle vaadata ja me taotleme ka selle puhul, et see tagastatakse," rääkis Seeder.

"Euroopa Liidu (EL) üldkohtus jätkub sügisel sisuline vaidlus suhkru laovarude küsimuses. Selles kohtuasjas on osapooleks küll Poola, kuid jälgime seda protsessi suure huviga. Suhkru üleliigsete laovarude tasu on keeruline juriidiliste küsimuste ring, kuid analoogia on olemas – ka suhkrut puudutav määrus ei olnud 1. maiks 2004 eestikeelsena avaldatud," selgitas minister.

Põllumajandusminister avaldas lootust, et lähiajal saab ligi kaheksa aastat kestnud saaga läbi ja "viimaste kuude arengud on liikunud selgelt positiivses suunas."

Eesti riik on komisjonile alates 2007. aasta jaanuarist tasunud muude põllumajandustoodete, nagu piimatooted, riis, vein, üleliigsete laovarude eest kokku 6,584 miljonit eurot. Suhkru üleliigsete laovarude eest on Eesti tasunud kokku 34,264 miljonit eurot ehk 75 protsenti määratud kogusummast, 25 protsenti määratust oli Eestil lubatud jätta endale kulude katteks, mistõttu ei tulnud seda ühenduse eelarvesse maksta.

Euroopa Kohus otsustas juulis, et Eesti riigil ei ole õigust nõuda ettevõtetelt üleliigsete laovarude eest EL-i poolt Eestile määratud trahvi, sest 2003. aasta vastava määruse sätted ei olnud 2004. aasta 1. mai seisuga, kui Eesti liitus ühendusega, EL-i Teatajas eestikeelsena avaldatud ega Eesti siseriiklikku õigusesse üle võetud.

Teise, samuti üleliigseid laovarusid puudutava otsuse tegi EL-i üldkohus märtsis, kus kohus leidis, et uutele liikmesriikidele kehtestatud kohustus tasuda ülemääraste varude eest trahvisumma ühenduse eelarvesse ei ole õigustatud. Selle otsuse alusel ongi Eesti pöördunud komisjoni poole, et trahviks tasutud 6,5 miljonit eurot tagasi saada.

Varasema info põhjal tekkis üleliigse laovaru vaidlus, kui põllumajandusministeerium ja maksu- ja tolliamet määrasid peamiselt piimapulbrit vahendanud AS-ile Pimix üleliigse laovaru tasu 16,3 miljonit krooni.

Politsei- ja piirivalveamet ning keskkonnainspektsioon eemaldasid ühisoperatsiooni käigus Liivi lahel ja Kihnu saare ümbruses püügist nõuetele mittevastavad nakkevõrgud, mille kogupikkus on 4,7 kilomeetrit.

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) ning keskkonnainspektsioon avastasid möödunud reedel ühisoperatsioonil Liivi lahel ja Kihnu saare ümbruses 57 nõuetele mittevastavat nakkevõrku, mis olid nõuetekohaselt tähistamata ja millel olid lubatust väiksemad võrgusilmad. Võrgud eemaldati ja viidi keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni hoiule, teatas PPA pressiesindaja BNS-ile.

Lääne prefektuuri piiriturvalisuse talituse vanempiiriametniku Tõnis Leinarti sõnul on nõuetele mitte vastavate ja nõuetekohaselt tähistamata püügivahendite kasutamine teatud piirkondades tõsine probleem.

"Ajalooliselt on Kihnu ümbrus ja Liivi laht tuntud oma heade kalasaakide poolest, sest kala tuleb sealsesse madalasse rannikumerre kudema ja seda röövpüüdjad ära kasutavadki. Kuigi keskkonna tingimuste muutumisest tulenevalt, saab viimasel ajal rääkida ka kala saagikuse vähenemisest, ei saa mööda vaadata faktist, et lubatust väiksemate võrgusilmadega võrkude ehk rahvakeeli "hiinakate" kasutamine mõjutab oluliselt iga järgneva aasta saagikust," sõnas ta.

Leinart lisas, et ebaseaduslike ja nõuetele mittevastavate püügivahendite eemaldamine veekogudest on kahtlemata üks prioriteetidest, millele Lääne prefektuuri piirivalvebüroo koostöös keskkonnainspektsiooni Lääne regiooniga ka edaspidi plaanib tõsiselt tähelepanu pöörata.

Sama kinnitab ka keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni peainspektor-nõunik Enn Keeman, kes lisab, et ebaseaduslikult püügile pandud võrgud, sealhulgas lubatust väiksema silmasuurusega võrgud on kahjuks probleem, millega inspektorid igapäevase järelevalve käigus väga tihti kokku puutuvad.

Käesoleval aastal on politsei- ja piirivalveameti Lääne prefektuuri ja keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni vahelises koostöös toimunud kuus ühisoperatsiooni, neist vaid ühel korral rikkumisi ei tuvastatud. 29. märtsil eemaldati analoogse ühisoperatsiooni käigus püügist 39 nakkevõrku.

Esimesel poolaastal avastati üle Eesti 659 korral selgusetu kuuluvusega ja nõuetele mittevastavaid püügivahendeid, sealhulgas Pärnumaal 57 korral.

Nõuetele mittevastavate püügivahendite kasutamine on seadusega keelatud ja põhjustab keskkonnale korvamatut kahju, sest alamõõduliste noorkalade väljapüüdmisega vähenevad meie napid kalavarud veelgi. Samuti jäävad nõuetekohaselt tähistamata võrgud märkamatuks väikelaevadele, mis võrkudesse pahaaimamatult takerduvad. Seega võivad taolised võrgud ka inimestele ohtlikuks muutuda.